Liigu edasi põhisisu juurde
Juubel
Talis Bachmann on loomu poolest pioneer ja kirglik eksperimentaalpsühholoog. Foto: TÜ psühholoogia instituut

Talis Bachmann 75

Iiris Tuvi TÜ psühholoogia teadur
Jüri Allik TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor

25. jaanuaril saab 75-aastaseks professor Talis Bachmann, üks tuntumaid Eesti psühholooge ja kognitiivpsühholoogia teadlasi, kelle teadustöö keskmes on olnud inimese visuaalne taju, tähelepanu, teadvus ja nende neuropsühholoogilised alused. Lisaks on ta andnud oma osa reklaami-, õigus- ja spordipsühholoogiasse, näiteks avaldas 2025. aastal uue raamatu „Korvpall ja psühholoogia“.

Psühholoogiaõpingud lõpetas Talis Bachmann Tartu Riiklikus Ülikoolis 1974. aastal ning jätkas neid seejärel Moskvas Teaduste Akadeemia psühholoogia instituudis ja Moskva Riiklikus Ülikoolis, kus kaitses doktorikraadi 1989. aastal. Ta uuris väga lühikese intervalliga üksteisele järgnevate visuaalsete objektide tajumise seaduspärasusi, töötades välja pertseptiivse retušeerimise teooria, mis seisneb selles, et ühe objekti jälg inimese ajus võib olla võimenduseks teiste objektide tajule.

Hoolimata sellest, et Nõukogude Liidust väljaspool oli rahvusvahelisi artikleid ja raamatuid avaldada raske, osutusid need Talise tööd teerajajateks, mis tõstsid Eesti psühholoogia maailmatasemele. Veelgi enam, aktiivne rahvusvaheline tegevus viis selleni, et ta sai esimese eestlasena rahvusvahelise psühholoogiaajakirja (Consciousness and Cognition) peatoimetajaks ja on aidanud kujundada kognitiivse psühholoogia arengut juba aastakümneid.

Väga kaalukad – nii otseselt kui ka kaudselt – on ka tema eestikeelsed raamatud tajupsühholoogiast ja teadvusest, näiteks „Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias“ (1984), „Imetabane taju“ (Bachmann ja Huik, 1989), „Tähelepanu ja teadvus“ (Aru ja Bachmann, 2009) jt. Nende raamatute kaudu oleme saanud rikkamaks paljude eestikeelsete taju ja teadvust puudutavate terminite võrra. Pealegi on tänu temale meil võimalik emakeeles lugeda väga spetsiifiliste taju ja teadvuse fenomenide ja teooriate kohta.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas töötades avaldas ta lisaks väga populaarsetele üldpsühholoogia õpikutele „Psühholoogia alused“ (Bachmann ja Maruste, 2003) ja „Reklaamipsühholoogia“ (1994), millest on välja antud mitu kordustrükki, ka „Psühholoogia. Raamat juristile“ (2015), mille abil on õiguspsühholoogia teadmisi omandanud paljud Eesti juristide lennud.

Kõik see on saanud võimalikuks tänu sellele, et Talis Bachmann on loomu poolest pioneer ja kirglik eksperimentaalpsühholoog. Tema laboris sai psüühika, sh valetamise kognitiivsete alusmehhanismide uurimine transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil võimalikuks juba siis, kui see meetod oli kogu maailmas alles uudne. Selles laboris stimuleeritakse siiani ajukoort nii verbaalselt kui ka reaalselt. Tema ümber kogunes kognitiivse neuropsühholoogia uurimisrühm, kellega koos on avaldatud märkimisväärseid töid sellest, kuidas subjektiivne kogemus ajus tekib.

Üks Talis Bachmanni imetlusväärseid omadusi on see, kui kergelt tal tekivad lennukad ideed, mis seovad tema teadmised ajust ning taju- ja teadvuseksperimentidest. Viimase aja lennukaimad ideed on rakupsühholoogia uue suuna rajamise artiklis, mis ilmus 2025. aastal psühholoogia tippajakirjas Trends in Cognitive Science. Kui neuropsühholoogia üheks dogmaks oli närviraku pidamine psüühiliste protsesside tekke alusühikuks, siis Talis Bachmann on koos kolleegidega andnud ühe põhirollidest närviraku jätketele ehk dendriitidele.

Talis Bachmann on kahekordne Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat sotsiaalteadustes (2001, 2006), sest tema roll on märkimisväärne nii ainulaadse panuse tõttu teadvuse ja taju toimimise rahvusvahelistesse uuringutesse kui ka seetõttu, et ta on aidanud kujundada kognitiivpsühholoogia ja teadvuseuuringute traditsiooni Eestis. Tema juhendamisel on üles kasvanud mitu põlvkonda üliõpilasi ja noorteadlasi, kes on jätkanud uurimistööd nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Õppejõuna on ta tuntud süsteemse ja nõudliku, kuid avarat mõtlemist soodustava lähenemise poolest. Inimesena teavad tudengid ja kolleegid teda kui muhedat ja südamlikku härrasmeest, kellele meeldib närvi puhata viiulit ja korvpalli mängides. Nähtamatu gorilla korvpalliväljakul on vist üldse kõige tuntum psühholoogianähtus, mis sobib hästi iseloomustama ka Talise elukeskset teaduslikku huvi.

