Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad.
Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on üle miljardi USA dollari. Kas see pealuu äratab igal hommikul häid mõtteid? Esko tunnistab, et see tore kunstiteos teda ennast enam ei mõjuta, küll aga külalisi. „See on nii kontekstist väljas, et tekitab küsimuse: mis asi see on? Raputab korraks olukorrast välja ning paneb nii teaduses kui ka ettevõtluses kastist välja mõtlema. Kui seda suudad, siis sünnib midagi uut, mida varem ei ole olnud.“
Esko sõnul teadlastel originaalsetest mõtetest puudus ei ole, küll aga valmistab raskusi teoreetilise tulemi edasikandmine ühiskonda või äriprotsessidesse. Sageli tehakse ära ka esimene osa rehkendusest – näidatakse, et asi võib teoreetiliselt töötada –, kuid tegemata jääb praktiline pool – küsimine kliendilt, kas sellist lahendust on üldse tarvis. „Teadlastena tahame pakkuda rabavat uudislahendust, samas kui ettevõttel on vaja lahendada üks väike konkreetne probleem,“ selgitab ta.
On aru saadud, et lahendusi ei saa enam kuskilt mujalt loota, need tuleb ise välja mõelda.
Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on teadlaste ja ettevõtete koostöö arendusprorektori sõnul siiski märkimisväärselt paranenud. Kui varem valitses ülikoolides hoiak, et ettevõtlusega tegelevad need, kes teadusrahastust leida ei suuda, ning teadusega võrreldes on see justkui vähem väärikas tegevus, siis nüüd mõtlevad ettevõtlusele rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised teadlased ja uurimisrühmad.
Nad on ühtviisi edukad teadusraha hankimisel ja ettevõtluses. Esko hinnangul ei ole Eestis teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi varem nii asjalik – teadlased on hakanud üha aktiivsemalt oma teadmust turule viima. „Kuigi ei tea, kas muutus on toimunud tänu sellele, et ülikool on midagi teinud, või sellest hoolimata,“ lisab ta muigega.
Äratuskell teadlastele
Ukrainas käiv sõda on muutnud ettevõtjate ja teadlaste suhtumist nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus. Kui varem vaadati Aasia ja Ameerika Ühendriikide poole – plaaniga Aasias odavalt toota ja Ameerikas kallilt müüa –, siis nüüd on aru saadud, et Euroopa peab arendama omaenda võimekust. Euroopa Keskpanga endine president ja Itaalia ekspeaminister Mario Draghi tõi oma 2024. aasta sügisel avaldatud ülevaates Euroopa kehva konkurentsivõime teravalt esile ja toonitas, et Euroopa Liit ei suuda maailmaturul läbi lüüa. Sama on tõdetud mitmes hilisemaski raportis.
Esko sõnul on üleilmne ebakindlus ja vajadus Euroopa sisemise muutuse järele Eestigi teadlastele äratuskellana mõjunud. „On aru saadud, et lahendusi ei saa enam kuskilt mujalt loota, need tuleb ise välja mõelda.“
Eesti riik toetab teadusmahuka ettevõtluse teket. Loogika on lihtne: mida teadusmahukam on ettevõte, seda ekspordivõimekam ta on. Sealt omakorda tuleb raha ka riigi rahakotti. Esko rõhutab sarnaselt paljude majandusanalüütikutega, et odava allhanke aeg on Eesti jaoks läbi.
Praeguste kaitsetööstuse arendamise juttude taustal võib jääda mulje, nagu oleks sõjaolukord pannud ettevõtted ja teadlased rohkem koostööd tegema, kuid Esko sõnul on lugu keerulisem. Valitsev üldine ebakindlus, ebamäärasus kapitaliturgudel, raha kättesaadavuse raskused ja tarbija vähene teadlikkus on viinud selleni, et 2024. aastal oli ülikooli ettevõtluslepingute maht neli korda väiksem kui sõjaeelsel ajal. Praeguseks on suurem osa sellest taastunud, kuid kriisieelsele tasemele ei ole veel jõutud.
Aastaks 2035 võiks Tartu Ülikoolil ka ükssarvikuid juba olla. Ja miks mitte? Eestist on seni võrsunud kümme ükssarvikut ning miljoni elaniku kohta arvestades oleme sellega Euroopa liidrid.
Euroopa ülikoolide hargettevõtteid käsitlevas edetabelis on 200 esimese seas ainult kolm Ida-Euroopa ülikooli: Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool Eestist ning AGH Ülikool Poolast. Seegi näitab meie teaduse kõrget taset – Eesti teadus on muide oma mõjukuse suhtarvult maailmas kolmandal kohal.
„Olemegi viimastel aastatel fookusesse seadnud hargettevõtted ja uusarendajad – teadlaste teadmise väärindamise –, sest see loob ülikooli vaates palju rohkem väärtust,“ selgitab Esko paremusjärjestuses 103. koha toonud sammu. „Just teaduse võimestamine on üks ülikooli olulisi rolle.“
Edetabeli kõrge koha saavutamisel oli Esko sõnul salarelvaks varahaldusettevõte UniTartu Ventures, mille kaudu aidatakse teadlastel ja ka üliõpilastel ettevõtlusega alustada, vahendatakse loodavatesse iduettevõtetesse ülikoolile kuuluvat intellektuaalomandit ning otsitakse rahastajaid ja äripartnereid.
