Uudis
Uute üliõpilaste vastuvõtt Tartu Ülikooli aulas 1952. aastal. Allikas: Tartu Ülikooli muuseum

Võim kehtestab end ruumis märkide abil

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Veebruari algul kunstimuuseumis avatud näitus „Võimu märgid“ teeb ilmseks, kuidas ja milliste märkide abil on Eestit parasjagu valitsenud võim ülikooli peahoone aulas end kehtestanud.

Näituse kuraatori, ülikooli muuseumi teadussekretäri Ken Irdi sõnul on isikute ja riigi võimu ülikooli aulas näha olnud mitut moodi. „Süvenedes aulasse kui ruumi koos semiootikute Andreas Ventseli ja Tiit Remmiga, üllatas kõige rohkem see, kui tugevalt rõhutas võimusuhteid isegi aula esialgne sisekujundus,“ ütles Ird.

Keiserliku Tartu Ülikooli 1809. aastal valminud aula kujunduses andsid tooni rõdupiirde küljes rippuvad Vene valitsejate elusuurused portreed. Neid pidas silmas juba arhitekt Johann Wilhelm Krause, kui ta kavandas aula rõdule ülikooli taasavaja Aleksander I portree tarbeks uhke keisrisümbolitega ehisraami. 19. sajandil telliti aulasse järjest kõikide troonile tulnud keisrite paraadportreed, mis pidid rõhutama truualamlikkust ning tuletama jõuliselt meelde, kelle käes oli siinmail tegelik poliitiline võim.

Võimu sümboliseeris ka kaheastmeline kõnepult, mille Krause kujundas Aleksander I portree alla. Isiku akadeemilist staatust näitas see, kas ta kõneles aula ülemisest või alumisest kateedrist. Eriti selgelt joonistus hierarhia välja doktoritööde kaitsmisel, kui ülemises seisis ülikooli esindanud kaitsmise juhataja, alumises aga teaduskraadi taotlev doktorant. Kaheastmelist kateedrit kasutati aulas 1950. aastateni.

Näitus ei piirdu ainult vaatega minevikku. Rühmituse Ajuokse kunstnikud on kokku pannud sümbolitest kubiseva installatsiooni, mis kujutab unistusi teadlikumast ühiskonnast. Sellega tõstatatakse küsimus, millist ruumi ja ühiskonda tahame enda ümber luua ning kuidas meid ümbritsevaid võimumärke edaspidi ära tunda.

Kasutatud materjalid on pärit Rahvusarhiivi, Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi, Tartu Ülikooli raamatukogu, Herderi instituudi, Bildarchiv Foto Marburgi ning Indrek Ilometsa kogudest.

Näitus „Võimu märgid“ on ülikooli kunstimuuseumis avatud 5. oktoobrini.

Uudis Haridusteaduste instituudi esindajad Margus Pedaste, Pille Nelis ja Äli Leijen Aune Valgult õppekvaliteedi edendamise auhinda vastu võtmas.

Hea õpetamise ja õppimise edendajad pälvisid ülikooli tunnustuse

2024. aasta õppekvaliteedi edendamise auhinna pälvis haridusteaduste instituut, aasta õppeteo auhinna said statistika, kliinilise farmaatsia ja keelekümbluse arendajad. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul ühendab kõiki auhinnatud ettevõtmisi see, et neil on pikaajaline mõju ning need on sündinud üliõpilaste ja õppejõudude, akadeemiliste ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne Nii suursugustel juubelitel kui eesti raamatu 500. sünnipäev saame osaleda vaid vähestel kordadel oma elus. 1525. aastal hävitatud raamatut meil pole, kuid alles on teisi väärikaid teoseid. Pildil eestikeelse piibli esmatrükk aastast 1739.

Piibel, aabits ja entsüklopeedia ning nende väiksemad velled

Logo „Eesti raamat 500 aastat“ on lugejale küllap juba tuttavaks saanud. Eestikeelne raamat ei sündinud aga tühjalt kohalt: sel on pikk eel- ja järellugu. Pool tuhat aastat on auväärne aeg, selle pika ea sisse mahub tegusust ja kulgemist. Siinjuures identifitseeritakse ...
Ilmar Vaaro
Uudis Näitust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta lõpuni.

