Tehisarul põhinevad juturobotid on jõudnud Eesti laste igapäevaellu kiiremini, kui täiskasvanud on sellele mõelda jõudnud.
EU Kids Online’i Eesti 2025. aasta küsitlus- ja intervjuu-uuringu tulemused näitavad, et ligikaudu kaks kolmandikku 9–16-aastastest kasutab generatiivset tehisaru, vanemate teismeliste seas ulatub kasutajate osakaal üle 80%. Enamasti kasutatakse juturoboteid kokkuvõtete ja koolitööde tegemiseks ning teabe otsimiseks, kuid üha sagedamini ka nõu saamiseks, lohutuseks ja vestlemiseks.
Uuringumeeskonna liige, Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak tõdeb, et juturobotitest on tänapäeva noortele saanud olulised tehislikud kaaslased, nõuandjad ja sõbrad.
„Kui mõnede noorte jaoks pakuvad juturobotid ideaalset võimalust väheke eksperimenteerida ja fantaseerida, näiteks suhelda ilukirjandusest ja popkultuurist tuntud tegelaskujudega nagu Harry Potter või Daenerys Targaryen, siis teiste jaoks on see võimalus taaselustada lahkunud pereliikmeid või kujundada enda maitse jaoks ideaalne poiss- või tüdruksõber,“ ütleb Siibak.
Lisaks sõbralikule suhtlusele võivad juturobotid aga ärgitada ka enesehävituslikule käitumisele: suitsiidile, eneselõikumisele, näljutamisele vm. Mullu esitati Californias seitse kohtuhagi, milles süüdistatakse OpenAI-d ja selle tegevjuhti Sam Altmanit juturoboti turuletoomises ilma piisavate turvameetmeteta, mis väidetavalt viis teismelise ja kolme täiskasvanu enesetapuni.
Kui tööriistast saab kaaslane
EU Kids Online’i mulluse küsitluse tulemustest selgub, et iga kümnes õpilane on juturoboti poole pöördunud isiklikes küsimustes, otsides lahendusi suhteprobleemidele, tervise- ja ilunõuandeid või lihtsalt mure ärakuulajat. Sealjuures usaldab 13% vastanutest tehisaru rohkem kui teisi allikaid. Ka kõik intervjueeritud noored tõdesid üksmeelselt, et ChatGPT-st on saanud neile uus Google, mida nad kasutavad igapäevaseks info otsimiseks.
Juturobot tundub turvaline vestluspartner, sest temalt on võimalik küsida nõu pealtnäha salaja. Et aga enamasti kasutatakse juturobotite tasuta versioone, pole päriselt kindel, mis vestluse käigus sisestatud infost edasi saab. Kuna enamiku intervjueeritute tehisarukasutus oli seotud põhiliselt koolitööga, siis polnud paljud privaatsusküsimustele tähelepanu pööranud või ei pidanud neid muresid põhjendatuks.
Tehisaru võib olla suurepärane tööriist õppimiseks, loominguliseks tegevuseks ja info otsimiseks, kui seda õigesti ja teadlikult kasutatakse. Uuring näitab ka seda positiivset potentsiaali. Probleem tekib aga siis, kui tööriistast saab suhe.
Robot ei sea piire, ei vaja kompromisse, ei kao, väsi ega pettu.
Juturobotite üks suurimaid psühholoogilisi ahvatlusi peitubki selles, et need kuulavad alati ära, ei solvu, ei katkesta ega vaidle vastu. Lapsele või noorele, kes tunneb end üksiku, ebakindla või haavatavana, võib see tähendada väga palju.
Mitmed viimastel aastatel USA-s korraldatud uuringud on näidanud, et osa noori on hakanud juturobotit käsitama sõbra ja usaldusisikuna ning osa on leidnud selles ka romantilise partneri. Ka Eesti EU Kids Online’i uuringu tulemusi vaadates on esile kerkinud sama suundumus: paljud noored teavad eakaaslasi, kes on Character.AI või muude sarnaste teenuste abil loonud endale kindla iseloomuga „sõbra“, kellega regulaarselt suhelda. Mõnel juhul ei ole see lihtsalt ajaviide, vaid noorel on tekkinud oma tehissõbra vastu kiindumus.
