In memoriam
Jürgen von Ungern-Sternberg 2005. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks promoveerimisel. Foto: Andres Tennus

Jürgen von Ungern-Sternberg (21.04.1940–14.04.2025)

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikool audoktor, Baseli Ülikooli antiikajaloo professor Jürgen von Ungern-Sternberg.

Tuntud Balti aadlisuguvõsast pärit Jürgen von Ungern-Sternbergi sünd langes teise maailmasõja raskesse aega. Riias elanud perekond asus 1939. aasta baltisakslaste Umsiedlung’i käigus ümber Saksamaale, kus Jürgen aprillikuus Schneidemühlis, praegusel Poola alal ilmale tuli. Tema isa, vabahärra Rolf Walter Arthur von Ungern-Sternberg oli seejärel pastoriametis Münchenis ja seal lõpetas Jürgen ka gümnaasiumi.

Järgnesid ajaloo ja klassikaliste keelte õpingud Müncheni ja Freiburgi ülikoolis, promoveerumine väitekirjaga Rooma õigusest hilise vabariigi perioodil ja habilitatsioon monograafiaga Rooma vabariigi aegse ajalookirjutuse teemal. Pärast lühemaid õpetamisi Berliini, Kieli ja Esseni ülikoolis valiti ta 1978. aastal Baseli Ülikooli antiikajaloo professoriks. Selles ametis töötas ta kuni emeriteerumiseni aastal 2007. Jürgen von Ungern-Sternberg oli Ülem-Elsassi, Läti ja Tartu ülikooli audoktor.

Jürgen von Ungern-Sternberg keskendus oma uurimistöös paljuski Rooma vabariigi perioodi ajaloole, kuid ei piirdunud kaugeltki selle valdkonnaga. Süüvimine ajaloopärimuse, ajalookirjutuse ja ajaloolise tõe vahekordadesse juhtis ta suulise pärimuse toimimise üldiste reeglite vaatluse juurde. Tema huvisfääri jäi Lähis-Ida ja Vahemere maade varajase seadusandluse võrdlus, Kreeka ja Lähis-Ida ilmavaate võrdlus ning kreeka epigraafika uurimine. Antiikajaloo teemade kõrval jõudis Jürgen von Ungern-Sternberg pühenduda ka hilisemale ajaloole, sealhulgas Balti riikide nii kaugemale kui ka lähemale minevikule. Muu hulgas ilmus tema sulest uurimus Ungern-Sternbergi suguvõsa ajaloost.

Professor von Ungern-Sternberg on jäänud meelde avarapilgulise teadlase, samas lihtsa, südamliku, külalislahke ja elujaatava inimesena. Tema jätkuvalt aktiivse akadeemilise tegevuse katkestas ootamatu surm huvireisil Pariisi. Jürgen von Ungern-Sternbergi matusetseremoonia toimub Müncheni Schwabingi linnaosas Lunastaja kirikus, kus ta isa omal ajal õpetajana teenis.

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Lõpetajad Renar Kihho 2023/2024. õppeaasta avaaktusel.

Lõpetamine pole hüvastijätt, vaid sidemete tugevdamine

Armsad lõpetajad! Te seisate teelõigul, mis tähistab ühe peatüki lõppu ja uue algust. Ülikooli lõpetamine ei ole lihtsalt diplom teie peos – see on märk teekonnast, mille jooksul olete kasvanud, õppinud, eksinud ja leidnud. Usun, et hoolimata sellest, kui keerukalt hoogne ...
Renar Kihho
Lõpetajad

Meditsiiniteaduste valdkonna lõpetajad

BAKALAUREUSEÕPE Füsioteraapia  Katariina Braun – cum laude Jan-Erik Elmest Angelina Fjodorova Anastasia Gorjunova Narine Grigorjan Joel Juhanson Hanna Kaldmaa Valeria Kalimullina Kreete Kalinin – cum laude Oliver Kiho Ann Marii Kivikas Catlyn Kruus Ave Kuusk Kaili Laanemets Daniil Leonov Minna Lilleoja – cum laude ...
Universitas Tartuensis
Uus professor Psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman pidas aprilli lõpul inauguratsiooniloengu „Keelemängu aabits. Kuidas lapsed omandavad eesti keelt ja muid keeli“.

