Mui(d)e
„Kajakasaare“ mäng on lisaks meelelahutusele mõeldud suurendama mängijate teadmisi merelindudest. Foto: Randel Kreitsberg

Tunne end nagu kajakas!

Randel Kreitsberg TÜ ökotoksikoloogia kaasprofessor

Teaduskommunikatsioon ei tähenda tingimata populaarteaduslikke artikleid päevalehtedes ega intervjuusid telesaadetes. Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur Jeffrey Carbillet ja loomaökoloogia professor Tuul Sepp panid Kakrarahu uurimisprojekti kogemuste põhjal kokku „Kajakasaare“ koomiksiraamatu ja lauamängu.

Fotol Kajakasaare lauamäng
Foto: Randel Kreitsberg

Muljeid suvisest „Kajakasaare“ mängust

Tim (4): Mäng meeldis hästi! Kõige rohkem meeldis munade pesasse panemine. Selleks et võita, tuleb munad keerata teistpidi, et tibud saaks kooruda munast välja. Tahaks veel mängida.

Uku (12): Tore mäng! Toredad munad ja tibud. Ilmatäringul võiks rohkem halva ilmaga päevasid olla. Mina midagi uut ei õppinud, ma olen kajakatest juba nii palju teada saanud. (Uku on Kakrarahu välitöödel kaasas käinud.)

Kalle (15): Oli lõbus, tasavägine, ettearvamatu. Uue muna kaarte oli liiga palju. Õppisin seda, et tiirud ründavad inimesi ja kaitsevad nii ka kajakapesi.

Merit (41): Oli täitsa huvitav mäng! Mulle meeldis ilmatäring, see võis mõnikord kaardid sassi lüüa. Ja see, et peab ikka strateegiliselt valima, kuhu sa oma pesa paned. Uus teadmine oli ka see, et kajakal peab alati pesas olema kolm muna.

Sellest on juba neli aastat, kui esimest korda Matsalu lahe suudmes asuvale Kakrarahule välitöid tegema astusin. Igakevadine linnumelu – udusulised tibud, kurjalt kriiskavad kajakavanemad, susisevad luiged, piketeerivad linnud, plekilised riided jm – on end nende kevadete jooksul jäädavalt hinge verminud. Ehkki teadlaste jaoks on kärarikas linnusaare-elu lihtsalt välitööde harjumuspärane osa, tundis meie meeskond, et need kogemused on väärt ka teistega jagamist.

Koomiksiraamatu ja lauamängu „Kajakasaar“ sisu koos kõikide oma riukalike nüansside ja nunnude piltidega põhineb täies mahus tegelikul elul. Ühe sealse kajaka(tibu) eluringi osaks on mune varastavad röövloomad tormilained, pesa kõrvale trügivad kormoranid ja munaproove koguvad teadlased.

Oma geenidesse talletatud visaduse ja vanematelt õpitud teadmistega saavad kajakad aga selle kõigega hakkama. Igal aastal koorub väikesel Kakrarahul tuhandeid tibusid, kellest suur osa taas täiskasvanuna siia pesitsema naaseb. Kogu sellest saaremelust ja kajakaelu keerdkäikudest on nüüd võimalik osa saada lauamängu abil, kehastudes ise kajakaks.

Mäng on lihtne, ja ma mõtlen seda tõsiselt: isegi mu äsja neljaseks saanud Tim sai mõningase välise abiga suurepäraselt hakkama. Samas on see hariv ja huvitav ka täiskasvanutele.

Iga mängija peab end kajakaks mõeldes valima Kakrarahu maketil pesitsemispaiga, munema munad ja hauduma välja tibud. Võidab see, kes esimesena kolm tibu munadest välja haub – kolm muna ja tibu ongi ühe Harju keskmise kalakajaka tavapärane norm.

Mängu käigus saab rinda pista tormide, rebaste ja munaröövlitega ning vahepeal ise röövlit mängides konkurentide pesi tühjendada. Naabermängija pesast munade näppamine võib lastega lauamänguõhtut veetes ka omajagu tundeid üles kütta, nii et olge selleks valmis. Võin aga kinnitada, et emotsioonide möll ongi kajakasaare elu igapäevane osa. Tõtt-öelda … ega neil kriiskavatel kajakatel pettunud teismelistega võrreldes väga suurt vahet olegi.

Lisa kommentaar

Koostöö Solaride'i meeskonnal on põhjust juubeldada – augusti lõpul said nad päikeseautode maailmameistrivõistlusel teise koha.

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Kultuurinurk Kuppeljas puitraamistik täidab vaheldumisi peategelase kodu, põgenike­laeva, armetu üüritoa ja pagulas­laagri aset.

