In memoriam
Ants Tuulmets oli Tartu Ülikooli orgaanilise keemia kateedri (hiljem õppetooli) ning keemilise kineetika ja katalüüsi laboratooriumi üks juhtfiguure. Foto: Andres Tennus

Ants Tuulmets (07.02.1936–30.05.2025)

Meie hulgast on lahkunud silmapaistev teadlane, hinnatud kolleeg ja keemiateaduse edendaja emeriitprofessor Ants Tuulmets.

Emeriitprofessor Ants Tuulmets oli tunnustatud Eesti keemik, kes pühendas oma elu teadusele ja haridusele. Ta lõpetas 1954. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1959. aastal Tartu Ülikooli keemia erialal. Pärast õpinguid aspirantuuris kaitses ta 1965. aastal keemiakandidaadi kraadi ja 1975. aastal keemiadoktori kraadi.

Ants Tuulmets oli Tartu Ülikooli orgaanilise keemia kateedri (hiljem õppetooli) ning keemilise kineetika ja katalüüsi laboratooriumi üks juhtfiguure. Oma uurimistöös keskendus ta mitmele füüsikalise orgaanilise keemia valdkonnale, eeskätt magneesium- ja räniorgaaniliste ühendite reaktsioonimehhanismide eksperimentaalsele ja teoreetilisele uurimisele. Tegemist oli ainulaadse teadussuunaga, sest maailmas on vaid üksikuid laboreid, kus on võimalik uurida raskesti käsitletavate magneesiumorgaaniliste ühendite reaktsioonikineetikat. Tuulmetsa teadustöö tulemused on ilmunud kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Kuigi Tuulmetsa töörühmas käsitletud probleemid olid eelkõige fundamentaalse tähtsusega, leidsid räniorgaaniliste ühendite reaktsioonivõime ja mehhanismide kohta saadud tulemused ränipõhiste ühendite tootmistehnoloogiate arendamisel ka praktilist rakendust. Aastatel 2001–2007 tellis ja toetas neid uuringuid üks maailma juhtivaid silikoonitootjaid, Dow Corning Corporation (USA).

Professor Tuulmetsa initsiatiivil alustati Tartu Ülikooli orgaanilise keemia õppetoolis ka sonokeemiaalaseid uuringuid, mille keskmes oli ultraheli mõju keemiliste reaktsioonide kulgemisele lahustes. See töö viis mitme põhimõttelise uuenduseni, mis võimaldasid paremini arvestada reaktsioonikeskkonna mõju reaktsioonidele ja ainete lahustuvusele. Nende teoreetiliste seisukohtade põhjal on praeguseks jõutud oluliste praktiliste lahendusteni, mis on kasutusel kaasaegses puidutöötlemise tehnoloogias, mille eesmärk on toorme täielik väärindamine.

Lisaks teadustööle oli professor Ants Tuulmets pühendunud õppejõud, kes juhendas arvukalt üliõpilasi. Ta arendas orgaanilise keemia õpetust nii ülikoolis kui ka gümnaasiumis, reformides selle aine esitust ja koostades uudse orgaanilise keemia õpiku. Oma panuse eest Eesti teadusse ja haridusse pälvis Tuulmets mitu teadusauhinda ja uurimisgranti. Samuti tunnustati teda väljaspool akadeemilist ringkonda – 2016. aastal valiti ta Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu auliikmeks.

Ants Tuulmetsa elutöö on jätnud sügava jälje Eesti keemiateadusesse ja inspireerinud paljusid noori teadlasi.

Ärasaatmine toimub 7. juunil kl 13 Raadi kalmistu leinamajas.

Tartu Ülikool

TÜ keemia instituut

TÜ orgaanilise keemia õppetool

Lõpetajad Renar Kihho 2023/2024. õppeaasta avaaktusel.

Lõpetamine pole hüvastijätt, vaid sidemete tugevdamine

Armsad lõpetajad! Te seisate teelõigul, mis tähistab ühe peatüki lõppu ja uue algust. Ülikooli lõpetamine ei ole lihtsalt diplom teie peos – see on märk teekonnast, mille jooksul olete kasvanud, õppinud, eksinud ja leidnud. Usun, et hoolimata sellest, kui keerukalt hoogne ...
Renar Kihho
Uus professor Psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman pidas aprilli lõpul inauguratsiooniloengu „Keelemängu aabits. Kuidas lapsed omandavad eesti keelt ja muid keeli“.