Rikastav mitmekeelsus

Tartu Ülikooli psühholingvistika professor Virve-Anneli Vihman on sündinud ja kasvanud USA-s ning õppinud ja pikalt töötanud Ühendkuningriigis, kuid elu tõi ta ikka isa sünnimaale Eestisse. „Eesti keelel ja kultuuril oli meie kodus alati tähtis osa. Pealegi on eesti keelt kõige ...
Merilyn Merisalu
Intervjuu „Hea teadus on see, kui tulemus on üllatav,“ ütleb eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik. „Aga see ei toimi nii, et pöörame kõik asjad ümber ja leiame siis tegelikud põhjused. Tõeliselt uus on tihtipeale kas juhuslik või ennustamatu ega tundu esmapilgul väga loogiline.“

Jüri Allik: teadmised pole pühakiri, milles ei tohi kahelda

Eksperimentaalpsühholoogia professor akadeemik Jüri Allik, kes viis aastat tagasi sai pikaajalise teadustöö eest riigi elutööpreemia, ei ole jäänud loorberitele puhkama. Mitukümmend aastat maailma enim viidatud psühholoogiateadlaste hulka kuulunud Allik on viimase viie aasta jooksul avaldanud rahvusvahelistes teadusajakirjades üle 30 artikli, kirjutanud ...
Anna Solovjova
In memoriam Ants Tuulmets oli Tartu Ülikooli orgaanilise keemia kateedri (hiljem õppetooli) ning keemilise kineetika ja katalüüsi laboratooriumi üks juhtfiguure.

Ants Tuulmets (07.02.1936–30.05.2025)

Meie hulgast on lahkunud silmapaistev teadlane, hinnatud kolleeg ja keemiateaduse edendaja emeriitprofessor Ants Tuulmets. Emeriitprofessor Ants Tuulmets oli tunnustatud Eesti keemik, kes pühendas oma elu teadusele ja haridusele. Ta lõpetas 1954. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1959. aastal Tartu Ülikooli keemia erialal. Pärast ...
In memoriam Kristin Kuutma etnolooge ja folkloriste ühendava rahvusvahelise organisatsiooni SIEF kongressil aastal 2013.

Kristin Kuutma (11.07.1959–16.05.2025)

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma – antropoloog, etnoloog ja folklorist ning mõjukas kultuuripärandi mõtestaja. Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ...
Uus professor Alates eelmisest sügisest on Kuno Kasak Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia professor.

Kuidas leevendada inimtegevuse mõju loodusele?

Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia professorit Kuno Kasakut huvitab, kuidas tasakaalustada kliimamuutuste mõju – ta uurib kasvuhoonegaaside voogude dünaamikat eri ökosüsteemides. Tõrvas sündinud ja kasvanud Kasakule on loodus alati huvi pakkunud: kooliski olid tema lemmikained bioloogia ja geograafia. Doktorandina Prantsuse Guajaanas ekspeditsioonil käies ...
Merilyn Merisalu
Saame tuttavaks Selle sinepikollase Žiguli sai Reelika oma 40. sünnipäevaks. Must numbrimärk tunnistab, et tegu on erilise eksemplariga – nagu Reelika isegi.

Reelika Lume: kui mu sõrmed on mullas või õlised, olen õnnelik!

„Olen kõige rohkem tasakaalus siis, kui saan viisakad riided selga panna ja kontorisse minna ning pärast seda mudased kummikud jalga ajada ja puid lõhkuda, aias toimetada või auto alla ronida,“ ütleb Pärnu kolledži täiendusõppe koordinaator Reelika Lume. Mida kõike küll ...
Merilyn Merisalu
Intervjuu „Mina olen loomult optimist. Kui me võtame tehisaru kui abimeest, nagu ehitustellingut, mis võimaldab ehitada järjest ja järjest kõrgemale, on meil ees väga põnevad ajad,“ ütleb Marju Lauristin.

Marju Lauristiniga tehisarust, haridusest ja inimeseks olemisest

Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga enne tema 85. sünnipäeva, keset maailma poliitilisi torme, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni, et arutleda, mida tähendab tehisaru tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas ujume või upume? Professor tuleb parasjagu üliõpilastele loengut andmast. Võtame tema väikeses kabinetis ...
Tiia Kõnnussaar
Accept Cookies