Mui(d)e
Ka Eestis kogus Lauri Kettunen murret maapiirkondades mootorrattaga sõites. Allikas: Tuglase Selts

Hoidkem professor Kettuneni meeles mälestusmärgi püstitamisega!

Jüri Valge TÜ emeriitdotsent, Lauri Kettuse mälestusmärgi toimkonna esimees

Tänavu sügisel tähistame keeleteadlase, eestikeelse Tartu Ülikooli ajaloos olulist rolli täitnud professor Lauri Kettuse 140. sünniaastapäeva. Kutsume teid üles tegema annetusi, et püstitada sel puhul Tartusse tema mälestusmärk.

Lauri Kettunen (10.09.1885–26.02.1963) oli keeleteadlane, kellel on suured teened eesti keele uurimisel ja korraldamisel. Koos kolleeg Peeter Põlluga osales ta eestikeelse ülikooli, eelkõige läänemeresoome keelte õppetooli asutamisel ning oli aastail 1920–1924 selle õppetooli esimene professor. Loengupidamise kõrval jätkas ta keel(t)euuringuid ja koostas õppevahendeid.

Kettunen mõjutas kujuneva eesti kirjakeele arendust märkimisväärselt. Ta vedas eest Emakeele Seltsi asutamist ülikooli juurde ning oli üks perekonnanimede eestistamise kampaania ideolooge ja juhte. Just Lauri Kettuse suunamisel kujunesid eesti keeleuurimise korüfeedeks Andrus Saareste, Julius Mägiste, Paul Alvre ja Paul Ariste.

Eesti keele eestkostjaks jäi Kettunen ka hiljem, olles mitukümmend aastat eesti keele professor Helsingi Ülikoolis. Tegus oli ta ka väljaspool akadeemilist sfääri: vabadussõja kriitilisel perioodil oli ta korraldanud Soome vabatahtlike Eestile appi tulekut (mille eest sai kaks Vabadusristi) ning vanas eas avaldas eestikeelse luulekogu „Südame sillad“.

Emakeele Selts alustas koos Tartu linna ja Tartu Ülikooliga möödunud aasta mais kampaaniat Lauri Kettuse mälestusmärgi püstitamiseks. Praeguseks on sellega liitunud üle 280 üksikannetaja ning poolteistkümmend firmat ja ühendust.

Ettepanek kuju modelleerida tehti kümnele kunstnikule. Välja valiti skulptor Elo Liivi kavand: Kettunen Soome kelguga, mille istmel on tema väike reisikohver ja raamatupamp. Eeltöö selleks, et mälestusmärk sel sügisel Toomeoru servale jõuaks, on tehtud.

Tartu Ülikool on institutsioonina mälestusmärgi püstitamise ideega kaasa tulnud. Oluline on aga ka akadeemilise pere liikmete osalus. Professor Kettuse mälestuse jäädvustamine puudutab igaüht, kes hindab eestikeelset alma mater’it ning iseseisvat Eesti riiki.

Head kolleegid! Mälestusmärgi toimkond kutsub teid üles toetama Lauri Kettuse mälestuse jäädvustamist. Toetussumma palume kanda Emakeele Seltsi kontole EE262200001120045339 (selgituseks annetaja nimi koos selle avalikustamise nõusolekuga, meiliaadress ja märksõna „Kettunen“).

Infot korjanduse edenemise kohta antakse iga kuu järel Emakeele Seltsi veebilehel. Enam kui 50 eurot annetanud saavad teemakohase meene ja kutse mälestusmärgi avamise järgsele koosviibimisele.

Reportaaž Ozan (istub) ja Jonas (vasakult) leidsid Susimetsa raamatukogust oma teadustööks palju häid ideid, Maja tulevase doktoritöö võimalik teemapüstitus sai selgema vormi ning Emily jõudis valmis kirjutada oma doktoritöö kolmanda peatüki mustandi.

Filosoofide pelgupaik Pärnumaa metsade vahel

Pärnu lähedal Laadil saavad kokku Eesti loodus, saksa kultuur ja üleilmne mõte. Saksa filosoofile ja bioeetikule Theda Rehbockile kuulunud idüllilises Susimetsa talukohas teevad mõtte- ja vaimutööd teadlased üle maailma. Susimetsa Philosophicum on praegu veel natuke nagu hästi hoitud saladus. Trükin ...
Merilyn Merisalu
Alma mater Puidust galerii viis omal ajal Struve magamistoast otse tähe­torni, et teadlane ei peaks talvisel ajal läbi külma õue kõndima. Nüüd seda enam ühendusteena kasu­tada ei saa, seal asub personaliosa­konna arhiiv ja läbipääs puudub.

