Liigu edasi põhisisu juurde
Keelenurk
Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale pildilolevate ka harjuta­mine, praksis ja tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid kolme tähen­­dust eesti keeles edasi nendesamade sõnadega. Kuvatõmmis: Sõnaveeb

Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu.

Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid kolme tähendust eesti keeles edasi nendesamade sõnadega.

Kolmas vaste tava väljendab väljakujunenud toimimisviisi. Levinud on sõnad rahvusvaheline tava, perekondlik tava, kultuuritava, ajakirjandustava jne. Ametlikumas pruugis lisatakse sellele vahel ette ka sõna hea: meil on hea õigustava, hea teadustava, hea ehitustava, õpetamise hea tava, avaliku suhtlemise hea tava, hindamise hea tava, kaasamise hea tava, kodukindlustuse hea tava jne.

Inglise keele mõjul on hakanud sõna tava kõrval levima ka otsetõlge praktika: tervisedenduse hea praktika, avaandmete avaldamise hea praktika, rohumaaviljeluse hea praktika. Samuti kiputakse inglise mitmuslikke väljendeid good practices ja best practices edasi andma kujul head praktikad ja parimad praktikad: seminar „Teaduseetika – väljakutsed ja head praktikad“, töö- ja eraelu tasakaalu edendavad head praktikad, head praktikad töökeskkonnas; integratsiooni kontseptuaalsed alused ja parimad praktikad, ringmajanduse parimad praktikad, turundusteenuste riigihangete parimad praktikad.

Läheme uuesti algusse tagasi: sõnal praktika on eesti keeles kaks põhitähendust. Head praktikad ja parimad praktikad pole aga midagi muud kui ikka needsamad vanad head tavad või ka parimad tavad. Euroopa Liidu terminibaasist IATE, kus on ametlikes tõlgetes kasutatavad oskussõnad, leiab väljendi good practice tõlkenäidetena hea põllumajandustava, hea äritava, hea kliiniline tava, hea ladustamistava, hea laboritava, hea haldustava jne; väljendi best practice vastete hulgas on parima tava portaal, parim keskkonnajuhtimise tava, väike- ja kergrelvade märgistamise, registreerimise ja päritolu kindlakstegemise parimate tavade suunised ning EL-i kava inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastase võitluse heade tavade, standardite ning korra kohta.

Seega ei ole otsest tarvidust tuua hea või parima tava kõrvale veel head ja parimat praktikat. See hägustab asjalikku keelekasutust, vähendab selgust ja täpsust.

Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö Pildil Tõnu Esko

Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik

Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Ars longa Pildil Margus Punabi kunstikogu

Kunst teadlaste elus

Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik. Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti ...
Kadri Asmer
Kaante vahel Pildil raamat

Vabaduse labor, tuleviku juuretis

„Vabaduse labor“ on lugu sellest, kuidas 1960–70-ndate Tartus sündis midagi enneolematut: tollal 20–30-aastaste Ülo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende ümber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati ülikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s ...
Tiia Kõnnussaar
Pegasus Pildil luulehobu pegasus

Hando Runnel ja Mari Vallisoo

Kahel korral Juhan Liivi luule­auhinna pälvinud Hando Ru­n­neli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole õppinud filoloogiat ega mõnd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi­tama linna Eestile, siis Mari Valli­soo teatas 2001. aasta Juhan Liivi luule­au­hinnaga ...
Jüri Talvet
Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Koostöö Fotol Solaride Austraalias

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Kultuurinurk Fotol Musta Kasti lavastus „Tükk maad“

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Accept Cookies