Liigu edasi põhisisu juurde
Ars longa
Tuntud meestearsti Margus Punabi kunstikogu on üks tähelepanuväärsemaid Eestis nii oma mahu kui ka esteetiliste valikute järjekindluse tõttu. Allikas: Tartu Kunstimuuseum

Kunst teadlaste elus

Kadri Asmer kunstiajaloolane

Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik.

Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti selle järgi, kellele see kuulus – mida prestiižsem omanik, seda hinnalisem töö. Tänapäevaks on jõujooned nihkunud ning olulisim on autor ja teos ise. Siiski ei ole kõik nii mustvalge – statistikast nähtub, et omaniku mõju kunsti­hindade kujunemisele on endiselt märkimisväärne.*

Julgen väita, et ka Eesti kunstiturul on kujunenud välja üks omamoodi kriteerium, mis vaikimisi lisab töö­dele väärtust – nende endisaegne kuulu­mine Tartu Ülikooli professo­rite ja teadlaste kogudesse. Noores Eesti Vabariigis olid sageli just haritlased ja teadlased need, kes tajusid sügava­malt kunsti tähendust ja tähtsust. Kui lisada sellele ka teatav majanduslik kindlustatus ning tihe läbikäimine kultuuri­rahvaga – kas või Werneri kohviku laudade taga pärast loengu­päevi –, on mõistetav, miks just teadlastel on olnud oluline roll Tartu kunstielu toetajatena.

Kuidas suhestuvad kunstiga nüüdse aja professorid?

Kliinilise psühholoogia professorit Kirsti Akkermanni huvitas kunst juba lapsepõlves, kus oma osa oli raamatutel. „Mulle meenub kohe üks vanakreeka muistendeid käsitlev raamat Evi Tihemetsa illustratsioonidega. Ka kunstinäitustel käimine oli sündmus omaette ja see harjumus jäi külge. Esimese teadliku kunstiostu tegin 2000-ndate alguses.“

Ka androloogia professor Margus Punab tõdeb, et tema kunstihuvi ilmnes juba varajases nooruses. Näiteks mäletab ta algkoolist üht vaidlust õpetajaga Wiiralti tiigri eri varian­tide üle. Samuti näis talle elementaarsena käia Tallinna koolipoisina läbi kõik toonased kunstihoone kevad- ja sügisnäitused. Esimesed kunstiostud tegi ta 1990-ndate algul ning praegu­seks on tema kogu üks tuntumaid Eestis – selle põhjal on tehtud mitmeid näitusi ja avaldatud artikleid.

„Kunsti ostmine on kunst.“ – Tõnu Esko.

Arendusprorektor Tõnu Eskol tekkis sügavam huvi kunsti vastu järeldoktorantuuri ajal. Toonane elukorraldus oli keeruline: tema elas kolm aastat Ameerika Ühendriikides Bostonis, abikaasa Kaija aga Saksamaal. „Sel ajal õnnestus meil kohtuda kuus kuni kaheksa korda aastas ning seda mõnes Euroopa või USA suurlinnas, kus parim ühiselt veedetud aeg mööduski kunstimuuseumides. Võin julgelt väita, et olen näinud muuseumi­des enam kui 10 000 kunstiteost,“ ütleb Esko.

Vestlusest kolme teadlasega ilm­neb, et kunsti omandamisel võib oluline olla küll kunstniku professionaalsus ja teose kultuurilooline kontekst, kuid eelkõige peab see isiklikult puudutama ja intrigeerima, olgu siis visuaalselt või sisuliselt.

„Kunsti ostmine on kunst,“ ütleb Tõnu Esko. Valdav osa tema kogust on Tartu kaasaegsete kunstnike looming. „Kunsti ostame abikaasa Kaija­ga eelkõige enda koju ja see­pärast on mõned väga huvitavad, kuid liialt pöörased tööd ikkagi näituse- või oksjonisaali jäänud.“

„Kunstiteos ei tohi olla üheplaaniline!“ – Margus Punab.

Punab on seadnud kunsti ostmisele kaks tingimust: esiteks peab teos teda kõnetama ja teiseks olema mitme­kihiline. „See ei tohi olla üheplaaniline! Eriti väärtuslikud on tööd, mis panevad pikemalt mõtlema – mõni on suisa olulisel määral mu maailmapilti avardanud,“ sõnab ta.

Akkermanni huvitab kunst­niku maailmatunnetus ja loome­protsess. „Mind võlub, kuidas kunst­niku käekiri võib muutuda, mingid teemad kaovad ja mingid jäävad püsima. Teose valikul võin lähtuda koos­mõjust juba kodus olemas olevate teostega – või siis hoopis sellest, kuidas see teistest eristub.“

Kas teadlase kunstieelistusi mõjutab ka tema eriala?

Akkermannile tundub, et erialast rohkem mõjutab kunstieelistusi tema enda loomus ja vahest ka käesolev eluetapp. Samas tõdeb ta, et kunstis on huvitav jälgida kunstnike sisemaailma muutusi, nii et teatav ühisjoon erialaga on siiski olemas.