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Ars longa Sel fotol on Armin Tuulse Tartu kodus töölaua taga. 1944. aastal lahkus ta Rootsi, kust kirjutas: „Täht­vere rajoon olevat endiselt õppejõudude elamis­kohaks, – nii et võimalik et meie korteri on üle võtnud mõni värske seltsimees professor!“

Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel sündinud maalil

Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor. Tartu Ülikool alustas eestikeelsena tööd 1919. aastal, kuid kunstiajaloo õppetoolil läks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge ...
Kadri Asmer
Alma mater Peeter Tulviste oma 70. sünnipäeva tähistamisel ja nimelise pingi avamisel Toomemäel aastal 2015.

Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste

Tartu Ülikooli rektoril on küll üks amet, aga kümned rahvusliku tähtsusega vastutusalad. Kõigele lisaks peab rector magnificus olema oma käitumise ja põhimõtetega eeskujuks pealekasvavale põlvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa? Pole liialdus öelda, et Tartu Ülikooli rektor ...
Talis Bachmann
Pegasus Tartus Toomemäel kõrgub mälestusmärk Kristian Jaak Petersonile, kes „on esimene eesti lüürik, kes „maakeelega“ söandas teostada midagi uut ja julget, kel usku oli oma rahva ja keele tulevikku, ajal, kui seda veel kellelgi polnud", nagu kirjutas Petersoni loomingut uurinud Aino Paltser 1922. aastal.

Kristian Jaak Petersoni läkitus Eestile

„Kas siis selle maa keel / laulu tules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ küsis Tartu Ülikooli tudeng Kristian Jaak Peterson luuletuses „Kuu“ pika orja-aja murdumise päevil, kui eestlaste rahvustunne alles uinus, ning vastas ise kogu ...
Jüri Talvet
Keelenurk Tartu Ülikoolil terviklikku linnakut ehk kampust ei ole – meie hooned paiknevad üle kogu Tartu, lisaks muudeski linnades.

Kus on Tartu Ülikooli kampus?

Aeg-ajalt võib ülikoolist räägitavates juttudes kohata sõna kampus. Mis see on ja kas Tartu Ülikooli puhul saab seda sõna üldse pruukida? Kampus, omakeeli ülikoolilinnak, on piirkond, kus asuvad kompaktselt koos ülikooli õppe-, teadus-, elu-, toitlustus- ja vaba aja veetmise hooned. ...
Helika Mäekivi
Reportaaž Ozan (istub) ja Jonas (vasakult) leidsid Susimetsa raamatukogust oma teadustööks palju häid ideid, Maja tulevase doktoritöö võimalik teemapüstitus sai selgema vormi ning Emily jõudis valmis kirjutada oma doktoritöö kolmanda peatüki mustandi.

Filosoofide pelgupaik Pärnumaa metsade vahel

Pärnu lähedal Laadil saavad kokku Eesti loodus, saksa kultuur ja üleilmne mõte. Saksa filosoofile ja bioeetikule Theda Rehbockile kuulunud idüllilises Susimetsa talukohas teevad mõtte- ja vaimutööd teadlased üle maailma. Susimetsa Philosophicum on praegu veel natuke nagu hästi hoitud saladus. Trükin ...
Merilyn Merisalu
Alma mater Puidust galerii viis omal ajal Struve magamistoast otse tähe­torni, et teadlane ei peaks talvisel ajal läbi külma õue kõndima. Nüüd seda enam ühendusteena kasu­tada ei saa, seal asub personaliosa­konna arhiiv ja läbipääs puudub.

Astronoomi maja asukad viisid Tartu maailmakaardile

19. sajandil Toomemäele tähetorni kõrvale ehitatud astronoomi majas on sündinud hiilgavaid avastusi. Miks kutsutakse seda Uppsala 6 asuvat madalat hoonet astronoomi majaks? Sest see ongi ehitatud just nimelt astronoomi eluasemeks ja töökohaks. Praegu toimetab Toomemäel asuvas klassitsistliku stiiliga pooleteisekorruselises kivimajas ...
Silja Paavle
Pegasus Fragment Kristjan Raua joonistusest „Kalevipoeg tuleb põrgust lauakoormaga“, 1935 (Tartu Kunstimuuseum).

Kreutzwald ja „Kalevipoeg“

Eestikeelse ülikooli piduliku avamise puhul 1919. aastal lõi silmapaistva luuleteose „Õnnesoov“ seejärgne eesti ja välismaise kirjanduse professor Gustav Suits (vt Universitas Tartuensis, veebruar 2025). Tema oli ka Noor-Eesti vaimuliikumise juhtkujude seas see, kes vaikimisi ja sündsalt, kuid kindlalt hakkas tõrjuma ...
Jüri Talvet
Accept Cookies