Liigu edasi põhisisu juurde
Aktuaalne
Ülikoolile riigieelarvest eraldatud teaduse baasraha oli 2024. aastal 25,7 miljonit eurot. See moodustas ligikaudu 43% baasraha kogusummast (59,3 miljonit eurot), mis jagati Eesti 22 positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuse vahel. Riigieelarves on baasraha summa aasta-aastalt suurenenud, kuid selle osakaal ülikooli teadustulus on jäänud ligikaudu 18% juurde. Allikas: TÜ eelarve 2024

Uus seadus toob muudatusi teaduse rahastamises

Siret Rutiku TÜ grandikeskuse juhataja

1. oktoobril hakkas Eestis kehtima teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS). Milliseid muudatusi tähendab see Tartu Ülikooli teadustegevuse korraldami­sele ja juhtimisele?

Esiteks tuleb nimetada teadustöö rahastamise uusi põhimõtteid. Senine teaduse baasfinantseerimine asendub asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusega ning vastutus selle eest jagatakse ära kahe ministeeriumi vahel.

Ülikoolidele, evalveeritud raken­dus­­­kõrgkoolidele ning riigi ja avalik-õigus­likele teadus- ja arendus­asutus­tele eraldatakse teadus- ja arendus­tegevuse toetust Haridus- ja Teadusministee­riumi eelarvest, eraõigus­likele teadus- ja arendus­asutustele toetuse maksmine läheb aga Majandus- ja Kommunikatsiooni­ministeeriumi pädevusse.

Selle põhjuseks on asjaolu, et positiivselt evalveeritud ettevõtete arvu kiire kasv on viimastel aastatel avaldanud survet ülikoolide baasfinantseerimisele. Sõltumata sellest, kui palju kõrgetasemelisi teaduspublikatsioone ülikoolide teadlased avaldasid või kui palju doktoritöid kaitsti, ei saanud baasraha maht proportsionaalselt kasvada, sest lisandus järjest uusi positiivselt evalveeritud äriühinguid.

Teadus- ja arendustegevuse toetuse uutmoodi arvestus ei tohiks lähiajal suuri kõikumisi kaasa tuua. Muudatuse soodne mõju ilmneb eeldatavasti küll alles mõne aja pärast, kuid tegevustoetuse jagamine kahe ministeeriumi vahel oli kindlasti õige samm.

Väiksem hindamiskoormus kõrgkoolidele

Rahvusteaduste toetus jääb keh­tima asutuse teadus- ja arendus­tegevuse toetuse eraldi osana, kusjuures seni­se maksimaalselt viie protsendi asemel on TAIKS-is rahvusteadus­tele ette nähtud vähemalt viis prot­senti teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahust.

Teadus- ja arendus­tegevuse evalveerimine seotakse institutsionaalse akrediteerimisega. Tänu sellele väheneb ülikoolide hindamiskoormus.

Teaduse rahastamise vahen­dite süsteemis muudatusi ei ole, peale selle, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas seatakse teadusmahuka ettevõtluse toetamiseks sisse ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovat­siooni toetus.

Märkimist väärib oluline muudatus, et teadus- ja arendus­tegevuse evalveerimine seotakse institutsionaalse akrediteerimisega, tänu millele väheneb oluliselt ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide hindamiskoormus.

Seni pidid ülikoolid tegema mõlemaks välishindamiseks iga kuue aasta tagant mahuka eneseanalüüsi, milles teaduse osa suurel määral kattus. Sellega kaasnenud koormus langes põhiliselt akadeemilistele üksustele. Edaspidi hindab ülikooli ja rakenduskõrgkooli võimekust tagada ja edendada teadustegevuse kvaliteeti Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur institutsionaalse akrediteerimise käigus.

Tartu Ülikool läbis institutsio­naalse akrediteerimise vii­mati 2022. aastal ning teadustegevuse evalveeri­mise 2024. aastal. Järg­mine institutsio­naalne akrediteerimine, mis on uue korra järgi juba ühendatud teadustegevuse evalveerimisega, toimub 2029. aastal.

