Alma mater
Peeter Tulviste oma 70. sünnipäeva tähistamisel ja nimelise pingi avamisel Toomemäel aastal 2015. Foto: Andres Tennus

Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste

Talis Bachmann TÜ emeriitprofessor

Tartu Ülikooli rektoril on küll üks amet, aga kümned rahvusliku tähtsusega vastutusalad. Kõigele lisaks peab rector magnificus olema oma käitumise ja põhimõtetega eeskujuks pealekasvavale põlvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa?

Mälestusnädal

Professor Peeter Tulviste 80. sünniaastapäeva tähistatakse Tartu Ülikoolis mälestusnädalaga, mis kestab 27. oktoobrist 2. novembrini. Muu hulgas avatakse näitus Tulviste erakogusse kuuluvatest haruldastest väljaannetest ja esitletakse tema kaasteeliste meenutusteraamatut. Mälestusnädala kava ning Tulviste loengute ja esinemiste arhiivisalvestised on ülikooli veebilehel.

Pole liialdus öelda, et Tartu Ülikooli rektor on üks võtmeisikuid, kelle tegevusest ja otsustest sõltuvad paljuski Eesti inimeste haritus, poliitikute professionaalsus, teaduse rahvusvaheline konkurentsivõime, autentse kultuuri edasikestmine ja areng ning kokkuvõttes iseolemise ja omariikluse põhimõtteline perspektiiv.

Peeter Tulviste, kelle sünnist täitub 28. oktoobril 80 aastat, valiti alma mater’i uueks juhiks pärast reformidega alustanud rektorit Jüri Kärnerit 1993. aastal. 30 aastat tagasi olime olukorras, kus kõrghariduspoliitika kujundamisel ja ülikooli arengut määravate otsuste tegemisel tuli hakkama saada korraga väga paljude kiiret lahendamist nõudvate probleemidega.

Raskete küsimuste lahendaja

Kas asetada rõhk teadusele või eriala õpetamisele? Kas hinnata rahvusteadusi võrdselt loodus- ja täppisteadustega? Kas seada sisse teaduse baasrahastus või välishindamist eeldav projektirahastus? Mille alusel jagada eelarvelist õppe- ja teadusraha? Kas Eestile on kombeks ainult avalik-õiguslikud, maksumaksja rahastatavad ülikoolid või ka erakõrgkoolid? Millised peaksid olema Eesti kõrgharidust ja teadust reguleerivad õigusaktid? Millistest rahvusvahelistest kõrgharidussüsteemidest eeskuju võtta?

Küsimuste kuhjum oli määratult suur ja neid kõiki tuli lahendada suures rahanappuses. Ühel aastal neist kuumadest üheksakümnendatest oli Tartu Ülikooli eelarve 78 miljonit krooni – nüüdses vääringus umbes viis miljonit eurot. See, et praegu on ülikooli eelarve pea 60 korda suurem, on kindlasti tollaste otsuste üks positiivseid tagajärgi.

Paljuski just tänu rektor Peeter Tulviste seisukohtadele ja juhtimispoliitikale on meil nüüd käsikäes projektipõhine ja baasrahastus, õppe- ja teadustöös tehakse palju rohkem erialadevahelist koostööd ning rahvusteadused ja tervikuna humanitaaria pole jäetud vaeslapse ossa.

Samuti mõjutas Tulviste seda, et ülikooli kaadripoliitika oluline põhimõte on õppejõudude osalemine rahvusvahelises teaduses, et oleme tugevalt lõimitud Euroopa ülikoolisüsteemi ning et võrdlus- ja võistlusmallides on mõõdupuuks rahvusvahelised kõrgel tasemel teadusasutused.

Küsimuste kuhjum oli määratult suur ja neid kõiki tuli lahendada suures rahanappuses.

Eesti kõrgkoolide „tööjaotus“ erialade ja teadussuundade mõttes on märkimisväärselt paranenud; Tartu Ülikoolil ja meie vilistlastel on tihe side nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimuga; olemas on suure tegevusvabadusega üliõpilasorganisatsioonid; tuntavalt on kasvanud välisüliõpilaste arv ning Eesti üliõpilaste ja noorteadlaste õpiränne; ülikooli majandusliku tegevuse vabadus ja autonoomsus on märkimisväärselt suurenenud ning ülikool teeb tihedamat koostööd omavalitsusasutustega. Needki saavutused võib lugeda Tulviste teenete hulka.

Igas mõttes eeskuju

Peeter Tulviste sobis murranguaega suurepäraselt. Esiteks väärtustas ta hariduse teaduspõhisust, teaduse rahvusvahelisust ning akadeemilist autonoomiat. Teiseks olid tal head sidemed kultuuri-, teadus-, poliitika- ning ajakirjandusringkondades.

