Ars longa
Sel fotol on Armin Tuulse Tartu kodus töölaua taga. 1944. aastal lahkus ta Rootsi, kust kirjutas: „Täht­vere rajoon olevat endiselt õppejõudude elamis­kohaks, – nii et võimalik et meie korteri on üle võtnud mõni värske seltsimees professor!“ Allikas: Rahvusarhiiv

Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel sündinud maalil

Kadri Asmer kunstiajaloolane

Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor.

Tartu Ülikool alustas eestikeelsena tööd 1919. aastal, kuid kunstiajaloo õppetoolil läks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge Kjellin (1885–1984), kuid juba paari aasta pärast oli see ametikoht jälle vakantne. 1933. aastal võttis selle üle taas rootslane – toona vaid 27-aastane Sten Karling (1906–1987), kelle ümber koondus silmapaistev ring üliõpilasi, teiste hulgas ka tema tulevane mantlipärija Armin Tuulse (1907–1977). Õpetajast ja õpilasest, kelle vanusevahe oli vaid üks aasta, said lähedased sõbrad kogu eluks.

Karling suutis lühikese ajaga viia siinse kunstiajaloo uurimise silmapaistvale tasemele ja kujundada välja tugeva eesti soost kunstiteadlaste põlvkonna. Seda fenomeni võib seletada kahe asjaoluga: Karlingi võimega omandada kiiresti eesti keel ja tema kirgliku huviga Eesti ajaloo vastu, mida ta „avas oma vaimustatud kuuljatele õppekäikudel ja auditooriumis“ .

Karling täitis professori ametikohta 1941. aasta alguseni, mil ta välismaalase staatuse tõttu vallandati. Õppetooli juhataja kohused võttis üle Tuulse, kellest sai 1942. aastal, pärast Eesti ja Läti linnuseid käsitleva doktoritöö „Die Burgen in Estland und Lettland“ kaitsmist esimene eestlasest kunstiajaloo professor.

Kristjan Tederi (1901–1960) õlimaal Armin Tuulsest on tõenäoliselt tellimustöö, millel on kujutatud noort professorit oma töölaua taga. Teos jõudis Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse 1981. aastal Helme Koduloomuuseumist – Valgamaalt, kus Tuulse oli üles kasvanud. Kindlasti olid nii kunstnik kui ka portreteeritav omavahel head tuttavad ja puutusid Tartu kunstiringkondades kokku. 1940. aastal on Tuulse Postimehe veergudel Tederist kirjutanud: „Tema looming põhineb suurel määral koloriidil. See on soe, meeleolukas maailm, mida Teder kujutab oma lõuendeil, kus vormid kujundatakse ümber naivistlikus vaimus. Tema loomingu naivism on aga siiras ning usutav [—].“1  Samade sõnadega võib iseloomustada ka kõnealust portreed.

1944. aasta kevadel algas ülikooli varade päästmine Punaarmee pealetungi eest, selle eestvedajaks sai Armin Tuulse. Sama aasta sügisel lahkus ta oma perekonnaga Rootsi.2  25. novembril 1944 kirjutas ta abikaasa Liidia Tuulsele (1912–2012), kes sel ajal viibis veel pagulaslaagris: „Õhtupoolel käisime [Stockholmi] Jakobi kirikus, kus jutlustas piiskop [Johan] Kõpp Välis-Eesti päeva ja surnutepüha puhul. Kirik oli tulvil eestlasi täis, ning jumalateenistuse lõppedes lauldi hümni. Nägin palju pisaraid ja leina, ning mõtlesin kõigile mahajäänuile. [—] Nagu Tallinna raadio teatab, töötab nüüd jälle ülikool, kuigi olevat suur puudus õppejõududest. [Alfred] Koort on rektor, kirjanduse professoriks on [Friedebert] Tuglas. Tähtvere rajoon olevat endiselt õppejõudude elamiskohaks, – nii et võimalik et meie korteri on üle võtnud mõni värske seltsimees professor!“3

Kunstiajaloo õpetamine Tartus jätkus uutes oludes, kandes sisimas ikka edasi nii Karlingu kui ka Tuulse vaimsust. Just nemad olid toonud Eesti kunstiteadusesse rahvusvaheliselt tunnustatud uurimismeetodid ning näidanud vanema kunsti ja arhitektuuri uurimisega, et Eesti pinnal loodud kultuuripärand on oluline osa laiemast Euroopa kultuurist.


  1. Viited
    1 A. Tuulse, Kuue kunstniku maalide näitus. – Postimees, 27.01.1940 ↩︎
  2. 2 Aastast 1952 oli Tuulse Stockholmi Ülikooli dotsent ning 1962. aastal valiti ta seal Põhjamaade ja võrdleva kunstiajaloo professoriks. ↩︎
  3. 3 Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuurilooline arhiiv, f 414, m 25:22. ↩︎

Lisa kommentaar

Koostöö Solaride'i meeskonnal on põhjust juubeldada – augusti lõpul said nad päikeseautode maailmameistrivõistlusel teise koha.

