Alma mater
Delta trepid meelitavad inimesi juba esimeste päikeseliste ilmadega. Mullu langes Tartus 10. aprilli soojarekord, mida paljud just seal nautisid. Foto: Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Delta maja on toonud Ülejõele pulbitsevat elu

Silja Paavle ajakirjanik

Delta õppehoonesse jagub tudengeid hoolimata kellaajast ja nädalapäevast: sealsetes instituutides õpib ligi 3000 üliõpilast. Kevad- ja suveõhtutel naudivad nii tudengid kui ka linlased aga jõepoolsetel treppidel päikeseloojangut.

Delta keskuse avamispeost möödus jaanuari lõpus viis aastat. IT-majana kavandatud hoone visiooni pani toonane arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo kirja juba 2012. aastal. See dokument seisab nüüd raamituna tema kabinetis kapil. Mis tol algsel paberil kirjas oli?

„Visioon 2020: Tartu linn on Eesti ja Baltikumi targa majanduse tõmbekeskus, mille veduriteks on Tartu Ülikool ja teadusmahukas loomemajandus,“ näitab Vilo.

„Atraktiivne modernne maja sisaldab Tartu suurimat paindlikku auditooriumi, mida saab kasutada multifunktsionaalselt. Samuti on suurel hulgal seminariruume ja koostööpindu. Tartu IT-hiiud [—] omavad majas osalust ja kontoripindu, et soodustada oma töötajate igikestva õppe pakkumist. Maja katusel kasvavad igihaljad puud-põõsad ning katus jahutab maja suvel, soojendab talvel. Rõdudel paiknevad väliterrassid, mis meelitavad suvisel ajal tudengeid ja töötajaid. Maja maht 500–800 töötajat, 1500 tudengit.“

Passiivtehnoloogiate abil ehitatav IT-maja pidi koondama Tartu südalinnas Emajõe ääres eri teaduskondi ja keskusi ning saama infotehnoloogia ja sellel põhineva loomemajanduse keskuseks.

„Rattad tuli käima panna, kui struktuurifondidest oli võimalik raha taotleda,“ räägib Jaak Vilo maja ehitamise ajalugu meenutades nüüd. Suurenev vajadus IT-sektori töötajate järele oli toona ennustatav, ent Tartu Ülikool polnud teps mitte suurim selle ala hariduse pakkuja Eestis. Seega tuli mõelda kasvuvõimalustele. Vana maja Liivi tänaval asus küll Toomel ilusas kohas, aga seal oli arvutiteaduse instituudi kasutuses vaid poolteist korrust.

Linna südamesse!

Uue maja ehituse projektijuht oli Viljo Vider kinnisvaraosakonnast, arvutiteaduse instituudi poolt olid eestvedajad Jaak Vilo ja administratiivjuht Piret Orav; kaasa mõtlesid mõistagi ka teised instituudid. Edasi järgnes hulgaliselt kokkusaamisi ja arutelusid ülikooli, Tartu linna, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning valitsuse tasandil. Lootust oli, aga kõhklusi ka.

Ja siis selgus ühtäkki, et riik on valmis ehitamist rahastama, ja tuli hakata ruume planeerima. Kavandatavat hoonet peeti aga liiga suureks. „Keegi ei uskunud, et Delta keskust on võimalik [inimeste ja tegevusega] täita ja et seega on suutlikkust kulusid tasuda. Keskuse suuruse osas püüti meeleheitlikult kompromisse leida,“ meenutab Vilo.

Kui maja sisu sai enam-vähem paika, tuli leida asukoht. Ülikoolis pooldati pigem ehitust Maarjavälja linnakusse. Arvestades IT-firmade koondumist kesklinna, ei saanud Vilo sellega aga nõustuda: vaid ettevõtetega külg külje kõrval töötamine tagab, et nood saavad kiirete tehnoloogiliste uuendustega sammu pidada ja tuleb ka piisavalt tööjõu järelkasvu.

Läks nii, et linn andiski vana majandusteaduskonna hoone Oeconomicumi kõrvale kaks krundijuppi juurde. Arvutused ei jätnud kahtlust: vana maja lammutamine ja uue ehitamine on renoveerimisest säästlikum. Etteruttavalt olgu öeldud, et sellesama sujuvama koostöö huvides saigi üks Delta keskuse kahest hoonest ehitatud ettevõtlusmajaks. Planeerimise ajal olid ettevõtjad skeptilised, ent maja valmides oli atraktiivsetele ruumidele huvilisi viis korda rohkem, kui jagus pinda.

Kolmnurk kui koostöö sümbol

Arhitektuurikonkursil osutus kuue töö seast parimaks „Iconicum“, mille autorid on arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ arhitektid Illimar Truverk, Sander Aas, Sander Paljak, Kristjan Lind ja Joanna Kordemets. Delta nimi valiti välja 2016. aasta oktoobris toimunud nimekonkursil ligi 150 nime seast.