Punabi kunstikogu seevastu räägib otseselt tema erialast. „Üks kolmest minu kogu kesksest teemast on inimeseks olemise võlu ja valu, põhifookusega maskuliinsel ilmal,“ tunnistab ta. Tema arvates on teadusel ja kunstil palju ühist. „Kord kunstnik Jaan Toomikuga pikemalt vestel­des tajusin, et tema kunsti ja minu teadustöö loome­protsess on väga sarnased.“

„Erialast rohkem mõjutab kunstieelistusi omaenda loomus ja vahest ka käesolev eluetapp.“ – Kirsti Akkermann.

„Ei ole tajunud, et minu kõrgen­datud huvi geenide vastu minu kunstieelistusi mõjutaks,“ sõnab Esko. „Küll aga usun, et elu teadlasena mõjutab seda, kuidas ma kunsti tajun. Taies peab toetama loomingulist mõtlemist, olema analüütiline ja rohkem kui lihtsalt üks ilus pilt. Samas, minu enda viimatine – ja ehk ka ainus – teos (installatsioon „Y-kromosoom“, 2021 – toim.) käsitles inimese DNA informatsioonimahukust ning selle suhestumist ühiskondlike normidega.“

Kokkuvõttes võib tõdeda, et teadlaste kunstikogud ei kõnele üksnes nende kunstimaitsest, vaid peegeldavad ka nende isiksust ja eriala.

Lõppude lõpuks on kunstil ja teadusel ju ka üks põhjapanev sarnasus: mõlemad püüavad paremini mõista elu olemust.


Viide

  • 2022. aastal tehtud uuring näitas, et päritoluinfo lisamine suurendab kunstiteose müümise tõenäosust 2–4% ja tõstab müügihinda 14–54%. Yuexin Li, Xiaoyin Ma, Luc Renneboog, In Art We Trust. – Management Science, 70 (1), 2022, lk 98–127.

Kui saaksite tuua endale koju ükskõik millise teose, siis mis see oleks ja miks?

Kirsti Akkermann: Mul ei ole ühtegi kindlat teost, mida sooviksin. Küll aga tooks palju rõõmu mõne kindla kunstniku, näiteks Peeter Mudisti või Anton Starkopfi töö. Kui juba suurelt unistada, siis miks mitte Gerhard Richteri maal või Alberto Giaco­metti skulptuur.

Tõnu Esko: Head kunsti on maa­ilmas tohutult palju, aga üks Juan Miró maal koduseinal oleks üpris süm­paatne. Mind kõnetab tema igavikuliselt unenäoline pildikeel. Iga figuur, joon ning kujund on tal täpselt paigas – see paneb pea­tuma ja mõtlema kastist välja.

Margus Punab: Üks minu võimsamaid kunstielamusi oli 1990-ndate lõpus Viinis, kui sattusin esimest korda Egon Schiele suuremale ekspositsioonile. Tegu oli konverentsi vastuvõtuga, kus hea seltskond ja hea vein, aga see, mis jalad nõrgaks võttis, oli Schiele kunst. Mõne tema maali sooviksin küll koju tuua.

Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Kaante vahel Pildil raamat

Vabaduse labor, tuleviku juuretis

„Vabaduse labor“ on lugu sellest, kuidas 1960–70-ndate Tartus sündis midagi enneolematut: tollal 20–30-aastaste Ülo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende ümber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati ülikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s ...
Tiia Kõnnussaar
Pegasus Pildil luulehobu pegasus

Hando Runnel ja Mari Vallisoo

Kahel korral Juhan Liivi luule­auhinna pälvinud Hando Ru­n­neli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole õppinud filoloogiat ega mõnd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi­tama linna Eestile, siis Mari Valli­soo teatas 2001. aasta Juhan Liivi luule­au­hinnaga ...
Jüri Talvet
Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Koostöö Fotol Solaride Austraalias

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Kultuurinurk Fotol Musta Kasti lavastus „Tükk maad“

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Ars longa Fotol Armin Tuulse

Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel sündinud maalil

Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor. Tartu Ülikool alustas eestikeelsena tööd 1919. aastal, kuid kunstiajaloo õppetoolil läks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge ...
Kadri Asmer
Alma mater Pildil Peeter Tulviste oma 70. sünnipäeval

Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste

Tartu Ülikooli rektoril on küll üks amet, aga kümned rahvusliku tähtsusega vastutusalad. Kõigele lisaks peab rector magnificus olema oma käitumise ja põhimõtetega eeskujuks pealekasvavale põlvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa? Pole liialdus öelda, et Tartu Ülikooli rektor ...
Talis Bachmann
Pegasus Fotol on Kristian Jaak Petersoni au­­sammas Tartus Toomemäel, taustal toomkirik.

Kristian Jaak Petersoni läkitus Eestile

„Kas siis selle maa keel / laulu tules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ küsis Tartu Ülikooli tudeng Kristian Jaak Peterson luuletuses „Kuu“ pika orja-aja murdumise päevil, kui eestlaste rahvustunne alles uinus, ning vastas ise kogu ...
Jüri Talvet
Accept Cookies