Liigu edasi põhisisu juurde
Mui(d)e
Ka Eestis kogus Lauri Kettunen murret maapiirkondades mootorrattaga sõites. Allikas: Tuglase Selts

Hoidkem professor Kettuneni meeles mälestusmärgi püstitamisega!

Jüri Valge TÜ emeriitdotsent, Lauri Kettuse mälestusmärgi toimkonna esimees

Tänavu sügisel tähistame keeleteadlase, eestikeelse Tartu Ülikooli ajaloos olulist rolli täitnud professor Lauri Kettuse 140. sünniaastapäeva. Kutsume teid üles tegema annetusi, et püstitada sel puhul Tartusse tema mälestusmärk.

Lauri Kettunen (10.09.1885–26.02.1963) oli keeleteadlane, kellel on suured teened eesti keele uurimisel ja korraldamisel. Koos kolleeg Peeter Põlluga osales ta eestikeelse ülikooli, eelkõige läänemeresoome keelte õppetooli asutamisel ning oli aastail 1920–1924 selle õppetooli esimene professor. Loengupidamise kõrval jätkas ta keel(t)euuringuid ja koostas õppevahendeid.

Kettunen mõjutas kujuneva eesti kirjakeele arendust märkimisväärselt. Ta vedas eest Emakeele Seltsi asutamist ülikooli juurde ning oli üks perekonnanimede eestistamise kampaania ideolooge ja juhte. Just Lauri Kettuse suunamisel kujunesid eesti keeleuurimise korüfeedeks Andrus Saareste, Julius Mägiste, Paul Alvre ja Paul Ariste.

Eesti keele eestkostjaks jäi Kettunen ka hiljem, olles mitukümmend aastat eesti keele professor Helsingi Ülikoolis. Tegus oli ta ka väljaspool akadeemilist sfääri: vabadussõja kriitilisel perioodil oli ta korraldanud Soome vabatahtlike Eestile appi tulekut (mille eest sai kaks Vabadusristi) ning vanas eas avaldas eestikeelse luulekogu „Südame sillad“.

Emakeele Selts alustas koos Tartu linna ja Tartu Ülikooliga möödunud aasta mais kampaaniat Lauri Kettuse mälestusmärgi püstitamiseks. Praeguseks on sellega liitunud üle 280 üksikannetaja ning poolteistkümmend firmat ja ühendust.

Ettepanek kuju modelleerida tehti kümnele kunstnikule. Välja valiti skulptor Elo Liivi kavand: Kettunen Soome kelguga, mille istmel on tema väike reisikohver ja raamatupamp. Eeltöö selleks, et mälestusmärk sel sügisel Toomeoru servale jõuaks, on tehtud.

Tartu Ülikool on institutsioonina mälestusmärgi püstitamise ideega kaasa tulnud. Oluline on aga ka akadeemilise pere liikmete osalus. Professor Kettuse mälestuse jäädvustamine puudutab igaüht, kes hindab eestikeelset alma mater’it ning iseseisvat Eesti riiki.

Head kolleegid! Mälestusmärgi toimkond kutsub teid üles toetama Lauri Kettuse mälestuse jäädvustamist. Toetussumma palume kanda Emakeele Seltsi kontole EE262200001120045339 (selgituseks annetaja nimi koos selle avalikustamise nõusolekuga, meiliaadress ja märksõna „Kettunen“).

Infot korjanduse edenemise kohta antakse iga kuu järel Emakeele Seltsi veebilehel. Enam kui 50 eurot annetanud saavad teemakohase meene ja kutse mälestusmärgi avamise järgsele koosviibimisele.

Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö Pildil Tõnu Esko

Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik

Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil Sõnaveebi lehekülg "praktika"

Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?

ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu. Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid ...
Helika Mäekivi
Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Ars longa Pildil Margus Punabi kunstikogu

Kunst teadlaste elus

Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik. Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti ...
Kadri Asmer
Kaante vahel Pildil raamat

Vabaduse labor, tuleviku juuretis

„Vabaduse labor“ on lugu sellest, kuidas 1960–70-ndate Tartus sündis midagi enneolematut: tollal 20–30-aastaste Ülo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende ümber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati ülikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s ...
Tiia Kõnnussaar
Pegasus Pildil luulehobu pegasus

Hando Runnel ja Mari Vallisoo

Kahel korral Juhan Liivi luule­auhinna pälvinud Hando Ru­n­neli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole õppinud filoloogiat ega mõnd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi­tama linna Eestile, siis Mari Valli­soo teatas 2001. aasta Juhan Liivi luule­au­hinnaga ...
Jüri Talvet
Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Koostöö Fotol Solaride Austraalias

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Accept Cookies