Astronoomi maja asukad viisid Tartu maailmakaardile

19. sajandil Toomemäele tähetorni kõrvale ehitatud astronoomi majas on sündinud hiilgavaid avastusi. Miks kutsutakse seda Uppsala 6 asuvat madalat hoonet astronoomi majaks? Sest see ongi ehitatud just nimelt astronoomi eluasemeks ja töökohaks. Praegu toimetab Toomemäel asuvas klassitsistliku stiiliga pooleteisekorruselises kivimajas ...
Silja Paavle
Pegasus Fragment Kristjan Raua joonistusest „Kalevipoeg tuleb põrgust lauakoormaga“, 1935 (Tartu Kunstimuuseum).

Kreutzwald ja „Kalevipoeg“

Eestikeelse ülikooli piduliku avamise puhul 1919. aastal lõi silmapaistva luuleteose „Õnnesoov“ seejärgne eesti ja välismaise kirjanduse professor Gustav Suits (vt Universitas Tartuensis, veebruar 2025). Tema oli ka Noor-Eesti vaimuliikumise juhtkujude seas see, kes vaikimisi ja sündsalt, kuid kindlalt hakkas tõrjuma ...
Jüri Talvet
Mui(d)e Ruth Moppel on kollektsiooni „Punane joon“ loomisel saanud indu 1920-ndate lõigetest ja jaapani traditsioonidest.

Tänapäevases võtmes kestlik rahvusmood

Viljandi kultuuriakadeemia noored disainerid näitavad 13. juunil Eesti Rahva Muuseumis enda loodud rõivaid ja aksessuaare, mille valmistamisel on kohtunud traditsioonilised ja nüüdisaegsed mustrid, materjalid ja töövõtted. Moeetendusel „OmaMood“ tuuakse vaatajateni traditsioonilise käsitöö väärtused tänapäevases töötluses, erilise tähelepanu all on kohalikud, ...
Universitas Tartuensis
Keelenurk Lugeja eeldab sageli vaistlikult, et kui inimese nime ees on sõna „doktor“, on tegu arstiga.

Keda nimetame doktoriks?

Panganduskeskkonna muutustest räägib seminaril dr Laine Meri. Füüsika erialal kaitstud doktoritöö juhendajad on dr Laura Aas ja dr Rein Põld ning oponent dr Pekka Kapanen. Dr Sandra Mets on meie instituudi vanemteadur. Eesti keeles on sõnal doktor kaks tähendust:1) kõrgeim ...
Helika Mäekivi
Tudengielu Lavastusmeeskond proovisaalis arvutiekraanilt „Strip-tease'i“ plakati kavandeid valimas: vasakul ees Enor Niinemägi, tema taga Oskar Piik, keskel Peeter Piiri, taga seismas Rudo Verner Vallner, tema ees Elo Kokkota ja Kelly Kittus.

Üliõpilasteatri noored tuhnivad inimhinges

Mullu oma 25. sünnipäeva tähistanud Tartu Üliõpilasteatri trepikoda lõhnab nagu üks õige Tartu koridor. On see end seintes laiali ajanud seeneniidistiku või ülikooli keemialaborites disainitud pesuaine aroom? Kalevi tänaval, kunagise Sõbra maja, nüüdse Tartu Üliõpilasmaja ruumides on hulkunud rida kuulsusi: näiteks ...
Paavo Kangur
Alma mater Jüri Arraku maal „Rektor Jüri Kärner“ (1995) ja portreteeritu selle ees aastal 2006.

Rektor Jüri Kärner juhtis ülikooli läbi suurte muutuste

Aprillis tähistab Tartu Ülikool rektor Jüri Kärneri 85. sünniaastapäeva. Kärner pidas rektoriametit pöördelistel aegadel, mil Eesti riik oli taas vabaks saamas ja ülikool pidi kohanema suurte muutustega. Jüri Kärner oli Tartu Ülikooli rektor aastatel 1988–1993. Tema teed rektoriametisse sillutas õppeprorektori töö ...
Reeli Reinaus
Pegasus Pegasus on Kreeka mütoloogias tiivuline hobune, kelle kabjalöögist tekkinud allika vesi olevat luuletajale inspiratsiooni andnud.

Juhan Liivi valgel

20. sajandi teise poole ja 21. sajandi algusveerandi eesti luule põlistamise katseis on suuri teeneid Juhan Liivi luuleauhinnal. Alatskivi sovhoosi ja Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli algatusel ning Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Ülikooli õppejõudude kaastegevusel hakati luuleauhinda välja andma ...
Jüri Talvet
Keelenurk Ladinakeelne ’indicare’ tähendab näitama, avaldama, osutama.

Kas indikeerida indikatiivset indikatsiooni?

Ladina keel on meile andnud sõnad indikeerima ja indikatsioon (indicare ja indicatio). Nende tähendus (ja tegusõnal vormgi) on aja jooksul muutunud ning kasutuskohad avardunud – vahetevahel nii palju, et peene võõrsõna täpsest mõttest pole kerge aru saada. Tegusõna indikeerima asemel ütlesime ...
Helika Mäekivi
Accept Cookies