Tartu Ülikooli Delta keskus
Tartu Ülikooli Delta keskus asub aadressil Narva mnt 18. Foto: Andres Tennus

Delta kui sumisev mesitaru

  • Delta keskus koosneb kahest hoonest: õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast.
  • Õppe- ja teadushoones asuvad arvutiteaduse instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, väike osa tehnoloogiainstituudist ning ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.
  • Ettevõtlusmajas tegutsevad Cybernetica AS, Swedbank, Statistikaamet, STACC OÜ, SEB innovatsioonikeskus, Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaator ja Tartu Teaduspark.
  • Kokku õpib ja töötab kahes hoones ligi 3000 üliõpilast, üle 500 teadustöötaja, õppejõu ja ülikooli tugitöötaja ning ligikaudu 400 ettevõtete töötajat.
  • Õppehoone esimene ja teine korrus on suures osas üliõpilaste päralt. Kolmandal ja neljandal korrusel on töötajate kabinetid.
  • Esimesel korrusel asuvad suuremad auditooriumid, seminariruumid, raamatukogu, arvutimuuseum, ülikooli demoruum ja Delta kohvik.
  • Teisel korrusel on avar tudengiala, arvutiklassid, seminariruumid ja pikk galerii, kus toimuvad mitmesugused üritused. Samuti asuvad teisel korrusel neuroturunduse labor, robotiväljak, arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse õppelabor, ülikooli teadusarvutuste keskuse serveriruum jm.

Allikas: TÜ arvutiteaduse instituut

See tundus sobivaim, sest viitab hoonestu kolmnurksele arhitektuursele lahendusele, koostööle, jõesuudmele jne.

Kord jalutas Jaak Vilo kerkivast hoonest mööda ja suurima auditooriumi ehitust vaadates tekkis tal kahtlus, kas see on ikka küllalt avar. Piret Orava ja ehitajatega pandi pead kokku ning saali esimene toolirida tõsteti ruumi tagaseina. Muudeti ka suure auditooriumi klapplaudade paigutust, et oleks ruumi istuda.

Delta õppehoone ehitati valmis vähem kui kahe aastaga ning vaid paar kuud enne koroonapandeemia algust, 2020. aasta 29. jaanuaril, see avati.

Väärib märkimist, et kui esialgu kavandatud IT-majja pidi mahtuma 1600 tudengit, siis nüüd õpib keskuse instituutides ligi 3000 üliõpilast ja juba valitseb ruumipuudus.

„Just sellises kohas tahaksin ma ülikoolis õppida!“ kuulevad töötajad külalistelt. Vaimustust kutsub esile teisel korrusel asuv tudengiala ühes oma „kärjeks“ nimetatud töötubadega. Kümne koostööruumi ja köögiga ala, kus saab loengute vahel töötada ja õppida, on tudengite hulgas ülimalt populaarne. Ruumide broneerimise süsteem Delta QR valmis tudengitööna pärast hoone kasutuselevõttu.

Midagi head jagub kõigile

Maja uhkuseks on ruumikad maailmatasemel laborid ning Sandbox, mille nimi tähistab nii disainmõtlemise ja digitootejuhtimise õppeprogrammi kui ka ettevõtluskoostöö ruumi.

Ka õppejõududel on oma puhkeala. Neile mõeldud katuseterrass lausa meelitab mõttetööst hinge tõmbama.

Hoone sünniloost ja väikestest vaimustavatest detailidest võiks kirjutada terve raamatu. Võtame kas või linnarahva poolt omaks võetud jõeäärsed Delta trepid või messingist metallribistiku fassaadil. Vastupidi levinud arvamusele pole metallribid Jaak Vilo sõnul ühestki otsast rütmilised, vaid paigutatud ja ka sündinud juhuslikult.

Esialgu pidid need olema hoonega hoopis põiki. Nüüd pakub püstine päikese- või tänavavalgustuses särav ribistik sümbioosis jõega pilkupüüdvaid vaateid. Praktilisest küljest kaitseb ribistik klaaspindu päikese eest ja hoiab ka linde akendesse lendamast. „See ei olnud nii planeeritud, kukkus lihtsalt hästi välja,“ lausub Vilo rahulolevalt.

Deltas töötav majanduse modelleerimise lektor Helen Poltimäe on samuti väga rahul. „Selle hoone kerkimine kesklinna oli tõeline töövõit,“ ütleb ta. Poltimäe kabinetikaaslane, kvalitatiivuuringute kaasprofessor Eneli Kindsiko lisab: „Töökeskkond on teadlasele ülioluline ja Deltas on see tõesti motiveeriv!“ Moodne tehnika annab õppetööks suurepäraseid võimalusi ja keskusesse nutikalt planeeritud koostööruumid soodustavad vaimutööd.

Tõsi küll, aeg on muutunud ning kasvab nõudlus väiksemate loengu- ja seminariruumide järele. Maja annab aga sellekski piisavalt mänguruumi. Majandusteadlased on rahul, et keskuse arvukad ettevõtmised liidavad eri valdkondi. Delta keskus on kerkinud nii Tartu linna kui ka Eesti ettevõtluse oluliseks maamärgiks.


