Liigu edasi põhisisu juurde
Uudis
Tehisaru eesti keele käekäik ei huvita, küll aga huvitab see ülikooli teadlasi. FOTO: Royal Academy of Engineering / Pexels

Teadlased õpetavad keelemudelitele eesti keelt

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Suuri keelemudeleid kasutavate vestlusrobotite, sisukokkuvõtjate ja muude selliste rakenduste kvaliteetseks toimimiseks on vaja, et mudelid oskaksid hästi eesti keelt.

Tartu Ülikooli keeletehnoloogia kaasprofessor Kairit Sirts nentis, et tehisintellekti eesti keel kõlab tihti kunstliku ja puisena. Arvutiteaduse instituudi eestvedamisel hakatakse vabavaralisi keelemudeleid treenima senisest ladusamat eesti keelt kõnelema ja eesti kultuuri paremini mõistma.

„Mõned vabavaralised keelemudelid juba oskavad teatud määral eesti keelt, kuid meie soov on panna keelemudel kõnelema nii, nagu inimesed tegelikult räägivad. Ilukõne asemel on eestlastele pigem omane konkreetsus ja lakoonilisus. Saame treenida mudelit Eesti kultuurikonteksti arvesse võtma ja ka grammatikas parem olema,“ ütles Sirts.

Suurte tehnoloogiaettevõtete loodud keelemudelid on mõeldud massidele ja meil puudub nende üle kontroll. Nii ei saa näiteks OpenAI ChatGPT-d kasutada konfidentsiaalsust nõudvates valdkondades nagu riigikaitse või tervishoid.

Sirtsu sõnul on oluline hoida ja kasvatada meie teadlaskonnas suurte keelemudelite alast kompetentsi. Tehnoloogiaettevõtete jaoks ei ole eesti keele käekäik ega kultuuritaust tähtis, seega tuleb ise nende asjade eest hea seista. „Tänu uuele projektile saame täiendada ka inimeste oskusi ja teadmisi, et mitte jääda tehnoloogilise arengu juures pelgalt kõrvaltvaatajaks,“ sõnas ta.

Nüüd arendavadki Eesti teadlased vabavaralisi keelemudeleid ise edasi, et tulevikus oleks võimalik luua eesti keelt oskavaid ja konteksti mõistvaid turvalisi ja kvaliteetseid tehisintellektirakendusi.

Alanud projektis „Eesti keele toetus suurtes generatiivsetes vabavaralistes keelemudelites“ saavad kokku valdkonna Eesti tipud. Tartu Ülikoolist osalevad Kairit Sirts ja keeletehnoloogia professor Mark Fišel koos üliõpilastega, Tallinna Tehnikaülikoolist lööb kaasa kõnetehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe koos tudengitega, Eesti Keele Instituudist juhib tööd keeletehnoloog Eleri Aedmaa.

Kaks aastat kestvat projekti rahastatakse riiklikust programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“. Keelemudeleid hakatakse treenima Soomes asuvas Põhja-Euroopa võimsaimas superarvutis LUMI. Esimeste tulemusteni eesti keelele kohandatud mudelitega loodetakse jõuda 2025. aasta juuniks.

Lisa kommentaar

Uudis

Lahtiste uste päev

26. veebruaril on kõik huvilised oodatud Tartu Ülikooli lahtiste uste päevale, mis toimub ülikooli raamatukogus ja teistes ülikooli hoonetes üle Tartu linna. Lahtiste uste päeval ootavad ees Vaata lisateavet ja registreeru lahtiste uste päevale ülikooli veebilehel.
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil sügissemestri stipendiaadid

Anti üle sügissemestri stipendiumid

Sügissemestri stipendiumikonkursside tulemusena jagati Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest õppuritele, töötajatele ja teadlastele välja rohkem kui 200 000 euro väärtuses stipendiume. Stipendiumid anti üle 23. jaanuaril Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimunud pidulikul vastuvõtul ja 20. veebruaril ülikooli aulas toimunud vabariigi aastapäeva ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Meie parimad kaasautorid 2025