Näiteks 14-aastane Katrin rääkis uurijatele, et ühel tema tuttaval, kes Character.AI-d väga palju kasutab, on tekkinud kinnisidee: „Ta kujutab ette, et see robot on ta poiss-sõber. Mis minu jaoks tundub väga veider …“
Hääbuvad sotsiaalsed oskused
Andra Siibak tõdeb, et probleem ei ole ainult veidruses, vaid selles, et noor harjub suhtemudeliga, kus puutub vastastikkus, vastutus ja tegelik emotsionaalne side. Robot ei sea piire, ei vaja kompromisse, ei kao, väsi ega pettu. „Kui luuakse endale kujuteldav ideaalne poiss- või tüdruksõber, võib see viia selleni, et pärissuhteid enam ei osata või isegi ei taheta luua.“
Noored ise tajuvad seda riski üllatavalt selgesti. Mitu intervjueeritut väljendas hirmu, et liigne kiindumine tehisaru-tegelastesse võib pärssida suhtlemist eakaaslastega ja lõppeda üksindusega.
„Isegi kui inimene leiab, et see rahuldab tema mingisugust soovi ja teeb teda õnnelikuks, siis pikas perspektiivis on ikkagi halb, kui ta kiindub liiga palju tehisintellekti. See ei ole päris, need vestlused ei ole päris,“ kommenteeris 16-aastane Lydia.
Oluline tähelepanek on, et lapsed võivad küll tehisaru kasutamisega seotud ohte teadvustada, aga siiski ise libastuda – eriti juhul, kui täiskasvanud midagi ette ei võta. Uuringust selgub, et tehisaru kasutamise reeglid on koolides ja kodudes sageli läbi rääkimata ning paljudes peredes õpetavad hoopis lapsed vanematele juturobotiga suhtlemist.
Tehisaru kasutamine peaks olema laste jaoks turvaline, aga praegu see seda ei ole.
Siibak tõdeb, et tehisaru-uuendusi veavad eest võim ja raha, mitte ühiskondlikud huvid ja väärtused. „USA-s pole praegu ühtegi tehisaru tegevust piiravat üleriigilist seadust, üksikutes osariikides arutletakse spetsiifiliste nüansside reguleerimise üle,“ viitab ta. Kahe kongresmeni kohta on üks tehnoloogiafirma lobist, kes jälgib, et piiravaid seadusi ei hakataks isegi koostama.
„Tehisaru kasutamine peaks olema laste jaoks turvaline, aga praegu see seda ei ole: rakendused annavad nõu, kuidas teisi kiusata, kuidas kõhnemaks saada, kuidas koolitulistamisi korraldada. Alla 13-aastased ei tohiks üldse juturoboteid kasutada, sest nemad ei mõista, mis sellega kaasneda võib. Tehisaru reguleerimine on hädavajalik,“ ütleb Siibak.
Alates 2018. aastast on tehisaru sisaldava tehnoloogia kasutamise kohta avaldatud hulgaliselt poliitikadokumente, suuniseid, riiklikke strateegiaid jne. Enamik neist viitab lastele siiski vaid väga üldiselt, kui üldse.
Mõned Eesti noored leidsid, et tehisaru kasutamise võimalike kahjulike tagajärgede ennetamiseks tasuks mõelda vanusepiirangule. Eelmise aasta novembris teataski Character.AI pärast teismeliste enesetappudega seotud survet, et alla 18-aastased kasutajad ei saa enam platvormil juturobotiga vabas vormis vestlusi pidada.
Riikidest on tegutsema hakanud Austraalia, kus mullu asuti juturobotite arendajatega läbirääkimistesse, et teada saada, kuidas need lapsi kaitsta kavatsevad. Detsembris keelustati seal sotsiaalmeedia kasutamine alla 16-aastastele noortele, sarnast keeldu kaalutakse Ühendkuningriigis, Taanis ja mujalgi.
Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna arengufondi toel korraldatud EU Kids Online’i Eesti küsitlusuuringust võttis osa 2474 3.–9. klassi õpilast 52 koolist. Tehisaruteemalised intervjuud tehti 16 noorega, kel vanust 13–17 aastat.