Pealegi olid tal iseloomuomadused, mis käivad sageli kaasas isiksustega, kes võtavad juhirolli ajastuoludes, kus riske ja raskusi võib olla rohkem kui isikliku kasu võimalusi. Talle olid omased põhimõttekindlus, patriotism, misjonärialge ning oskus eristada inimlikke omadusi ja tõekspidamisi ning rahvuslikku kuuluvust inimese poliitilis-ideoloogilisest positsioonist. Kaasa aitasid veel eetilisus, viisakus, galantsus ning huumorimeel käsikäes relvitukstegeva karismaga.

Toon näiteks mõned strihhid Peeter Tulviste karakterist ja tõekspidamistest.

Äsjavalitud rektorina pidi ta aastal 1993 läbi tegema südameoperatsiooni. Kuumad üheksakümnendad huugasid täistuuridel, korraga oli kukil musttuhat tööd, tähtaega, sõnavõtuvajadust, kohtumist jne. Rektoraadi ja valitsuse toega, kuid siiski vastutaja, suunaja ning peamise kõneisikuna jätkas ta varakult pingelist tööd, jättes taastumisaja suhteliselt üürikeseks. See oli märk tahtejõust, julgusest ja vastutustundest.

90-ndatel ja hiljemgi käis Eesti meedias sõnaline „rüütliturniir“ Tartu ja Tallinna ülikooli teemal. Peeter Tulviste laskis ühe universitas’e ja kolme ülikooli kontseptsiooni kindla pooldajana endale omase huumorimeelega lendu võrdluse: „Tallinna ülikool“ kõlab samamoodi kui „Tartu kilud“ ja sellist ülikooli on meile vaja umbes sama palju kui Tartu kilusid. Pedagoogikaülikooli toonase rektorina viitasin riigisisese konkurentsi ja koostöö vajadusele nukufilmi „Peetrikese unenägu“ (1958) abil, milles tema nimekaim, väike Peeter näeb unes, et on jäänud oma kodus ja linnas täiesti üksi … Vaatamata sellistele seikadele jäid meie isiklikud suhted suurepärasteks.

Tulviste pärand

Rektoriks oleku ajal Hasso Ladvale antud intervjuus (Universitas Tartuensis, 27.10.1995) ütles Tulviste: „Kui Baltimaade rektorid olid paar aastat tagasi endises Ida-Berliini Humboldti ülikoolis, nägime meie aulataolise trepi peal tudengit õlut joomas. Küsisime sealse rektori käest, kas ta segab vahele või mitte. Ütles, et ei sega … ta arvavat, et see oleks inimõiguste ahistamine. Täpset piiri ei tea mina ka. Kui aulatrepil keegi õlut jooks, siis ütleksin.“ (Mitte et Tulviste õlle kui sellise vaenlane oleks olnud, ehkki häid naturaalveine eelistas ta viisaka õhtusöögi miljöös vist rohkem.)

Akadeemilise omailma osa on ka 2017. aastal loodud professor Peeter Tulviste mälestusfond, asutajaliikmeteks Tartu Ülikool, Tartu Linnavalitsus, Tartu Rotary Klubi, Eesti Psühholoogide Liit ja Tartu Ülikooli Sihtasutus. Fondi töös on abiks Peetri poeg Jaan Tulviste, kes ka ise on kaitsnud doktorikraadi psühholoogias. Fondi missioon on tunnustada Tartu Ülikooli doktorante ja noorteadlasi, kes on ühiskondlikult aktiivsed, aitavad silmapaistva õppe- ja teadustööga edendada Eesti ühiskonda ning mõista inimeste kultuurilist olemust.

Lõpetuseks meenub veel üks hetk 80-ndate algusest. Räägime parajasti maast ja ilmast, kui Tulviste jääb silmitsema minu uue Sangari särgi märki rinnatasku küljel, öeldes temale omasel kelmikal moel: „Ma ei teadnudki, et sa sangar oled.“ (Oli aeg, kus särkide valik oli kasinavõitu, kuid nalja sai see-eest rohkem kui praegu.) Ei mäleta, mida ma talle vastasin, ehkki sangar ma muidugi ei olnud ega ole. Ei sobi see sõna ka tema hindamiseks – tundub kuidagi operetlik või aabitsaoidu. Ütlen siis lihtsalt nii, et Peeter Tulvistel oli ja on kindel, silmapaistev koht meie ülikooli, rahvuse eneseteadvuse ning kultuuri aja- ja arenguloos.

Lisa kommentaar

Koostöö Solaride'i meeskonnal on põhjust juubeldada – augusti lõpul said nad päikeseautode maailmameistrivõistlusel teise koha.

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Kultuurinurk Kuppeljas puitraamistik täidab vaheldumisi peategelase kodu, põgenike­laeva, armetu üüritoa ja pagulas­laagri aset.