Üks varahaldusettevõtte eelistest on see, et investoril on kindel partner, kellega suhelda, ning olemas on läbimõeldud ja turuloogikast lähtuv tegevusraamistik. „Suhtlus on kiire, professionaalne ning tulemuslik,“ kinnitab Esko, kes on arendusprorektorina ettevõtte nõukogu esimees. Kuigi tegemist ei ole maailmaime või erilise leiutisega, on see ometi Eesti ülikoolide ainus selline firma.
Ükssarviku ootuses
Mõnes vallas luuakse juba teadustöö käigus 70% lisandväärtusest ning sellisel juhul on mõistlik see teadmus mõnele teenusettevõttele litsentseerida või patent maha müüa. On aga valdkondi, kus suurem osa väärtusest tekib alles siis, kui teadustöö tulemusest saab toode – selle parim näide on ravimiarendus. Sel juhul on mõistlik viia ülikoolis loodud teadmised edasi arendusettevõttesse, kus väärtus kujuneb hilisemates katse- ja arendusfaasides.
Varahaldusfirma mudeli kohaselt võtab ülikool ettevõtmisest 4–10% osaluse, ülejäänu kuulub investoritele. Kui kümne aasta pärast on ettevõtte väärtus kerkinud näiteks 100 miljoni euroni, on ülikooli osaluse väärtus vähemalt neli miljonit eurot.
„Aastaks 2035 võiks Tartu Ülikoolil ka ükssarvikuid juba olla, üks ikka,“ ütleb Esko. Ja miks mitte? Eestist on seni võrsunud kümme ükssarvikut ning miljoni elaniku kohta arvestades oleme sellega Euroopa liidrid.
Ülikoolid peaksid ettevõtluse arendamisel esmalt kaaluma, kas neil on innovatsiooniks piisavalt inimesi, rahastust ja teadusmahuka toote arendamise võimet.
Samas rõhutab arendusprorektor, et see protsess on pikk. Selleks, et võiks sündida üks saja miljoni või isegi ühe miljardi eurose väärtusega teadusmahukas ettevõte, tuleb üldiselt teha esmalt kümme aastat alusteadust ning seejärel kulub veel kümme aastat, et kasvatada teadmusest toode.
„Viimasel ajal on tekkinud ootus, et tööstus sünnib nipsust: paned inimesed kokku, tootlikkus kasvab viis korda ja õitseng on kohal. Päris nii ei ole,“ ütleb Esko. Tema hinnangul peaksid ülikoolid ettevõtluse arendamisel esmalt kaaluma, kas neil on innovatsiooniks piisavalt inimesi, rahastust ja teadusmahuka toote arendamise võimet.
Rohkem eraraha teadusesse
Praegu hoolitseb UniTartu Ventures viie ettevõtte käekäigu eest. Selle aasta jooksul võiks Esko sõnul lisanduda veel kuni viis uut. „See oleks väga tugev tulemus, kui portfell kasvaks viie uue ettevõtte võrra aastas,“ arvab Esko. Näiteks Soome, Rootsi ja Hollandi ülikoolidel tekib aastas viis kuni kümme edukat hargettevõtet.
Eesti oludes on eraraha kaasamine hargettevõtetesse keerukas, sest investoritel pole sageli teadmist, kuidas neisse investeerida ja neid aidata, aga teiselt poolt ka kontrollida, et tegemist ei oleks aferistliku ettevõtmisega.
„Meil puuduvad inimesed, kes oleksid teinud teadust, arendanud seda suurettevõtetes ning naasnud siis ülikooli, et koos oma andekate doktorantidega seda teekonda korrata,“ räägib Esko.
Esko soov on näha ka senisest tõhusamat vilistlaste kaasamist. Kuigi suur osa eestlasi on õppinud Tartu Ülikoolis, ei osata sageli neilt abi küsida ega pakkuda ahvatlevat võimalust oma aega, oskusi ja vahendeid ülikooli suunata. Ideaalis võiks luua ülikooli sihtasutuse alla annetustel põhineva fondi, mis toetaks teadustöö tulemuste jõudmist teadus- ja tehnoloogiamahukasse ettevõtlusse. Selline fond erineks stipendiumifondidest ning kõnetaks just neid, kes soovivad kaasa aidata teadusest sündivale majanduslikule ja ühiskondlikule mõjule.
UniTartu Ventures OÜ portfell
UP Catalyst OÜ toodab CO2-st elektrokeemilise lõhustamise teel süsiniknanomaterjale.
OÜ Gearbox Biosciences arendab uudset tehnoloogiat, mis võimaldab toota tööstusliku biotehnoloogia abil valke ilma antibiootikume kasutamata.
Vectiopep OÜ arendab uut immuunravil põhinevat vähiravimeetodit.
GaltTec OÜ arendab ja toodab elektrilisi jõuallikaid mobiilsetele seadmetele, eelkõige droonidele.
Better Medicine OÜ arendab tehisarul põhinevat rakendust, mis tuvastab kompuutertomograafia pildil vähikolded.
