Uudis
Ülikooli rahvakunstiansambli kõiki rühmi näeb 26. aprilli juubelikontserdil A. Le Coqi spordimajas. Foto: Uku Peterson

Rahvakunstiansambel tähistab juubelit

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

1945. aastal loodud Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel tähistab 26. aprillil suure juubelikontserdiga oma 80. aastapäeva.

80 aastat tagasi ühendati metsandustudeng Ilmar Reidla eestvedamisel ülikooli teaduskondade rahvatantsurühmad ning kümmekond aastat hiljem liitus kollektiiviga Tartu Õpetajate Instituudi rühm. Kunstiliseks juhiks sai Helju Mikkel, kes juhtis ansamblit järgmised 25 aastat. Tema loodud „Vanaisa polka“, „Otsapandjatse“, „Sõlesepad“, „Kullaketrajad“ jt kuuluvad Eesti tantsude kullafondi ning on ansambli repertuaaris seniajani aukohal.

Aastate jooksul on ansamblil tekkinud hulk püsivaid traditsioone – üks neist on kevadkontsert. Suvehaku Karikakrapäeval, mis on sageli toimunud tantsumemm Helju Mikkeli kodutalus, saadetakse ellu ja võetakse vilistlasteks vastu ülikooli lõpetavad ja vähemalt kolm aastat tantsinud liikmed. Suvisel mitmepäevasel väljasõidul Eesti kaugematesse nurkadesse esineb ansambel kohalikel üritustel. Iga suve osaks on ka rahvusvahelised folkloorifestivalid.

Sügiseti leiab aset pidulik tere-tulemast-õhtu, mil aasta jagu tantsinud noored lüüakse kulunud pastlapaari ning Ullo Toomi „tantsupiibliga“ ansambli täieõiguslikeks liikmeteks. Uued liikmed peavad enda sobivust tõestama omaloomingulise etteastega.

Talviti võistleb ansambel koos teiste tantsuansamblitega sportlik-seltskondlikul Lihaselõdvestusel. Jõulude aegu peetakse lõbus Haljaoksaõhtu, kuhu traditsiooniliselt kuuluvad jõuluvanale esinemine, seltskonna- ja rahvamängud ning loomulikult tants.

Rahvakunstiansambel on osalenud kõigil Gaudeamuse laulu- ja tantsupidudel alates 1956. aastast. Muidugi mõista võetakse alati osa ka üld- ja noorte tantsupidudest Tallinnas ning kohalikest tantsupidudest Tartus ja Tartumaal.

Praegu tantsib ülikooli rahvakunstiansamblis kunstilise juhi Aveli Asberi käe all kuue segarühma, kahe neiduderühma ja kolme lasterühma jagu tantsijaid, keda kõiki näeb ka 26. aprilli juubelikontserdil A. Le Coqi spordimajas.

Uudis

Rikkumisest teavitamiseks avati vihjeliin

Alates märtsist FaceUpi keskkonnas avatud Tartu Ülikooli vihjeliinil saab konfidentsiaalselt ja soovi korral anonüümselt anda vihjeid tegevuse või tegevusetuse kohta, mis on seadusevastane või vastuolus ülikooli sisekorra ja tavadega. Vihjeliin on mõeldud olukordadeks, mille lahendamine tavapärasel viisil kollektiivis või töö ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne TÜ analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras on tippteadlane ja pühendunud teaduse populariseerija, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendaja. Just tema algatusel tähistatakse rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva ka Eestis.

Naised teaduses: karjääril ei ole sugu!

„Me tahame öelda valjult, et karjääril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees või naine, noor või vana,“ ütleb analüütilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Nii pole see aga alati olnud ja sooline palgalõhe pole praegugi kadunud. Neuroloogia ...
Merilyn Merisalu
Diskussioon Isaac Asimovi samanimelise raamatu põhjal vändatud kinofilm „Mina, robot“ (2004) põimib omavahel teaduse ja eetika. Kuigi nii inimestel kui ka robotitel on oma eelised ja puudused, on inimestel alati vabadus valida. Kaader filmist.

