Uudis
Hämarikus valgustab toomkirikut ja kooriosa valguskuma. Foto: Martin Siplane

Valgusemäng lööb toomkiriku varemed öösiti maagiliselt särama

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Tartu toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“ pälvis rahvusvahelisel konkursil LIT Lighting Design Awards auhinna kultuurimälestise valgustuse kategoorias ning Lähis-Ida konkursil „Light + Intelligent Building“ aasta valgusprojekti auhinna.

Toomkiriku valgustus süttib hämarikus – olenevalt aastaajast eri kellaajal – ning imiteerib päikesetõusu, õhtuhämaruse varjundeid ja loojangukuma. Loojanguni valgustab kiriku võlve ja aknaid soe valgus, hämardudes lisanduvad merevaigukarva valguslahendused.

Pimeduses värvuvad müürid punaseks ja õhtul helgib tornide all tähejõe installatsioon. Pärast südaööd valgus nõrgeneb, et Toomemäe loomi, linde ja muid elanikke mitte segada, ja kirik läheb ööunne. Hommikul tervitab valguskunstiteos varaseid Toomemäele saabujaid ja lülitub siis päikesetõusuga päevaks välja. Reedeti ja nädalavahetuste õhtutel saab imetleda värviliste varjude mängu.

Valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“ telliti toomkirikule püsivaks välisvalgustuslahenduseks. Avaetendus toimus Tartu kultuuripealinna tiitli tähistamisel. 

Belgia valgusdisainiagentuuri Light To Light ning nende Itaalia ja Hispaania partnerite loodud valgusemäng põhineb eestlastele tuttaval lool, mis sümboliseerib valguse ja pimeduse kohtumist.

Kunstnike sõnul soovisid nad kaitsta toomkiriku kultuuripärandit ja Toomemäe öötaevast. Kogu installatsiooniks vajalik tehnika paigaldati äärmiselt hoolikalt, et vältida telliskivimüüride kahjustamist, seadmete nähtavust ja valgusreostust.

„Kuna toomkirik asub pimedas pargis, piisab vähesest valguskontrastist, et võimas hoone välja joonistada, kasutatud soe punane valgus häirib elusloodust võimalikult vähe,“ selgitasid nad valguslahenduse tutvustuses.

Projektijuht Karoliina Kalda ütles, et tagasiside on olnud väga hea. „On ju toomkirik seni pikalt pimeduses püsinud ning nüüd on tänu valgusele ka öisel ajal võimalik hoone ilust rõõmu tunda. Kõige rohkem on küsitud selle kohta, millal täpselt erinevaid valguskihte näha saab, aga seda on keeruline öelda, sest valgusstseenid vahetuvad aeglaselt ning nende vahetumise kiirus oleneb aastaajast ja öö pikkusest,“ sõnas Kalda.

Et külastajatel oleks võimalik näha, mis öö jooksul aeglaselt müüridel lahti rullub, on alates pimedusest igal täistunnil võimalik vaadata kõigi valguskihtide kiirendatud läbimängu.

Uudis Uute üliõpilaste vastuvõtt Tartu Ülikooli aulas 1952. aastal.

Võim kehtestab end ruumis märkide abil

Veebruari algul kunstimuuseumis avatud näitus „Võimu märgid“ teeb ilmseks, kuidas ja milliste märkide abil on Eestit parasjagu valitsenud võim ülikooli peahoone aulas end kehtestanud. Näituse kuraatori, ülikooli muuseumi teadussekretäri Ken Irdi sõnul on isikute ja riigi võimu ülikooli aulas näha ...
Universitas Tartuensis
Uudis Näitust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta lõpuni.

Ülikooli raamatukogus saab näha ligi 200 aasta vanuseid õppematerjale

Koos eesti raamatu aastaga avati Tartu Ülikooli raamatukogus jaanuari lõpul suur õppekirjanduse näitus „Õpetusest võrsub iva. Esimesest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“. Näitust aitas kokku panna üle 60 õppejõu. Väljapanek annab põhjaliku ülevaate viimase 200 aasta jooksul ülikoolis kasutusel olnud algupärastest eesti autorite õppematerjalidest. Suure ...
Merilyn Merisalu
Diskussioon Isaac Asimovi samanimelise raamatu põhjal vändatud kinofilm „Mina, robot“ (2004) põimib omavahel teaduse ja eetika. Kuigi nii inimestel kui ka robotitel on oma eelised ja puudused, on inimestel alati vabadus valida. Kaader filmist.