Ülikooli raamatukogus saab näha ligi 200 aasta vanuseid õppematerjale

Koos eesti raamatu aastaga avati Tartu Ülikooli raamatukogus jaanuari lõpul suur õppekirjanduse näitus „Õpetusest võrsub iva. Esimesest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“. Näitust aitas kokku panna üle 60 õppejõu. Väljapanek annab põhjaliku ülevaate viimase 200 aasta jooksul ülikoolis kasutusel olnud algupärastest eesti autorite õppematerjalidest. Suure ...
Merilyn Merisalu
Uudis Ajakirja sünnipäeval pälvisid esiletõstmist Universitas Tartuensise kaasautorid Sven Paulus, Kadri Simm ja Silja Paavle.

Meie parimad kaasautorid 2024

Eelmisel aastal paistsid oma kirjatöödega Universitas Tartuensise veergudel silma kaasautorid Kadri Simm, Silja Paavle ja Sven Paulus. Tunnustame kaasautorite aastapreemiaga teadlast, kes on pühendumusega võtnud aega, et oma valdkonna tegemisi lugejale lähemale tuua, ajakirjanikku, kes on täpse sulega vahendanud olusid ...
Universitas Tartuensis
Uudis Hämarikus valgustab toomkirikut ja kooriosa valguskuma.

Valgusemäng lööb toomkiriku varemed öösiti maagiliselt särama

Tartu toomkiriku valguskunstiteos „Koit ja Hämarik“ pälvis rahvusvahelisel konkursil LIT Lighting Design Awards auhinna kultuurimälestise valgustuse kategoorias ning Lähis-Ida konkursil „Light + Intelligent Building“ aasta valgusprojekti auhinna. Toomkiriku valgustus süttib hämarikus – olenevalt aastaajast eri kellaajal – ning imiteerib päikesetõusu, õhtuhämaruse varjundeid ...
Universitas Tartuensis
Uudis Tartu Ülikooli lahtiste uste päev 2024. aastal.

Ülikool avab huvilistele uksed

27. veebruaril toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev ning kõiki huvilisi oodatakse tutvuma ülikooli õppimisvõimaluste ja õppehoonetega. Registreeruda saab Fienta lehel. Lahtiste uste päev algab kell 10 Tartu Ülikooli raamatukogus infomessiga, kus saab uurida õppekavade, sisseastumise ja ülikooli pakutavate võimaluste kohta. ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne Igasugune õppetöö on kõige tõhusam väikeses rühmas, piiri seab aga õpetajate, ruumide ja raha nappus.

Pool aastat eestikeelset õpet. Kuidas meil läheb?

Möödunud aastal anti täiskäik reformile, millest on räägitud aastakümneid: septembris alustasid esimeste ja neljandate klasside õpilased kõikjal Eestis kooliaastat eesti keeles. Lasnamäe Põhikool palus eelmise aasta alguses eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust – nagu ka Narva koolid ja lasteaiad, ent Lasnamäel õpivad haridusliku erivajadusega lapsed. Kooli direktor Milena Pogodajeva räägib nüüd, 2025. aasta algul, et ...
Merilyn Merisalu
Diskussioon Isaac Asimovi samanimelise raamatu põhjal vändatud kinofilm „Mina, robot“ (2004) põimib omavahel teaduse ja eetika. Kuigi nii inimestel kui ka robotitel on oma eelised ja puudused, on inimestel alati vabadus valida. Kaader filmist.

Tehisaruga seotud hirmud on düstoopilised, kuid mitte ebarealistlikud

Tehisaru arengu üle murravad pead nii arendajad kui ka iduettevõtjad, nii filosoofid kui ka poliitikud. Kas ja kuidas saab sellega kaasnevaid riske tehisarueetika abil vähendada? Universitas Tartuensise palvel kohtusid vestlusringis Eesti tehisintellekti tippkeskuse rahvusvahelise eetikanõukogu esimees professor Margit Sutrop, tippkeskuse ...
Margit Sutrop
Aktuaalne Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor alates 2011. aastast.

Pool tuhat aastat omakeelset kirjasõna

Tänavu möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga missaraamatu ilmumisest. See on vägev piirikivi ühe juba küllaltki vanaks saanud kirjakultuurrahva ajaloos. Selle suursündmuse auks kannavad järgmise kevadeni ulatuvad kuud pidulikku nime Eesti Raamatu Aasta. Me oleme, kes me oleme, tänu ...
Arne Merilai
Accept Cookies