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Kultuurinurk Kuppeljas puitraamistik täidab vaheldumisi peategelase kodu, põgenike­laeva, armetu üüritoa ja pagulas­laagri aset.

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Alma mater Peeter Tulviste oma 70. sünnipäeva tähistamisel ja nimelise pingi avamisel Toomemäel aastal 2015.

Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste

Tartu Ülikooli rektoril on küll üks amet, aga kümned rahvusliku tähtsusega vastutusalad. Kõigele lisaks peab rector magnificus olema oma käitumise ja põhimõtetega eeskujuks pealekasvavale põlvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa? Pole liialdus öelda, et Tartu Ülikooli rektor ...
Talis Bachmann
Pegasus Tartus Toomemäel kõrgub mälestusmärk Kristian Jaak Petersonile, kes „on esimene eesti lüürik, kes „maakeelega“ söandas teostada midagi uut ja julget, kel usku oli oma rahva ja keele tulevikku, ajal, kui seda veel kellelgi polnud", nagu kirjutas Petersoni loomingut uurinud Aino Paltser 1922. aastal.

Kristian Jaak Petersoni läkitus Eestile

„Kas siis selle maa keel / laulu tules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ küsis Tartu Ülikooli tudeng Kristian Jaak Peterson luuletuses „Kuu“ pika orja-aja murdumise päevil, kui eestlaste rahvustunne alles uinus, ning vastas ise kogu ...
Jüri Talvet
Mui(d)e „Kajakasaare“ mäng on lisaks meelelahutusele mõeldud suurendama mängijate teadmisi merelindudest.

Tunne end nagu kajakas!

Teaduskommunikatsioon ei tähenda tingimata populaarteaduslikke artikleid päevalehtedes ega intervjuusid telesaadetes. Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur Jeffrey Carbillet ja loomaökoloogia professor Tuul Sepp panid Kakrarahu uurimisprojekti kogemuste põhjal kokku „Kajakasaare“ koomiksiraamatu ja lauamängu. Sellest on juba neli aastat, kui esimest korda Matsalu ...
Randel Kreitsberg
Keelenurk Tartu Ülikoolil terviklikku linnakut ehk kampust ei ole – meie hooned paiknevad üle kogu Tartu, lisaks muudeski linnades.

Kus on Tartu Ülikooli kampus?

Aeg-ajalt võib ülikoolist räägitavates juttudes kohata sõna kampus. Mis see on ja kas Tartu Ülikooli puhul saab seda sõna üldse pruukida? Kampus, omakeeli ülikoolilinnak, on piirkond, kus asuvad kompaktselt koos ülikooli õppe-, teadus-, elu-, toitlustus- ja vaba aja veetmise hooned. ...
Helika Mäekivi
Reportaaž Ozan (istub) ja Jonas (vasakult) leidsid Susimetsa raamatukogust oma teadustööks palju häid ideid, Maja tulevase doktoritöö võimalik teemapüstitus sai selgema vormi ning Emily jõudis valmis kirjutada oma doktoritöö kolmanda peatüki mustandi.

Filosoofide pelgupaik Pärnumaa metsade vahel

Pärnu lähedal Laadil saavad kokku Eesti loodus, saksa kultuur ja üleilmne mõte. Saksa filosoofile ja bioeetikule Theda Rehbockile kuulunud idüllilises Susimetsa talukohas teevad mõtte- ja vaimutööd teadlased üle maailma. Susimetsa Philosophicum on praegu veel natuke nagu hästi hoitud saladus. Trükin ...
Merilyn Merisalu
Alma mater Puidust galerii viis omal ajal Struve magamistoast otse tähe­torni, et teadlane ei peaks talvisel ajal läbi külma õue kõndima. Nüüd seda enam ühendusteena kasu­tada ei saa, seal asub personaliosa­konna arhiiv ja läbipääs puudub.

Astronoomi maja asukad viisid Tartu maailmakaardile

19. sajandil Toomemäele tähetorni kõrvale ehitatud astronoomi majas on sündinud hiilgavaid avastusi. Miks kutsutakse seda Uppsala 6 asuvat madalat hoonet astronoomi majaks? Sest see ongi ehitatud just nimelt astronoomi eluasemeks ja töökohaks. Praegu toimetab Toomemäel asuvas klassitsistliku stiiliga pooleteisekorruselises kivimajas ...
Silja Paavle
Pegasus Fragment Kristjan Raua joonistusest „Kalevipoeg tuleb põrgust lauakoormaga“, 1935 (Tartu Kunstimuuseum).

Kreutzwald ja „Kalevipoeg“

Eestikeelse ülikooli piduliku avamise puhul 1919. aastal lõi silmapaistva luuleteose „Õnnesoov“ seejärgne eesti ja välismaise kirjanduse professor Gustav Suits (vt Universitas Tartuensis, veebruar 2025). Tema oli ka Noor-Eesti vaimuliikumise juhtkujude seas see, kes vaikimisi ja sündsalt, kuid kindlalt hakkas tõrjuma ...
Jüri Talvet
Accept Cookies