Tehisaruga seotud hirmud on düstoopilised, kuid mitte ebarealistlikud

Tehisaru arengu üle murravad pead nii arendajad kui ka iduettevõtjad, nii filosoofid kui ka poliitikud. Kas ja kuidas saab sellega kaasnevaid riske tehisarueetika abil vähendada? Universitas Tartuensise palvel kohtusid vestlusringis Eesti tehisintellekti tippkeskuse rahvusvahelise eetikanõukogu esimees professor Margit Sutrop, tippkeskuse ...
Margit Sutrop
Aktuaalne Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor alates 2011. aastast.

Pool tuhat aastat omakeelset kirjasõna

Tänavu möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga missaraamatu ilmumisest. See on vägev piirikivi ühe juba küllaltki vanaks saanud kirjakultuurrahva ajaloos. Selle suursündmuse auks kannavad järgmise kevadeni ulatuvad kuud pidulikku nime Eesti Raamatu Aasta. Me oleme, kes me oleme, tänu ...
Arne Merilai
Uudis Haridusteaduste instituudi esindajad Margus Pedaste, Pille Nelis ja Äli Leijen Aune Valgult õppekvaliteedi edendamise auhinda vastu võtmas.

Hea õpetamise ja õppimise edendajad pälvisid ülikooli tunnustuse

2024. aasta õppekvaliteedi edendamise auhinna pälvis haridusteaduste instituut, aasta õppeteo auhinna said statistika, kliinilise farmaatsia ja keelekümbluse arendajad. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul ühendab kõiki auhinnatud ettevõtmisi see, et neil on pikaajaline mõju ning need on sündinud üliõpilaste ja õppejõudude, akadeemiliste ...
Universitas Tartuensis
Uudis Hämarikus valgustab toomkirikut ja kooriosa valguskuma.

Valgusemäng lööb toomkiriku varemed öösiti maagiliselt särama

Tartu toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“ pälvis rahvusvahelisel konkursil LIT Lighting Design Awards auhinna kultuurimälestise valgustuse kategoorias ning Lähis-Ida konkursil „Light + Intelligent Building“ aasta valgusprojekti auhinna. Toomkiriku valgustus süttib hämarikus – olenevalt aastaajast eri kellaajal – ning imiteerib päikesetõusu, õhtuhämaruse varjundeid ...
Universitas Tartuensis
Terve vaim Tööd tehes võib istuda nii kössis kui ka sirgelt, kuid tähtis on oma keha asendit pidevalt muuta, sest kehale meeldib liigutamine. Kuna kipume üldiselt rohkem kössitama, siis on selja teadliku sirutamise tähtsus mõnevõrra suurem.

Nihelemise kiituseks

Istu sirgelt! Ära nihele! Kõht sisse! Õlad taha! Rind ette! Selliseid käsklusi on ilmselt kõik kuulnud ning võimalik, et paljud on neid ka ise öelnud. Kui neid soovitusi järjepidevalt järgida, kujuneb rüht, mida nimetatakse esteetiliseks, ilusaks, õigeks. Kas aga saame ...
Kristjan Mardo
Aktuaalne Nii suursugustel juubelitel kui eesti raamatu 500. sünnipäev saame osaleda vaid vähestel kordadel oma elus. 1525. aastal hävitatud raamatut meil pole, kuid alles on teisi väärikaid teoseid. Pildil eestikeelse piibli esmatrükk aastast 1739.

Piibel, aabits ja entsüklopeedia ning nende väiksemad velled

Logo „Eesti raamat 500 aastat“ on lugejale küllap juba tuttavaks saanud. Eestikeelne raamat ei sündinud aga tühjalt kohalt: sel on pikk eel- ja järellugu. Pool tuhat aastat on auväärne aeg, selle pika ea sisse mahub tegusust ja kulgemist. Siinjuures identifitseeritakse ...
Ilmar Vaaro
Aktuaalne Igasugune õppetöö on kõige tõhusam väikeses rühmas, piiri seab aga õpetajate, ruumide ja raha nappus.

Pool aastat eestikeelset õpet. Kuidas meil läheb?

Möödunud aastal anti täiskäik reformile, millest on räägitud aastakümneid: septembris alustasid esimeste ja neljandate klasside õpilased kõikjal Eestis kooliaastat eesti keeles. Lasnamäe Põhikool palus eelmise aasta alguses eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust – nagu ka Narva koolid ja lasteaiad, ent Lasnamäel õpivad haridusliku erivajadusega lapsed. Kooli direktor Milena Pogodajeva räägib nüüd, 2025. aasta algul, et ...
Merilyn Merisalu
Accept Cookies