Tänavu pälvisid ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali endine rektor emeriitprofessor Jaak Aaviksoo, infosüsteemide professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar, geoloogia ja mineraloogia professor Kalle Kirsimäe ning analüütilise keemia professor Ivo Leito.
Emeriitprofessor Jaak Aaviksoo on üks viimaste aastakümnete mõjukamaid Eesti ülikooli- ja kõrgharidusjuhte, kes on andnud suuna Tartu Ülikooli ning kogu Eesti kõrgharidus- ja teadussüsteemi arengule.
Aaviksoo nimetab enda suurimaks saavutuseks Tartu Ülikooli ülesehitamist avalik-õigusliku juriidilise isikuna alates seadusloomest kuni selle staatuse praktilise sisustamiseni. „Tartu Ülikool oli de jure esimene niisugune asutus taasiseseisvunud Eestis. See võimaldas ülikoolil saavutada sajandivahetuseks materiaalse kindlustunde ja kasvatada oma akadeemilist võimekust üleilmselt avatud koostöö kaudu,“ ütleb ta.
Loorberitele puhkama jääda aga mõistagi ei saa, sest Eesti ühiskonna ootused ülikoolile on suured. „Rahvusülikooli panus võiks lisaks lõpetajatele seisneda julgemas tegelemises majandus-, haridus-, rahvatervise- jm riigile oluliste küsimustega, rakendades selleks oma kompetentsi ja rahvusvahelisi sidemeid.“
Professor Marlon Gerardo Dumas Menjivar on üks Eesti ja rahvusvahelise arvutiteaduse silmapaistvamaid esindajaid, kelle pikaajaline tegevus Tartu Ülikoolis on jätnud sügava jälje nii arvutiteaduse instituudis kui ka kogu erialal. Aktiivne publitseerimine on teinud temast ühe Eesti viidatuma teadlase.
Dumas Menjivari sõnul on Tartu Ülikooli suurim missioon inimeste ja nende ande arendamine. Sestap peab ta oma seniseks suurimaks töövõiduks 2009. aastal loodud tarkvaratehnika magistriõppekava, mille on lõpetanud üle 500 üliõpilase, kellest paljud on ettevõtluses või akadeemilises elus edu saavutanud. „Iga kord, kui kohtan mõnda neist, meenub mulle, kuidas haridus muudab elu – mitte ainult teadmiste kaudu, vaid ka avades võimalusi ja andes enesekindlust,“ ütleb ta.
Tulevikku vaadates ja tehisaru silmas pidades peab Dumas Menjivar tähtsaks andekate noorte, eriti IT-talentide koolitamist. „Aastakümneid tähendas edu tarkvara vallas sageli programmeerimisoskust ja süsteemide loomist tuttavate struktuuride järgi. Tulevikus hinnatakse aga enim oskust keerukaid süsteeme analüüsida, kavandada ja juhtida, suhelda ja koostööd teha. Peame aitama järgmisel põlvkonnal kriitiliselt mõelda, keerukuses korda luua ja kasutada tehisaru inimloovuse võimendajana.“
Professor Kalle Kirsimäe on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane ja Eesti geoloogiateaduse edendaja, kes on vedanud aastaid eest geoloogiaalast teadus- ja õppetööd Tartu Ülikoolis ning on hinnatud ekspert nii era- kui ka avalikus sektoris.
Autasu tuli talle suure üllatusena – olulisemad saavutused loodab ta veel ees olevat, sest palju tööd on tal oma sõnul tegemata. Samas võib pisikeses riigis ja väikese inimeste hulgaga õpetamise ja teaduse alalhoidmist – ning seejuures mitte halvasti – saavutuseks pidada küll. Kirsimäe tsiteerib rektor Volli Kalmu, kes oli samuti geoloog: „Peame õpetama ka siis, kui meil ei ole mitte ühtegi senti.“ Ta on veendunud, et järelkasvu harimine on esmatähtis.
Tartu Ülikooli ülesandeks peab Kirsimäe pikkade traditsioonide ning väljakujunenud õppe- ja teadustöö viiside juures olla alati ees nii teistest kõrgkoolidest kui ka ajast endast.„Tänastele probleemidele keskendumise asemel tuleb tudengeid õpetada mõistma ja analüüsima seda, mida on vaja homme ning ülehomme. Peame püüdma olla mõtlemise eesliinil ning paindlikult reageerima riigi, ühiskonna ja teaduse vajadustele,“ ütleb ta.
Professor Ivo Leito on rahvusvaheliselt tunnustatud analüütilise keemia ekspert ja pühendunud õppejõud, kes on edukalt ühendanud kõrgetasemelised alusuuringud, metroloogilise täpsuse ning uuendusliku õpetamise.
Leito peabki enda olulisimaks saavutuseks ülikooli üleilmset tuntust analüütilise keemia alases teadus- ja õppetöös. Tema töörühma poole pöörduvad sageli teadlased üle kogu maailma sooviga teha happelisuse ja aluselisuse mõõtmisi. „Mitmesaja olulise aine puhul on meie väljatöötatud happelisuse ja aluselisuse väärtused praegu kogu maailma teadlaste jaoks tugiväärtuste staatuses,“ selgitab ta. Analüütilise keemia kursustel on õppinud tuhandeid inimesi rohkem kui sajast riigist.
Oma alal näeb Leito palju arenguvõimalusi, näiteks võiks leida lahenduse üliväikeste ainekoguste määramiseks või parameetrite mõõtmiseks üliväikestes objektides. „Eriti pakub see huvi bioloogilistes objektides, näiteks elusraku sees, kusjuures sedasi, et rakk ei sure nende mõõtmiste käigus,“ räägib ta. Samuti väärivad tähelepanu analüüsid ja mõõtmised piirpindadel ning tervisega seotud keemilised analüüsid – testikomplektid, millega inimene saab ise kodus oma tervislikku seisundit hinnata.
Lisaks suure medali kavaleridele kuulutati oktoobri lõpul välja Tartu Ülikooli medali, Tänutähe, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad. Sel aastal tunnustatakse teenetemärgiga 123 inimest. Rektor Toomas Asser annab teenetemärgid pidulikult üle 21. novembril ülikooli aulas.