Tehisaruga seotud hirmud on düstoopilised, kuid mitte ebarealistlikud

Tehisaru arengu üle murravad pead nii arendajad kui ka iduettevõtjad, nii filosoofid kui ka poliitikud. Kas ja kuidas saab sellega kaasnevaid riske tehisarueetika abil vähendada? Universitas Tartuensise palvel kohtusid vestlusringis Eesti tehisintellekti tippkeskuse rahvusvahelise eetikanõukogu esimees professor Margit Sutrop, tippkeskuse ...
Margit Sutrop
Uudis Ajakirja sünnipäeval pälvisid esiletõstmist Universitas Tartuensise kaasautorid Sven Paulus, Kadri Simm ja Silja Paavle.

Meie parimad kaasautorid 2024

Eelmisel aastal paistsid oma kirjatöödega Universitas Tartuensise veergudel silma kaasautorid Kadri Simm, Silja Paavle ja Sven Paulus. Tunnustame kaasautorite aastapreemiaga teadlast, kes on pühendumusega võtnud aega, et oma valdkonna tegemisi lugejale lähemale tuua, ajakirjanikku, kes on täpse sulega vahendanud olusid ...
Universitas Tartuensis
Uudis Väliseesti külalisprofessori stipendiumi pälvinud Olle Järv asub järgmisel õppeaastal tööle Tartu Ülikooli geograafia osakonnas, keskendudes inimeste liikumisele, suurandmete analüüsile ja nende rakendamisele ühiskonna paremaks mõistmiseks.

Sügissemestril jagati välja üle 60 stipendiumi

Sügissemestri stipendiumikonkursside tulemusena toetatakse Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest 200 000 euroga rohkem kui 60 inimest. UT avaldab stipendiumisaajate nimekirja. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium: Elise Helena Armulik, Joanna Miranda Ausmees, Laura Johanna Mettis, Karolin Riips, Alina Roštšinskaja, Johanna Ruus; Ants ja Maria Silvere ...
Universitas Tartuensis
Uudis Haridusteaduste instituudi esindajad Margus Pedaste, Pille Nelis ja Äli Leijen Aune Valgult õppekvaliteedi edendamise auhinda vastu võtmas.

Hea õpetamise ja õppimise edendajad pälvisid ülikooli tunnustuse

2024. aasta õppekvaliteedi edendamise auhinna pälvis haridusteaduste instituut, aasta õppeteo auhinna said statistika, kliinilise farmaatsia ja keelekümbluse arendajad. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul ühendab kõiki auhinnatud ettevõtmisi see, et neil on pikaajaline mõju ning need on sündinud üliõpilaste ja õppejõudude, akadeemiliste ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne Nii suursugustel juubelitel kui eesti raamatu 500. sünnipäev saame osaleda vaid vähestel kordadel oma elus. 1525. aastal hävitatud raamatut meil pole, kuid alles on teisi väärikaid teoseid. Pildil eestikeelse piibli esmatrükk aastast 1739.

Piibel, aabits ja entsüklopeedia ning nende väiksemad velled

Logo „Eesti raamat 500 aastat“ on lugejale küllap juba tuttavaks saanud. Eestikeelne raamat ei sündinud aga tühjalt kohalt: sel on pikk eel- ja järellugu. Pool tuhat aastat on auväärne aeg, selle pika ea sisse mahub tegusust ja kulgemist. Siinjuures identifitseeritakse ...
Ilmar Vaaro
Aktuaalne Igasugune õppetöö on kõige tõhusam väikeses rühmas, piiri seab aga õpetajate, ruumide ja raha nappus.

Pool aastat eestikeelset õpet. Kuidas meil läheb?

Möödunud aastal anti täiskäik reformile, millest on räägitud aastakümneid: septembris alustasid esimeste ja neljandate klasside õpilased kõikjal Eestis kooliaastat eesti keeles. Lasnamäe Põhikool palus eelmise aasta alguses eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust – nagu ka Narva koolid ja lasteaiad, ent Lasnamäel õpivad haridusliku erivajadusega lapsed. Kooli direktor Milena Pogodajeva räägib nüüd, 2025. aasta algul, et ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor alates 2011. aastast.

Pool tuhat aastat omakeelset kirjasõna

Tänavu möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga missaraamatu ilmumisest. See on vägev piirikivi ühe juba küllaltki vanaks saanud kirjakultuurrahva ajaloos. Selle suursündmuse auks kannavad järgmise kevadeni ulatuvad kuud pidulikku nime Eesti Raamatu Aasta. Me oleme, kes me oleme, tänu ...
Arne Merilai
Accept Cookies