ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu.
Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid kolme tähendust eesti keeles edasi nendesamade sõnadega.
Kolmas vaste tava väljendab väljakujunenud toimimisviisi. Levinud on sõnad rahvusvaheline tava, perekondlik tava, kultuuritava, ajakirjandustava jne. Ametlikumas pruugis lisatakse sellele vahel ette ka sõna hea: meil on hea õigustava, hea teadustava, hea ehitustava, õpetamise hea tava, avaliku suhtlemise hea tava, hindamise hea tava, kaasamise hea tava, kodukindlustuse hea tava jne.
Inglise keele mõjul on hakanud sõna tava kõrval levima ka otsetõlge praktika: tervisedenduse hea praktika, avaandmete avaldamise hea praktika, rohumaaviljeluse hea praktika. Samuti kiputakse inglise mitmuslikke väljendeid good practices ja best practices edasi andma kujul head praktikad ja parimad praktikad: seminar „Teaduseetika – väljakutsed ja head praktikad“, töö- ja eraelu tasakaalu edendavad head praktikad, head praktikad töökeskkonnas; integratsiooni kontseptuaalsed alused ja parimad praktikad, ringmajanduse parimad praktikad, turundusteenuste riigihangete parimad praktikad.
Läheme uuesti algusse tagasi: sõnal praktika on eesti keeles kaks põhitähendust. Head praktikad ja parimad praktikad pole aga midagi muud kui ikka needsamad vanad head tavad või ka parimad tavad. Euroopa Liidu terminibaasist IATE, kus on ametlikes tõlgetes kasutatavad oskussõnad, leiab väljendi good practice tõlkenäidetena hea põllumajandustava, hea äritava, hea kliiniline tava, hea ladustamistava, hea laboritava, hea haldustava jne; väljendi best practice vastete hulgas on parima tava portaal, parim keskkonnajuhtimise tava, väike- ja kergrelvade märgistamise, registreerimise ja päritolu kindlakstegemise parimate tavade suunised ning EL-i kava inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastase võitluse heade tavade, standardite ning korra kohta.
Seega ei ole otsest tarvidust tuua hea või parima tava kõrvale veel head ja parimat praktikat. See hägustab asjalikku keelekasutust, vähendab selgust ja täpsust.