Keelenurk
Lugeja eeldab sageli vaistlikult, et kui inimese nime ees on sõna „doktor“, on tegu arstiga. Foto: Freepik

Keda nimetame doktoriks?

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril dr Laine Meri.

Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr Laura Aas ja dr Rein Põld ning oponent dr Pekka Kapanen.

Dr Sandra Mets on meie instituudi vanemteadur.

Eesti keeles on sõnal doktor kaks tähendust:
1) kõrgeim teadus- ja kutsekraad ning seda kandev inimene;
2) arsti tiitel.

Lugeja eeldab siiski sageli vaistlikult, et kui inimese nime ees on sõna doktor, on ta arst. Oleme rohkem harjunud lausetega Dr Lehe vastuvõtt algab kl 9 või Südameoperatsiooni tegi dr Heldur Mägi. Seepärast võivad loo alguses esitatud näited põhjustada esmasel lugemisel mõningast segadust.

Ent astugem korraks samm tagasi ja mõelgem, kas teaduskraadi tähistava sõna doktor või selle lühendi dr või ka PhD kasutamine on sellises tippkõrgkoolis nagu Tartu Ülikool üldse õigustatud. Kas pole endastmõistetav, et näiteks doktoritöid juhendavad akadeemilised töötajad on ise doktorikraadiga? Selle rõhutamine eraldi sõna või lühendiga tekitab tunde, nagu oleksid nad silmatorkavad erandid.

Pigem võiks doktor ja dr jääda ikka arstide pärusmaale, aga muu akadeemilise töötaja puhul võiks selle toonitamisest loobuda. Märksa sisukam on kasutada ametinimetust, olgu selleks professor, kaasprofessor, teadur vm.

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril majanduse kaasprofessor Laine Meri.

Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on professor ~ prof Laura Aas ja kaasprofessor ~ kaasprof Rein Põld ning oponent kaasprofessor ~ kaasprof Pekka Kapanen.

Sandra Mets on meie instituudi keeleteaduse vanemteadur.

Kui millegipärast on siiski soov just doktorikraadi rõhutada, aitaks arstitiitliga segiajamist vältida see, kui lisada kraadi ette, mis valdkonnas see on saadud. Sealjuures on võimalik kasutada nii eesti- kui ka ladinakeelset sõna või lühendit:

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril majandusdoktor ~ maj-dr Laine Meri.

Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr. phys. Laura Aas ja dr. phys. et math. Rein Põld ning oponent dr. phil. nat. Pekka Kapanen.

Sandra Mets (PhD) on meie instituudi vanemteadur.

Meeles tasub pidada, et lühendit PhD kaldkirja ei panda, kuid pikemad ladinakeelsed doktorikraadide nimetused ja lühendid küll (siinsetes näidetes on need otsekirjas, sest näited ise on kaldkirjas). Samuti ei lisata eesti lühendite prof ja kaasprof järele punkti.

Silmatorkav ja rõhutamist vääriv tiitel on üksnes audoktor, mida kunagi ei lühendata.

Reportaaž Ozan (istub) ja Jonas (vasakult) leidsid Susimetsa raamatukogust oma teadustööks palju häid ideid, Maja tulevase doktoritöö võimalik teemapüstitus sai selgema vormi ning Emily jõudis valmis kirjutada oma doktoritöö kolmanda peatüki mustandi.

Filosoofide pelgupaik Pärnumaa metsade vahel

Pärnu lähedal Laadil saavad kokku Eesti loodus, saksa kultuur ja üleilmne mõte. Saksa filosoofile ja bioeetikule Theda Rehbockile kuulunud idüllilises Susimetsa talukohas teevad mõtte- ja vaimutööd teadlased üle maailma. Susimetsa Philosophicum on praegu veel natuke nagu hästi hoitud saladus. Trükin ...
Merilyn Merisalu
Alma mater Puidust galerii viis omal ajal Struve magamistoast otse tähe­torni, et teadlane ei peaks talvisel ajal läbi külma õue kõndima. Nüüd seda enam ühendusteena kasu­tada ei saa, seal asub personaliosa­konna arhiiv ja läbipääs puudub.

Astronoomi maja asukad viisid Tartu maailmakaardile

19. sajandil Toomemäele tähetorni kõrvale ehitatud astronoomi majas on sündinud hiilgavaid avastusi. Miks kutsutakse seda Uppsala 6 asuvat madalat hoonet astronoomi majaks? Sest see ongi ehitatud just nimelt astronoomi eluasemeks ja töökohaks. Praegu toimetab Toomemäel asuvas klassitsistliku stiiliga pooleteisekorruselises kivimajas ...
Silja Paavle
Pegasus Fragment Kristjan Raua joonistusest „Kalevipoeg tuleb põrgust lauakoormaga“, 1935 (Tartu Kunstimuuseum).