Rikastav mitmekeelsus

Tartu Ülikooli psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman on sündinud ja kasvanud USA-s ning õppinud ja pikalt töötanud Ühendkuningriigis, kuid elu tõi ta ikka isa sünnimaale Eestisse. „Eesti keelel ja kultuuril oli meie kodus alati tähtis osa. Pealegi on eesti keelt kõige ...
Universitas Tartuensis
Intervjuu „Hea teadus on see, kui tulemus on üllatav,“ ütleb eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik. „Aga see ei toimi nii, et pöörame kõik asjad ümber ja leiame siis tegelikud põhjused. Tõeliselt uus on tihtipeale kas juhuslik või ennustamatu ega tundu esmapilgul väga loogiline.“

Jüri Allik: teadmised pole pühakiri, milles ei tohi kahelda

Eksperimentaalpsühholoogia professor akadeemik Jüri Allik, kes viis aastat tagasi sai pikaajalise teadustöö eest riigi elutööpreemia, ei ole jäänud loorberitele puhkama. Mitukümmend aastat maailma enim viidatud psühholoogiateadlaste hulka kuulunud Allik on viimase viie aasta jooksul avaldanud rahvusvahelistes teadusajakirjades üle 30 artikli, kirjutanud ...
Anna Solovjova
In memoriam Kristin Kuutma etnolooge ja folkloriste ühendava rahvusvahelise organisatsiooni SIEF kongressil aastal 2013.

Kristin Kuutma (11.07.1959–16.05.2025)

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma – antropoloog, etnoloog ja folklorist ning mõjukas kultuuripärandi mõtestaja. Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ...
In memoriam Jürgen von Ungern-Sternberg 2005. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks promoveerimisel.

Jürgen von Ungern-Sternberg (21.04.1940–14.04.2025)

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikool audoktor, Baseli Ülikooli antiikajaloo professor Jürgen von Ungern-Sternberg. Tuntud Balti aadlisuguvõsast pärit Jürgen von Ungern-Sternbergi sünd langes teise maailmasõja raskesse aega. Riias elanud perekond asus 1939. aasta baltisakslaste Umsiedlung’i käigus ümber Saksamaale, kus Jürgen aprillikuus ...
Uus professor Alates eelmisest sügisest on Kuno Kasak Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia professor.

Kuidas leevendada inimtegevuse mõju loodusele?

Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia professorit Kuno Kasakut huvitab, kuidas tasakaalustada kliimamuutuste mõju – ta uurib kasvuhoonegaaside voogude dünaamikat eri ökosüsteemides. Tõrvas sündinud ja kasvanud Kasakule on loodus alati huvi pakkunud: kooliski olid tema lemmikained bioloogia ja geograafia. Doktorandina Prantsuse Guajaanas ekspeditsioonil käies ...
Merilyn Merisalu
Saame tuttavaks Selle sinepikollase Žiguli sai Reelika oma 40. sünnipäevaks. Must numbrimärk tunnistab, et tegu on erilise eksemplariga – nagu Reelika isegi.

Reelika Lume: kui mu sõrmed on mullas või õlised, olen õnnelik!

„Olen kõige rohkem tasakaalus siis, kui saan viisakad riided selga panna ja kontorisse minna ning pärast seda mudased kummikud jalga ajada ja puid lõhkuda, aias toimetada või auto alla ronida,“ ütleb Pärnu kolledži täiendusõppe koordinaator Reelika Lume. Mida kõike küll ...
Merilyn Merisalu
Intervjuu „Mina olen loomult optimist. Kui me võtame tehisaru kui abimeest, nagu ehitustellingut, mis võimaldab ehitada järjest ja järjest kõrgemale, on meil ees väga põnevad ajad,“ ütleb Marju Lauristin.

Marju Lauristiniga tehisarust, haridusest ja inimeseks olemisest

Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga enne tema 85. sünnipäeva, keset maailma poliitilisi torme, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni, et arutleda, mida tähendab tehisaru tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas ujume või upume? Professor tuleb parasjagu üliõpilastele loengut andmast. Võtame tema väikeses kabinetis ...
Tiia Kõnnussaar
In memoriam Igor Černov oli üleilmselt tuntud Tartu-Moskva semiootika koolkonna üks rajajatest, kes asutas ka tuntud Kääriku suvekoolid.

Igor Černov (18.03.1943–21.03.2025)

Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootika maastikku ja oli selle liikumapanev jõud. Igor Černov sündis 18. märtsil 1943 Oktjabrski külas Gorki oblastis ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Pärast Eesti taasiseseisvumist ...
Accept Cookies