Essee

Rahvusülikool kui tunnistus, et iseolemine kestab

Kas ülikool, vaba mõtte kandja, on jäänud Eesti avalikkuse silmis ka rahvusmõtte hoidjaks ja eestvedajaks? Rahvusmõte pole midagi imetabast, midagi iseäralikku. See on vaid rahvale iseloomuliku – esivanematelt päritud väärtuste, teadmiste ja traditsioonide – hoidmine ning nende edasikandmine ja tõlgendamine muutuvates vooludes ...

Krista Aru Essee

Meelis Kull: kuidas mõelda tulevikust?

Masinõppe kaasprofessori Meelis Kulli akadeemiline loeng rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2024. Me ei tea tulevikku, kuigi vahest tahaks teada. Paraku on tulevik määramatuse udus, vast praegu rohkemgi kui mõni aasta tagasi. Määramatust põhjustab näiteks see, et üksikust sündmusest võib muutuda ...

Meelis Kull Essee

Haritud rahva kasvatamine ei tähenda tipu madalamaks lihvimist, vaid madalike kergitamist

Tartu Ülikooli rektori professor Toomas Asseri kõne rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel 1. detsembril 2024. Igal aastal koguneme ülikooli aulasse, et pühitseda 1919. aasta 1. detsembril just siinsamas toimunud sündmusi, millega asuti rajama vundamenti noorele Eesti Vabariigile. Eestikeelse ülikooli avamise erakordsust aitab mõista siin ...

Toomas Asser Essee

Kuidas teadusraha süsteemi paremaks teha?

Kõige vaieldamatult positiivse kõrval iseloomustab Eesti teadusrahastust liigne ennustamatus. Kujutlegem mõnekümne töötajaga realistlikku allüksust, mis sõltub suuremalt jaolt Eesti Teadusagentuuri (ETAG) grantidest. On igati tõenäoline, et ühel aastal jääb napilt rahastamata kaks sellise allüksuse granditaotlust, s.t töörühmad ei saa lõppevate ...

Toomas Tammaru Essee

Pulbitsev tudengielu kutsub härjal sarvist haarama

„Mäletan oma ülikooliaja algust siiani hästi. Juba esimestel nädalatel avanes mulle senitundmatu maailm,“ kirjutab Petrik Saks, kes innustab tudengeid Tartu-aastatest parimat võtma. Alustasin Tartu Ülikooli ajaloo bakalaureuseõppes 2019. aasta sügisel paljudele praegustelegi rebastele tuttavas teadmatuses, ärevuses ja elevuses. Kodukandist Saaremaalt polnud ...

Petrik Saks Essee

Rahvuse kompass näitab eksistentsi suunas

Viimaste kümnendite mitmekülgsemaid intellektuaale Eestis, kellest nüüd on saanud taas tartlane, kirjanik Mihkel Mutton oma 2010. aastal ilmunud „Mälestuste“ raamatu IV köites alapealkirjaga „Kandilised sambad. Ülikool“ tõdenud, et ta sattus ülikooli üleminekuajal. Tema kursusest ilmus eelmise aasta lõpus ka vilistlasraamat „Armsas Tartus ...

Rein Veidemann Essee

Kas vabadusega võib ka liiale minna?

„Lihtsalt lindista. Unusta, mida teised soovivad – sina vastutad, mida sa edasi annad,“ soovitas lasteaiapedagoogist ema mulle 2020. aasta suvel, mil valmistasin ette turundussemiootika õppeaine materjale. Materjalide lindistamine on õpetamise väike osa, aga minu jaoks oli see väga oluline. Nimelt ...

Sven Anderson Essee

Kes on süüdi läbipõlemises?

Tõsise läbipõlemise korral on triviaalsed produktiivsusnipid ja positiivne mõtlemine justkui kasvavad kihid teipi üha enam lekkiva toru ümber. Tüüpilisi vaimset tervist puudutavaid nõuandeid peetakse sageli sobivaks igas olukorras. Jah, töö oma suhtumise kallal aitab, kui stress on laiskuse või perfektsionismi ...

Liisi Kerik