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Ars longa Sel fotol on Armin Tuulse Tartu kodus töölaua taga. 1944. aastal lahkus ta Rootsi, kust kirjutas: „Täht­vere rajoon olevat endiselt õppejõudude elamis­kohaks, – nii et võimalik et meie korteri on üle võtnud mõni värske seltsimees professor!“

Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel sündinud maalil

Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor. Tartu Ülikool alustas eestikeelsena tööd 1919. aastal, kuid kunstiajaloo õppetoolil läks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge ...
Kadri Asmer
Pegasus Tartus Toomemäel kõrgub mälestusmärk Kristian Jaak Petersonile, kes „on esimene eesti lüürik, kes „maakeelega“ söandas teostada midagi uut ja julget, kel usku oli oma rahva ja keele tulevikku, ajal, kui seda veel kellelgi polnud", nagu kirjutas Petersoni loomingut uurinud Aino Paltser 1922. aastal.

Kristian Jaak Petersoni läkitus Eestile

„Kas siis selle maa keel / laulu tules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ küsis Tartu Ülikooli tudeng Kristian Jaak Peterson luuletuses „Kuu“ pika orja-aja murdumise päevil, kui eestlaste rahvustunne alles uinus, ning vastas ise kogu ...
Jüri Talvet
Mui(d)e „Kajakasaare“ mäng on lisaks meelelahutusele mõeldud suurendama mängijate teadmisi merelindudest.

Tunne end nagu kajakas!

Teaduskommunikatsioon ei tähenda tingimata populaarteaduslikke artikleid päevalehtedes ega intervjuusid telesaadetes. Tartu Ülikooli loomaökoloogia teadur Jeffrey Carbillet ja loomaökoloogia professor Tuul Sepp panid Kakrarahu uurimisprojekti kogemuste põhjal kokku „Kajakasaare“ koomiksiraamatu ja lauamängu. Sellest on juba neli aastat, kui esimest korda Matsalu ...
Randel Kreitsberg
Keelenurk Tartu Ülikoolil terviklikku linnakut ehk kampust ei ole – meie hooned paiknevad üle kogu Tartu, lisaks muudeski linnades.

Kus on Tartu Ülikooli kampus?

Aeg-ajalt võib ülikoolist räägitavates juttudes kohata sõna kampus. Mis see on ja kas Tartu Ülikooli puhul saab seda sõna üldse pruukida? Kampus, omakeeli ülikoolilinnak, on piirkond, kus asuvad kompaktselt koos ülikooli õppe-, teadus-, elu-, toitlustus- ja vaba aja veetmise hooned. ...
Helika Mäekivi
Reportaaž Ozan (istub) ja Jonas (vasakult) leidsid Susimetsa raamatukogust oma teadustööks palju häid ideid, Maja tulevase doktoritöö võimalik teemapüstitus sai selgema vormi ning Emily jõudis valmis kirjutada oma doktoritöö kolmanda peatüki mustandi.

Filosoofide pelgupaik Pärnumaa metsade vahel

Pärnu lähedal Laadil saavad kokku Eesti loodus, saksa kultuur ja üleilmne mõte. Saksa filosoofile ja bioeetikule Theda Rehbockile kuulunud idüllilises Susimetsa talukohas teevad mõtte- ja vaimutööd teadlased üle maailma. Susimetsa Philosophicum on praegu veel natuke nagu hästi hoitud saladus. Trükin ...
Merilyn Merisalu
Alma mater Puidust galerii viis omal ajal Struve magamistoast otse tähe­torni, et teadlane ei peaks talvisel ajal läbi külma õue kõndima. Nüüd seda enam ühendusteena kasu­tada ei saa, seal asub personaliosa­konna arhiiv ja läbipääs puudub.

Astronoomi maja asukad viisid Tartu maailmakaardile

19. sajandil Toomemäele tähetorni kõrvale ehitatud astronoomi majas on sündinud hiilgavaid avastusi. Miks kutsutakse seda Uppsala 6 asuvat madalat hoonet astronoomi majaks? Sest see ongi ehitatud just nimelt astronoomi eluasemeks ja töökohaks. Praegu toimetab Toomemäel asuvas klassitsistliku stiiliga pooleteisekorruselises kivimajas ...
Silja Paavle
Pegasus Fragment Kristjan Raua joonistusest „Kalevipoeg tuleb põrgust lauakoormaga“, 1935 (Tartu Kunstimuuseum).

Kreutzwald ja „Kalevipoeg“

Eestikeelse ülikooli piduliku avamise puhul 1919. aastal lõi silmapaistva luuleteose „Õnnesoov“ seejärgne eesti ja välismaise kirjanduse professor Gustav Suits (vt Universitas Tartuensis, veebruar 2025). Tema oli ka Noor-Eesti vaimuliikumise juhtkujude seas see, kes vaikimisi ja sündsalt, kuid kindlalt hakkas tõrjuma ...
Jüri Talvet
Accept Cookies