Liigu edasi põhisisu juurde
Ajakirjast
Kolleegiumist
Kaasautorile
Reklaam
Paku teema
Juurdepääsetavus
Avaleht
Aktuaalne
Arvamus
Inimesed
Teadus
Varia
Arhiiv
Otsi sisu
Juurdepääsetavus
Otsi sisu
Ava menüü
Sulge menüü
Mobiili peamenüü
Avaleht
Aktuaalne
Arvamus
Inimesed
Teadus
Varia
Arhiiv
Sulge
Otsi
Otsi:
Otsi
Kaante vahel
Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini
Loe artiklit
Ars longa
Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid
1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanikaaias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater
Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemilisele eliidile kui ka punastele
Tartus ülikooli peahoone ja raekoja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitmekesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end märkama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadikujundusega varaklassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk
Album, mis viib lendlema
Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusikaviktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kellega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Mui(d)e
Elu kuulsa nimega
„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk
Õigekirjamõlgutusi.
EAP-d
tuleb käänata ka osastavas käändes
Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk
„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas
Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävituslennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö
Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik
Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Keelenurk
Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?
ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu. Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid ...
Helika Mäekivi
Alma mater
Rektor võimu ja vaimu vahel
Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Ars longa
Kunst teadlaste elus
Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik. Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti ...
Kadri Asmer
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. Loe lähemalt kasutustingimustest.
Kasutustingimused
Nõustun
Ei nõustu