Liigu edasi põhisisu juurde
Ars longa
Eduard Maaser. Botaanikaaed. Guašš, paber. Allikas: Tartu Kunstimuuseum

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

Kadri Asmer kunstiajaloolane

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias.

Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike liidust välja arvatud.

Tõenäoliselt oli just diplomitööl oma osa selles, et kunstnikule avanes võimalus ülikoolis tööle asuda. Ar­ves­tades, et toona tähendas loomeliitu mittekuulumine tõsiseid piiranguid nii näitustel osalemisel kui ka maalivahendite ja ateljee saamisel, oli ülikoolitöö kunstnikule sõna otseses mõttes ellujäämise küsimus.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis asub Maaseri õlimaal „Botaa­nika­aias“, millel on teadaolevalt kujutatud vanemlaborant Ants Kingot (sinises kitlis). Valges kitlis kol­leegi isik on jäänud siinkirjutajal tuvastamata, kuigi muuseumi infokaardil on märgitud perekonnanimi Pender.

Samal ajajärgul valmis Maaseril veel terve rida botaanikaaia-teema­lisi teoseid, mis varieeruvad kiirematest, visandlikumatest lahendustest kuni viimistletud kompositsioonideni. Iga töö pakub veidi erinevat vaatepunkti ja figuuride paigutust. Nüüdseks on need laiali muuseumi- ja erakogudes. Kui kõrvutada teadaolevaid kasvuhoones loodud kompositsioone, vastab diplomitöö kirjeldusele kõige paremini just ülikooli kunstimuuseumis asuv maal.

Maaseri töödes avaldub selgelt tema terane, peaaegu fotolikult täpne pilk eksootilise taimekeskkonna kujutamisel.

1940-ndate lõpu ja 1950-ndate kunstinõuded eeldasid keskkonna detailitäpset edasiandmist ning Maaseri töödes avaldub selgelt tema terane, peaaegu fotolikult täpne pilk eksootilise taimekeskkonna kujutamisel.

Ülikooli ruume ja argielu kujutavaid maale on säilinud vähe ning enamik neist pärineb 1950. aastatest, mil Eesti kunsti­elu kujundasid rangelt sotsialistliku realismi põhimõtted.1 See rangest ideoloogiast kantud kunsti­suund nõudis selget ja eesmärgi­pärast kujutamis­viisi: kompositsioonides pidid inimesed tegut­sema aktiivselt ning keskkond toe­tama nende tegevust.

Teisisõnu, interjöör ei olnud pelgalt taust, vaid osales loo jutustamises: ruum, mööbel ja esemed pidid osutama teadlikule, sihipärasele ja kollek­tiivsele tööle. Samal ajal nõuti ka detailitäpsust, et luua vaatajale veenev ja realistlik mulje, mis kokku­võttes jättis kunstnikule küllaltki vähe vabadust individuaalseks tõl­gen­duseks.

Teada on Maaseri sügav kiindumus loodusesse. Võimalik, et just selle­pärast valis ta diplomitöö teemaks botaanikaaia – motiivi, mis võimaldas töötada ideoloogiliselt neutraalsemas raamistikus. Loodus ja taimestik, mis olid ja on valitsevatest hoiakutest sõltumatud, jäid keskseks ka Maaseri hilisemas loomingus. Nii on märgi­tud ka kunstniku 50  aasta juubeli puhul ilmunud artiklis: „Looduse maalimine on jäänud E. Maaserile lähedaseks tänaseni – peamiselt maastikumaal, ka natüürmort. Seda on tinginud ehk ka kunstniku kauaaegne töökoht – TRÜ botaanika­aed. Ligi 10  aasta jooksul valmisid illustratsioonid „Eesti floorale“2, paljudele dissertatsioonidele ning teaduslikele artiklitele.“3

Eduard Maaseri botaanikaaia-teemaline looming toob esile tema isikliku kiindumuse taimede ja looduse vastu ning laseb heita elava pilgu umbes 75 aasta tagusesse botaanikaaia kasvuhoonesse. Seda on eriti paslik teha nüüd, kevadel, mil botaanikaaia üleviimisest praegusesse asukohta täitub 220  aastat.



Viited

  1. 1 I. Sahk, M. Teemus (koost.), Eduard Maaser. Botaanikaaias. – Ars academica: Tartu Ülikooli 100 kunstiteost. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum, 2019, lk 233. ↩︎
  2. 2 Aastatel 1953–1984 ilmus 11-köiteline koguteos „Eesti NSV floora“, millele tegi illustraatorina kaastööd ka Eduard Maaser. ↩︎
  3. 3 M. Toom, Eduard Maaser 50-aastane. – Edasi, 11.12.1966. ↩︎
Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Kultuurinurk Fotol Hele Priimets

Album, mis viib lendlema

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu. Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ...
Hele Priimets
Mui(d)e Fotol kuulsad eestlased

Elu kuulsa nimega

„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Õigekirjamõlgutusi. EAP-d tuleb käänata ka osastavas käändes

Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö Pildil Tõnu Esko

Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik

Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil Sõnaveebi lehekülg "praktika"

Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?

ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu. Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid ...
Helika Mäekivi
Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Accept Cookies