Suurem tähelepanu teaduseetikale

Arvestades, et Eesti oli seni Euroopa teadusruumis üks väheseid riike, mille teadussüsteemis puudus riiklik teaduseetika tagamise raamistik, tuleb väga positiivsena esile tõsta seda, et TAIKS-is on esma­kordselt määratletud Haridus- ja Teadus­ministeeriumi vastutus riikliku teaduseetika süsteemi toimimise eest.

Sätestatud on teadus- ja arendus­tegevuse osalistele teaduseetika järgimise kohustus ning ette nähtud riikliku teaduseetika komitee moodustamine Eesti Teadus­agentuuri juurde. Samuti moodusta­takse sinna teadus­eetika väärkäitumis­juhtumite menetlemise komisjon. Suur samm teadus­eetika õigusliku raamistiku korrastamise poole on ka see, et TAIKS-is on sõnastatud alla 18-aastaste isikute teadusuuringusse kaasamise tingimused.

Tööd alustab riiklik teaduseetika komitee.

Riikliku teaduseetika komitee moodustamise eesmärk on ühtlus­tada seni Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Insti­tuudi ja mitme ministeeriumi juures tegutsenud eetikakomiteede tege­vuse alused, tagada komiteele asja­kohane juriidiline tugi ning lihtsustada ja muuta läbipaistvamaks kooskõlastuse taotlemise ja andmise protsessi. Riiklik komitee alustab praeguse kava kohaselt tööd 1. jaanuaril 2026 ja koosneb esialgu kolmest alam­komiteest, mille pädevusalaks on biomeditsiin, geenivaramu andmed ning sotsiaal- ja humanitaarteadused.

Järgmise aasta algusest tuleb eetika­kooskõlastust taotleda Eesti Teadusinfo­süsteemis. Haridus- ja Teadusministeeriumi info kohaselt peaks riikliku teaduseetika komitee kooskõlastuse taotlemine olema esialgu teadlastele tasuta, ent TAIKS-is on siiski ette nähtud võimalus küsida kuni 3000 euro suurust tasu.

Teaduseetika väärkäitumisjuhtu­mite menetlemise komisjoni päde­vusse hakkab kuuluma teadus­eetika rikku­mise kahtluste menetlemine ning vajaduse korral hinnangu andmine asutustes korraldatud rikkumiskahtluse menet­luste kohta. Ka selle komisjoni teenuse eest on ette nähtud tasu kuni 3000 eurot.

Lahendused senisele segadusele

Ülikoolides, rakenduskõrg­koolides ning teadus- ja arendus­asutustes võivad tegutseda institutsio­naalsed eetika­komiteed ja väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonid; võimalik on ka mitme ülikooli või asutuse ühise komitee moodustamine.

Vähemalt esialgu jääb asutuste endi otsustada, milliseid eetika­komitee kooskõlastuse taotlusi hakkab menet­lema nende enda komitee ja millised nad suunavad riik­likku komiteesse. Erandiks on seadus­tega ette nähtud riikliku eetikakomitee kooskõlas­tuse kohustus, nt geeni­varamu and­mete väljastamise ja kasutamise taotluste korral.

Tartu Ülikooli inimuurin­gute eetika­komitee jätkab tegutsemist. Teave ja juhendmaterjalid selle kohta, millised taotlused jäävad edaspidigi selle pädevusse ja millised suunatakse riiklikku komiteesse, on plaanis avaldada detsembris.

Märkimist väärib ka muudatus, mille kohaselt antakse Haridus- ja Teadusministeeriumile teiste ministeeriumide teadus- ja arendus­tegevuse koordineerimise üles­anne. Ülikoolil on sellest muudatusest loota lahendust viimasel ajal sagenenud segadusele, et eri ministeeriumide korraldatud toetusvoorud paistavad silma ebaselgete ja teadusele sobimatute tingimustega.

