1945. aastal loodud Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel tähistab 26. aprillil suure juubelikontserdiga oma 80. aastapäeva.
80 aastat tagasi ühendati metsandustudeng Ilmar Reidla eestvedamisel ülikooli teaduskondade rahvatantsurühmad ning kümmekond aastat hiljem liitus kollektiiviga Tartu Õpetajate Instituudi rühm. Kunstiliseks juhiks sai Helju Mikkel, kes juhtis ansamblit järgmised 25 aastat. Tema loodud „Vanaisa polka“, „Otsapandjatse“, „Sõlesepad“, „Kullaketrajad“ jt kuuluvad Eesti tantsude kullafondi ning on ansambli repertuaaris seniajani aukohal.
Aastate jooksul on ansamblil tekkinud hulk püsivaid traditsioone – üks neist on kevadkontsert. Suvehaku Karikakrapäeval, mis on sageli toimunud tantsumemm Helju Mikkeli kodutalus, saadetakse ellu ja võetakse vilistlasteks vastu ülikooli lõpetavad ja vähemalt kolm aastat tantsinud liikmed. Suvisel mitmepäevasel väljasõidul Eesti kaugematesse nurkadesse esineb ansambel kohalikel üritustel. Iga suve osaks on ka rahvusvahelised folkloorifestivalid.
Sügiseti leiab aset pidulik tere-tulemast-õhtu, mil aasta jagu tantsinud noored lüüakse kulunud pastlapaari ning Ullo Toomi „tantsupiibliga“ ansambli täieõiguslikeks liikmeteks. Uued liikmed peavad enda sobivust tõestama omaloomingulise etteastega.
Talviti võistleb ansambel koos teiste tantsuansamblitega sportlik-seltskondlikul Lihaselõdvestusel. Jõulude aegu peetakse lõbus Haljaoksaõhtu, kuhu traditsiooniliselt kuuluvad jõuluvanale esinemine, seltskonna- ja rahvamängud ning loomulikult tants.
Rahvakunstiansambel on osalenud kõigil Gaudeamuse laulu- ja tantsupidudel alates 1956. aastast. Muidugi mõista võetakse alati osa ka üld- ja noorte tantsupidudest Tallinnas ning kohalikest tantsupidudest Tartus ja Tartumaal.
Praegu tantsib ülikooli rahvakunstiansamblis kunstilise juhi Aveli Asberi käe all kuue segarühma, kahe neiduderühma ja kolme lasterühma jagu tantsijaid, keda kõiki näeb ka 26. aprilli juubelikontserdil A. Le Coqi spordimajas.