Universitas Tartuensis tõstab eelmise aasta kaasautoritena esile Jüri Talvetit, Risto Metsa ja Piret Ehrenpreisi. Tunnustame kaasautori aastapreemiaga teadlast, kes on pühendumusega võtnud aega, et oma valdkonna tegemisi lugejale lähemale tuua; ajakirjanikku, kes on täpse sulega vahendanud olusid ja arutelusid ülikoolis, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Alvo Aabloo

Alvo Aabloo sai inseneeria elutöö tunnustuse

Detsembris esimest korda toimunud inseneeriahariduse tänuüritusel pälvis Tartu Ülikooli polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo inseneeria elutöö tunnustuse. Alvo Aabloo on materjaliteadlane, füüsik ja robootik, kes on oma karjääri pühendanud Eesti inseneeriavaldkonna ja -hariduse arendamisele. Ta on algatanud mitmeid üritusi ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Ene-Margit Tiit

Rahvusmõtte auhinna sai emeriitprofessor Ene-Margit Tiit

Rahvusülikooli aastapäeval anti üle Rahvusmõtte auhind. Selle pälvis emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kelle töö teadlase, õpetlase ja ühiskonnategelasena on märkimisväärselt mõjutanud Tartu Ülikoolis tehtavat eestikeelset valdkondadevahelist teadust ja rahvuslikku eneseteadvust. „Minu arusaamise järgi on Rahvusmõtte auhind olnud rohkem humanitaaride valdkond, mina ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil võitjad

Õppekvaliteedi edendamise auhinna sai humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas algatati õppekvaliteedi eesmärkide täitmiseks kogemuspäevade sari, kus õppejõud saavad omavahel jagada kogemusi, edulugusid ja õppetunde. Valdkonna eesmärk on tagada nüüdisaegne, õppimiskeskne ja tulemuslik õpiprotsess, mis toetab nii üliõpilaste kui ka õppejõudude arengut. Õppekvaliteedi edendamise auhinnaga tunnustatakse ...
Universitas Tartuensis
Pildis Pildil muutuste juhtimine

Kaamerasilm püüdis kinni sotsiaalteaduste õppekavad

Detsembris avati Lossi 36 õppehoone esimese korruse koridoris näitus, kus näeb Kõrgema Kunstikooli Pallas üliõpilaste fototõlgendusi kümnest Tartu Ülikooli õppekavast. Sotsiaalteaduste valdkonna dekaani Margit Kelleri sõnul on see näitus mõtteline jätk mullusele ühisprojektile, kus viidi omavahel kokku sotsiaalteaduste valdkonna doktorandid ja ...
Laura Kiili
Diskussioon Pildil on õppehoone Oculus

Inglismaa ülikoolide kogemus: tüütu masinavärk tagab turvatunde

Nii ühiskondlik tähelepanu kui ka üliõpilaste ja õppejõudude surve panevad üha suuremat rõhku panema võrdsele kohtlemisele. Mida Tartu Ülikool on selles vallas ära teinud ja kas meil on välisülikoolidelt milleski eeskuju võtta? Tartu Ülikoolis on olemas soolise võrdõiguslikkuse kava, võrdse ...
Andrus Karnau
Aktuaalne Pildil Triin Laisk

Iganenud ootused pidurdavad naisteadlasi

Paljud noored naisteadlased kannatavad tubli tüdruku sündroomi käes ning liigne kriitilisus enda ja oma töö suhtes võib saada eduka teadustöö peamiseks takistuseks, tõdeb Tartu Ülikooli genoomse epidemioloogia professor Triin Laisk. Läbi aegade on teaduses domineerinud mehed. Viimastel aastakümnetel on esile ...
Kaja Koovit
Accept Cookies