Õnne ja teadlikkust sellest soovivad kolleegid Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist!

Lisa kommentaar

In memoriam Pildil professor Jaan Ross 2012. aastal

Jaan Ross (05.04.1957–18.01.2026)

Lahkunud on kauaaegne Tartu Ülikooli muusikateaduse professor ja endine dekaan Jaan Ross. Jaan Ross kaitses 1988. aastal Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias kunstiteaduste kandidaadi väitekirja „Konsonantsuse objektiivsed eeltingimused muusikas“ ning 1992. aastal Åbo Akademis psühholoogiadoktori väitekirja. Tema professorikarjäär kestis ülikoolis 1993.–2015. aastani. Selle aja jooksul jõudis ta olla filosoofiateaduskonna dekaan (1996–1999), kunstide ...
Art Leete
Juubel Fotol Andres Saag

Andres Saag 70

21. novembril tähistas 70. sünnipäeva rahvusvaheliselt tuntud lihhenoloog, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika osakonna kaasprofessor Andres Saag. Andres Saag on oma teadustöö tihedalt sidunud Tartu Ülikooliga. Ta alustas õpinguid 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas ja kaitses filosoofiadoktori kraadi ...
Tuhat tänu Pildil Tartu Ülikooli suur medal ja Tartu Ülikooli Tänutäht

Ülikool tunnustab suure medaliga nelja inimest

Tänavu pälvisid ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali endine rektor emeriitprofessor Jaak Aaviksoo, info­süsteemide professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar, geoloogia ja minera­loogia professor Kalle Kirsimäe ning analüütilise keemia professor Ivo Leito. Emeriitprofessor Jaak Aaviksoo on üks viimaste aastakümnete mõjukamaid ...
Universitas Tartuensis
Intervjuu Pildil Maaja Vadi

Eesti majandus takerdub ettevõtete ambitsioonituse lõksu

Kõikjal otsitakse nutikamaid lahendusi, mis muudaksid töö tegemise kiiremaks, lihtsamaks ja odavamaks ehk suurendaks tootlikkust, mis aitaks muutuvas maailmas konkurentsis püsida. Teadlastelt ja teistelt ekspertidelt oodatakse innovaatilisi ideid, sageli on uuendus­tesse sisse kirjutatud tehisaru kasutamine. „Eesti ettevõtete suurim mure on, ...
Risto Mets
Uus professor Pildil Triin Jagomägi

Ortodont Triin Jagomägi: kõige tähtsam on ennetus

Eesti esimene ortodontia professor Triin Jagomägi töötab selle nimel, et suu­­funktsioonide häireid oleks võimalik diagnoosida ja ravida võimalikult vara, sest see hoiab ära suuremaid terviseprobleeme. Kui vara on vara? Esimene hambaarstikülastus tuleks ette võtta enne teist eluaastat, ortodondi juurde jõuavad ...
Merilyn Merisalu
Portree Pildil Jüri Talvet

Jüri Talvet: Parem aga on, mõtlen, armastada käsust välja tegemata*

* Rida luuletusest „Armastus”. Jüri Talvet on renessanslikult mitmekülgne isiksus: temasse mahuvad ära maailma­kirjanduse õppejõud, kirjandusteadlane, luuletaja, tõlkija ja esseist. „Kõik see on üks ja sama – loovus,“ ütleb ta. „Kirjandust ei saa õpetada ise seda uurimata või vähemalt mõttega ...
Tiia Kõnnussaar
Saame tuttavaks Pildil Lachlan Bell

Lachlan Bell: eestlus ei kao, kui lubame sel elada ka väljaspool Eestit

„Ma tahan, et kui mõni laps laulab Austraalias Sõrve laagris õhtul eesti keeles „Olen homme parem, kui olin eile. Olen homme parem, kui olin täna“, siis ta teab, et need sõnad ei ole ainult minevik, vaid ka tema enda tulevik,“ ...
Kaja Koovit
In memoriam Pildil Lembit Allikmets

Lembit Allikmets (18.06.1936–04.11.2025)

4. novembril lahkus 89-aastaselt igavikuteele Tartu Ülikooli emeriitprofessor Lembit Allikmets. Lembit Allikmets sündis 18. juunil 1936 Harjumaal. 1950. aastal lõpetas ta Ruila seitsmeklassilise kooli, 1954. aastal Vabariikliku Tallinna Meditsiinilise Keskkooli cum laude ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonna cum laude. Aastatel ...
Uus professor Tartu Ülikooli siirdemeditsiini professor Mario Plaas

„Aega ja ruumi ei saa panna katseklaasi“

Tartu Ülikooli siirdemeditsiini professor Mario Plaas ütleb, et tema eriala arengust on kõige rohkem kasu nende haiguste ravis, mille kohta praegu veel teadmisi napib. Siirdemeditsiin on lihtsustatult vahelüli labori ja kliiniku vahel. „Me uurime haigusi ja nende võimalikku ravi eelkliinilistes ...
Merilyn Merisalu
Accept Cookies