Delta on ideaalne koht, kus õppida

Delta majas on õppimiseks väga head tingimused. Eriti meeldib mulle see, et on palju valgust: avatud trepid läbi korruste, kõrged laed ja katuseaknad, pole vajagi teravat kunstvalgust. Tudengite seas on menukas kärgala: eraldatud tööruumides on töökohad umbes neljale inimesele ja teha saab ka näiteks instituutidevahelisi ühistöid. Ma olen ise kärjes teinud ühe ühisprojekti infotehnoloogia üliõpilastega. Mugav on see, et ruumi saab broneerida nii veebis kui ka ruutkoodiga.

Menukas on ka tudengiala, kus saab omavahel suhelda. Sinna tullakse ka õppima. Tudengiala köögis saab soojendada kaasa võetud toitu.

Kuigi Delta kohvik pole hinna poolest tudengite esimene valik, siis sealne personal on hästi sõbralik ja toidud maitsvad. Kohviku terrass ja trepid on soojemal ajal inimestest tulvil, ka linnarahvas koguneb sinna õhtuid veetma.

Kuna Delta on suur, toimub siin pidevalt eri instituutide üritusi ja majas on kogu aeg rahvast. Siin on ka tudengiorganisatsioonide pesa: Deltas käivad koos Ettevõtlus- ja Majandustudengite Selts, Tartu Ülikooli Turundusklubi jt.

Kui küsida, mille üle nuriseda, siis ei tule mul mitte midagi pähe. Olen käinud ka teistes õppehoonetes, meie oma on nendega võrreldes uus, hästi läbi mõeldud ja suurepärase tehnilise varustusega.

Krisliin Rohtla, TÜ majandusteaduse kolmanda aasta üliõpilane


Kohvikust saab kõhutäie kõrvale kultuurielamuse

Kohvik on Delta majas olnud selle avamisest saadik. Meil on iga päev kuus erinevat praadi, supid ja magustoidud, toit on kvaliteetne ja maitsev. Tundub, et meid on päris hästi omaks võetud – peale oma maja tudengite ja töötajate tuleb ka linnarahvast siia sööma.

Lisaks toidule pakume kultuurielamust: igal kuul pannakse kohvikusse üles uus näitus. Me ei konkureeri suurte kunstisalongidega, aga andekad asjaarmastajad saavad võimaluse oma loomingut näidata. Nende hulgas on ka oma maja inimesi.

Õhustik on Delta majas tore. Olen pidanud paarikümmend kohvikut või restorani, aga siin töötamine on midagi erilist, on hariv ja huvitav. Näed noorte inimeste maailma, seltskond on kirev ja rahvusvaheline. Üliõpilased on viisakad ja sõbralikud.

Olga Aasav, Delta kohviku juhataja

Lisa kommentaar

Pegasus Eesti ja üldise kirjanduse professor Gustav Suits oma kabinetis ülikoolis 1943. aastal.

Kui alma mater’isse Pegasusel asja oli …

Rahvuse ärkamisajast saadik on eesti raamatu keskmes olnud algupärane või tõlkeline omakeelne sõnaloome. See on eesti emakeele elujõu kindlaim tagatis. Äratajate esisalka (nii meil kui ka paljudel teistel väiksematel ja suurematelgi rahvastel) on aina kuulunud luuletajad. Nende erksad ja kirglikud, ...
Jüri Talvet
Keelenurk Sõna sert käänamine on juba palju lihtsam kui sõna kontsert käänamine.

Nippe käänamiseks ja pööramiseks

Kontserdite videosid saab vaadata UTTV-st. Toetust võib taodelda ka selleks, et töödata välismaal. Kas leidsite neist lausetest kaks käänamis- ja kaks pööramisviga? Need neli sõna – kontsert, video,taotlema ja töötama – vaevlevad viimasel ajal tõsise väärkirjutustõve käes. Õnneks leidub selle ravimiseks ja ennetamiseks mitu head nippi. ...
Helika Mäekivi
Mui(d)e Ka Eestis kogus Lauri Kettunen murret maapiirkondades mootorrattaga sõites.

Hoidkem professor Kettuneni meeles mälestusmärgi püstitamisega!

Tänavu sügisel tähistame keeleteadlase, eestikeelse Tartu Ülikooli ajaloos olulist rolli täitnud professor Lauri Kettuse 140. sünniaastapäeva. Kutsume teid üles tegema annetusi, et püstitada sel puhul Tartusse tema mälestusmärk. Lauri Kettunen (10.09.1885–26.02.1963) oli keeleteadlane, kellel on suured teened eesti keele uurimisel ja ...
Jüri Valge
Ars longa Jaapanist pärit kunstniku ja helilooja Ryoji Ikeda isikunäitus on Eesti Rahva Muuseumis avatud 2. märtsini.

Kui andmetele anda värv, võib tulemuseks olla kunst

Ryoji Ikeda isikunäitusel Eesti Rahva Muuseumis on eksponeeritud teos „The Critical Paths“ („Kriitilised teed“, 2024), mille loomise aluseks oli koostöö Tartu Ülikooli genoomika instituudiga[1]. Sisuliselt on tegemist 25 meetri pikkuse peegelkoridoriga, mille laes olevatel leedekraanidel on liikuvate valgus- ja värvimustrite kaudu ...
Kadri Asmer
Accept Cookies