Uudis TÜ Maks ja Moorits on Eesti meistrid

Tartu Ülikool Maks & Moorits tuli Eesti meistriks

29. mail Tartus peetud korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria viiendal kohtumisel õnnestus korvpallimeeskonnal Tartu Ülikool Maks & Moorits võita BC Kalev/Cramo võistkonda tulemusega 85 : 65. Sellega sai Tartu finaalseeria kolmanda võidu ja pärast 11 aastat taas ka Eesti meistri tiitli. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil joonis TÜ geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa inauguratsiooniloengult

Ruumiandmete eksperdid kogunevad esmakordselt Tartus

16.–19. juunini toimub Tartus Euroopa Geoinformaatika Laborite Ühenduse (AGILE) konverents „Nutikad andmed: ruumiandmete rakendatavaks muutmine“. Tartu Ülikooli geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa sõnul kogutakse praegu ruumiandmeid mobiilseadmete, satelliitide ja mitmesuguste sensorite abil rohkem kui kunagi varem. „Selleks, et põhjalikult rääkida kliimamuutusest, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil mereinstituudi uue hoone avamine

Mereinstituudi välibaasis avati uued töö- ja eluruumid

Tartu Ülikooli Eesti mereinsti­tuudi teadlased ja üliõpilased saavad nüüd Saaremaal Kõiguste väli­baasis töötada ja majutuda senisest palju paremates oludes. Seiretöödeks ja teadus­projektideks on Kõigustes juba alates 2013. aastast suur laboratoorium, kus on head tingimused õppetööks ja merelt kogutud proovide analüüsimiseks. ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Juulis alustab tööd Tartu Ülikooli senati uus koosseis

19. mail toimunud e-hääletusel valiti ülikooli senatisse järgmiseks kolmeks aastaks uued akadeemiliste töötajate esindajad. Igast valdkonnast valiti senatisse neli enim hääli saanud kandidaati, lisaks selgitati pingerea järgi välja asendusliikmed. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda esindavad arheokeemia professor Ester Oras, anglistika professor ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Viivi Luik ja Rainer Sarnet

Rainer Sarnet hakkab vabade kunstide professorina mõtestama loomingulist protsessi

Järgmisel õppeaastal astub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse üks Eesti omanäolisemaid audiovisuaalteoste autoreid, filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist Rainer Sarnet. Septembri keskel alustab Sarnet kõigile huvilistele mõeldud loengukursusega „Club Silencio. Maagiline teater“, kus ta keskendub idee sünnile ja selle kujunemisele ...
Universitas Tartuensis
Uudis Suveülikooli kiviktaimla kursuse osalised 2024. aastal

Õpihuvilised on oodatud suveülikooli

Juuli keskpaigast augusti lõpuni pakutakse Tartu Ülikooli suveülikoolis mitmekesist valikut kursusi kõigile, kel on soovi end töö- või huvialaselt täiendada. Programmis on ligi 20 täienduskoolituskursust, mille seas on nii varasemate aastate lemmikuid kui ka täiesti uusi. Esimest korda on kavas ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil raamatu toimetajad ja Eesti suursaadik Singapuris

Uus raamat Aasia suurriikide rollist kliimapoliitika kujundamisel

Juunis ilmub Routledge’i kirjastuses Tartu Ülikooli ja Singapuri Riikliku Ülikooli teadlaste koostöös valminud raamat „India, China and Climate Change Governance“. Teoses analüüsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma lõunapoolsete (nn ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil virn raamatuid ja koer

Pöidlaküüdiga teisele poole maakera

Aprillis ilmus „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ – lugu sellest, kuidas üks Tartu noormees reisis poole aastaga läbi 17 riigi, ööbides põõsa all või kõige odavamas hostelis, leidis hulgaliselt uusi sõpru ja jõudis lõpuks Eestist Vietnamisse. Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Peeter ...
Universitas Tartuensis
Diskussioon Tehisaru loodud pilt tehisaru kasutamisest õppetöös

Tehisaru on tulnud, et jääda. Kuidas ülikool kohaneb?

Tehisaru kasutamine ülikooli õppetöös on kasvanud nii suure hooga, et kui tarvi­tada professor Kalle Kirsimäe välja­pakutud uudissõna taru, võiks alma mater’it kutsuda lausa taruülikooliks. Eelmisel aastal Tartu Üli­kooli õppejõudude seas korraldatud küsitlus näitas, et napi aas­taga on tehisaru kasutamine kasva­nud ...
Andrus Karnau
Accept Cookies