Liigu edasi põhisisu juurde
Keelenurk
Lugeja eeldab sageli vaistlikult, et kui inimese nime ees on sõna „doktor“, on tegu arstiga. Foto: Freepik

Keda nimetame doktoriks?

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril dr Laine Meri.

Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr Laura Aas ja dr Rein Põld ning oponent dr Pekka Kapanen.

Dr Sandra Mets on meie instituudi vanemteadur.

Eesti keeles on sõnal doktor kaks tähendust:
1) kõrgeim teadus- ja kutsekraad ning seda kandev inimene;
2) arsti tiitel.

Lugeja eeldab siiski sageli vaistlikult, et kui inimese nime ees on sõna doktor, on ta arst. Oleme rohkem harjunud lausetega Dr Lehe vastuvõtt algab kl 9 või Südameoperatsiooni tegi dr Heldur Mägi. Seepärast võivad loo alguses esitatud näited põhjustada esmasel lugemisel mõningast segadust.

Ent astugem korraks samm tagasi ja mõelgem, kas teaduskraadi tähistava sõna doktor või selle lühendi dr või ka PhD kasutamine on sellises tippkõrgkoolis nagu Tartu Ülikool üldse õigustatud. Kas pole endastmõistetav, et näiteks doktoritöid juhendavad akadeemilised töötajad on ise doktorikraadiga? Selle rõhutamine eraldi sõna või lühendiga tekitab tunde, nagu oleksid nad silmatorkavad erandid.

Pigem võiks doktor ja dr jääda ikka arstide pärusmaale, aga muu akadeemilise töötaja puhul võiks selle toonitamisest loobuda. Märksa sisukam on kasutada ametinimetust, olgu selleks professor, kaasprofessor, teadur vm.

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril majanduse kaasprofessor Laine Meri.

Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on professor ~ prof Laura Aas ja kaasprofessor ~ kaasprof Rein Põld ning oponent kaasprofessor ~ kaasprof Pekka Kapanen.

Sandra Mets on meie instituudi keeleteaduse vanemteadur.

Kui millegipärast on siiski soov just doktorikraadi rõhutada, aitaks arstitiitliga segiajamist vältida see, kui lisada kraadi ette, mis valdkonnas see on saadud. Sealjuures on võimalik kasutada nii eesti- kui ka ladinakeelset sõna või lühendit:

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril majandusdoktor ~ maj-dr Laine Meri.

Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr. phys. Laura Aas ja dr. phys. et math. Rein Põld ning oponent dr. phil. nat. Pekka Kapanen.

Sandra Mets (PhD) on meie instituudi vanemteadur.

Meeles tasub pidada, et lühendit PhD kaldkirja ei panda, kuid pikemad ladinakeelsed doktorikraadide nimetused ja lühendid küll (siinsetes näidetes on need otsekirjas, sest näited ise on kaldkirjas). Samuti ei lisata eesti lühendite prof ja kaasprof järele punkti.

Silmatorkav ja rõhutamist vääriv tiitel on üksnes audoktor, mida kunagi ei lühendata.

Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Ars longa Pildil Margus Punabi kunstikogu

Kunst teadlaste elus

Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik. Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti ...
Kadri Asmer
Kaante vahel Pildil raamat

Vabaduse labor, tuleviku juuretis

„Vabaduse labor“ on lugu sellest, kuidas 1960–70-ndate Tartus sündis midagi enneolematut: tollal 20–30-aastaste Ülo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende ümber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati ülikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s ...
Tiia Kõnnussaar
Pegasus Pildil luulehobu pegasus

Hando Runnel ja Mari Vallisoo

Kahel korral Juhan Liivi luule­auhinna pälvinud Hando Ru­n­neli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole õppinud filoloogiat ega mõnd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi­tama linna Eestile, siis Mari Valli­soo teatas 2001. aasta Juhan Liivi luule­au­hinnaga ...
Jüri Talvet
Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Koostöö Fotol Solaride Austraalias

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Kultuurinurk Fotol Musta Kasti lavastus „Tükk maad“

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Ars longa Fotol Armin Tuulse

Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel sündinud maalil

Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor. Tartu Ülikool alustas eestikeelsena tööd 1919. aastal, kuid kunstiajaloo õppetoolil läks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge ...
Kadri Asmer
Alma mater Pildil Peeter Tulviste oma 70. sünnipäeval

Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste

Tartu Ülikooli rektoril on küll üks amet, aga kümned rahvusliku tähtsusega vastutusalad. Kõigele lisaks peab rector magnificus olema oma käitumise ja põhimõtetega eeskujuks pealekasvavale põlvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa? Pole liialdus öelda, et Tartu Ülikooli rektor ...
Talis Bachmann
Accept Cookies