Kreutzwald ja „Kalevipoeg“

Eestikeelse ülikooli piduliku avamise puhul 1919. aastal lõi silmapaistva luuleteose „Õnnesoov“ seejärgne eesti ja välismaise kirjanduse professor Gustav Suits (vt Universitas Tartuensis, veebruar 2025). Tema oli ka Noor-Eesti vaimuliikumise juhtkujude seas see, kes vaikimisi ja sündsalt, kuid kindlalt hakkas tõrjuma ...
Jüri Talvet
Mui(d)e Ruth Moppel on kollektsiooni „Punane joon“ loomisel saanud indu 1920-ndate lõigetest ja jaapani traditsioonidest.

Tänapäevases võtmes kestlik rahvusmood

Viljandi kultuuriakadeemia noored disainerid näitavad 13. juunil Eesti Rahva Muuseumis enda loodud rõivaid ja aksessuaare, mille valmistamisel on kohtunud traditsioonilised ja nüüdisaegsed mustrid, materjalid ja töövõtted. Moeetendusel „OmaMood“ tuuakse vaatajateni traditsioonilise käsitöö väärtused tänapäevases töötluses, erilise tähelepanu all on kohalikud, ...
Universitas Tartuensis
Tudengielu Lavastusmeeskond proovisaalis arvutiekraanilt „Strip-tease'i“ plakati kavandeid valimas: vasakul ees Enor Niinemägi, tema taga Oskar Piik, keskel Peeter Piiri, taga seismas Rudo Verner Vallner, tema ees Elo Kokkota ja Kelly Kittus.

Üliõpilasteatri noored tuhnivad inimhinges

Mullu oma 25. sünnipäeva tähistanud Tartu Üliõpilasteatri trepikoda lõhnab nagu üks õige Tartu koridor. On see end seintes laiali ajanud seeneniidistiku või ülikooli keemialaborites disainitud pesuaine aroom? Kalevi tänaval, kunagise Sõbra maja, nüüdse Tartu Üliõpilasmaja ruumides on hulkunud rida kuulsusi: näiteks ...
Paavo Kangur
Alma mater Jüri Arraku maal „Rektor Jüri Kärner“ (1995) ja portreteeritu selle ees aastal 2006.

Rektor Jüri Kärner juhtis ülikooli läbi suurte muutuste

Aprillis tähistab Tartu Ülikool rektor Jüri Kärneri 85. sünniaastapäeva. Kärner pidas rektoriametit pöördelistel aegadel, mil Eesti riik oli taas vabaks saamas ja ülikool pidi kohanema suurte muutustega. Jüri Kärner oli Tartu Ülikooli rektor aastatel 1988–1993. Tema teed rektoriametisse sillutas õppeprorektori töö ...
Reeli Reinaus
Pegasus Pegasus on Kreeka mütoloogias tiivuline hobune, kelle kabjalöögist tekkinud allika vesi olevat luuletajale inspiratsiooni andnud.

Juhan Liivi valgel

20. sajandi teise poole ja 21. sajandi algusveerandi eesti luule põlistamise katseis on suuri teeneid Juhan Liivi luuleauhinnal. Alatskivi sovhoosi ja Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli algatusel ning Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Ülikooli õppejõudude kaastegevusel hakati luuleauhinda välja andma ...
Jüri Talvet
Keelenurk Ladinakeelne ’indicare’ tähendab näitama, avaldama, osutama.

Kas indikeerida indikatiivset indikatsiooni?

Ladina keel on meile andnud sõnad indikeerima ja indikatsioon (indicare ja indicatio). Nende tähendus (ja tegusõnal vormgi) on aja jooksul muutunud ning kasutuskohad avardunud – vahetevahel nii palju, et peene võõrsõna täpsest mõttest pole kerge aru saada. Tegusõna indikeerima asemel ütlesime ...
Helika Mäekivi
Ars longa Jaapanist pärit kunstniku ja helilooja Ryoji Ikeda isikunäitus on Eesti Rahva Muuseumis avatud 2. märtsini.

Kui andmetele anda värv, võib tulemuseks olla kunst

Ryoji Ikeda isikunäitusel Eesti Rahva Muuseumis on eksponeeritud teos „The Critical Paths“ („Kriitilised teed“, 2024), mille loomise aluseks oli koostöö Tartu Ülikooli genoomika instituudiga[1]. Sisuliselt on tegemist 25 meetri pikkuse peegelkoridoriga, mille laes olevatel leedekraanidel on liikuvate valgus- ja värvimustrite kaudu ...
Kadri Asmer
Accept Cookies