Juhtkiri
Universitas Tartuensise peatoimetaja Tiia Kõnnussaar. Foto: Andres Tennus

Veidike ajakirjanduse köögipoolest

Tiia Kõnnussaar UT peatoimetaja tiia.konnussaar@ut.ee

Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolekul tehti viimati juttu aeglasest ajakirjandusest. Mis see õigupoolest on? Igatahes ei peaks see olema midagi, mis seondub uimasusega, leidsid praktikud.

Ajakirja Edasi peatoimetaja Janeck Uibo sõnul ei vasta tõele ettekujutus, et lugeja ei taha enam pikematesse, aega nõudvatesse tekstidesse süveneda. Daniel Vaarik, Levila eestvedaja, kirjeldas praegusaja meediakasutuse rütmi: tekst peab esimese 40 sekundi jooksul lugejas midagi kõnetama, tema huvi äratama, kuid pikki lugusid loetakse endiselt. Vaarik rääkis ka, et Levila on oma toorevõitu, lihvimata videolugude kaudu jõudnud lugejani, keda on üldiselt raske kätte saada – väljaspool Tallinna elavate noorte meesteni.

Marju Lauristin toetas nii Uibo kui ka Vaariku mõtet, et tähtis on ajakirjanduse ehedus, autentsus. „Kahjuks tuleb aga enne, kui ma ajalehtede veebikülgedel mind huvitava sisuni jõuan, sõna otseses mõttes prügis sobrada,“ märkis ta kriitiliselt. See pole tema sõnul küll otse lehkav, vaid pigem „lõhnastatud ja kloreeritud plastmassprügila“.

Eks nende ajakirjanduse köögipoole teemadega tegeleb päevast päeva ka ülikooli ajakirja toimetus. Numbri kokkupanemisel küsime endalt: mis on õhus? Mis on just praegu oluline; mis kõnetab lugejat? Paari kuu tagant ilmuva ajakirja puhul on selle õhusoleva määratlemine riskantne, sest maailm me ümber ei seisatu.

Kui numbri ilmumise järel kuuleme, et toimetuse tunnetus on olnud õige, teeb see muidugi heameelt. Pärast novembrikuiseid teaduse rahastamise lugusid saime põhjaliku tagasiside ülikooli ametiühingult: leiti, et on tänuväärne, et ajakiri valgustab tegelikku elu. Sama oli kuulda mõnegi teadlase suust. Veebruari ajakiri leidis head vastukaja oma eesti keele ja riigi arengu ning kultuuriloo kesksusega, samuti pälvis tähelepanu intervjuu külalisprofessori president Toomas Hendrik Ilvesega. Meeldivaks üllatuseks peeti emeriitprofessor Jüri Talveti kokkupandud luulerubriiki.

Niisiis, mis (ja kes) on õhus tänavu kevadel? „See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,“ luulendas 1919. aasta lehekuul rõõmu ja kergusega Henrik Visnapuu. Toona oli õhus suuri lootusi, muutusi ja õhinat: loodi Eesti Vabariik ja eestikeelne ülikool.

Milliseks kujuneb see kevad, kesk maailmas pulbitsevaid poliitilisi vapustusi, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni?

Kas oskame hoida kokku kui mesilaspere?

Arvamus Tartu Ülikooli uue arengukava koostamise komisjoni esimees arendusprorektor Tõnu Esko ütleb, et tähtis on see, kas muutused saavutatakse päriselt.

Kas tuleb „see tunne“ peale?

Edgar Valter kirjutas oma „Pokuraamatus“, et pokudel hakkab ebamugav, kui elupaik enam ei toimi. Kui vesi kaob, kui toitained ei jõua enam nendeni, ei jää nad ootama, et ehk paraneb olukord iseenesest. Nad hakkavad liikuma. Nad otsivad uut kodu, peatuvad ...
Tõnu Esko
Essee Rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel anti ajakirjandus­loolasele ja museoloogile Krista Arule üle Rahvusmõtte auhind.

Rahvusülikool kui tunnistus, et iseolemine kestab

Kas ülikool, vaba mõtte kandja, on jäänud Eesti avalikkuse silmis ka rahvusmõtte hoidjaks ja eestvedajaks? Rahvusmõte pole midagi imetabast, midagi iseäralikku. See on vaid rahvale iseloomuliku – esivanematelt päritud väärtuste, teadmiste ja traditsioonide – hoidmine ning nende edasikandmine ja tõlgendamine muutuvates vooludes ...
Krista Aru
Essee Egert Vene on molekulaarsete bioteaduste magistriõppekava esimese aasta üliõpilane. Oma teadustööd teeb ta uurimisrühmas, mille huviorbiidis on eukarüootides toimuv valgusüntees.

Elusorganism ja masin – mille poolest nad erinevad?

Inimestena meeldib meile asju defineerida ja raamistada – selleta ei oska me nende olemust seletada. Kui suudame asjaolu, nähtust, olukorda, probleemi või toimingut seletada nii, et kõik seda mõistavad ja sellest ühtemoodi aru saavad, on seda lihtsam uurida ning ka järeldusi ...
Egert Vene
Arvamus Triinu Laan on eesti lastekirjanik, kultuurikorraldaja ning võru keele ja kultuuri aktivist.

„Teadlased on ka toredad!“

Aegade suurimaks Lõuna-Eesti kultuurikoostööks tituleeritud kultuuripealinna-aasta möödus kui ühe hingetõmbega. „Tartu 2024“ põhiprogrammi kuulunud ja eetikakeskuse veetud teaduskommunikatsiooni projekti „Tartu maailmaülikool“ juhina mõtisklen veidi mullu tehtu ja nähtu üle. „Tartu 2024“ oli mõistetavalt oma eestvedajate ja ideoloogide nägu ning selles ei ole ...
Triinu Laan
Arvamus Teadus- ja arendustegevuse püsiv ja ennustatav rahastamine on ­Eesti arenguks ülimalt tähtis, ütleb Mart Saarma.

Kuidas teadustööks uusi rahastusallikaid leida

Universitas Tartuensis jätkab arutelu teaduse rahastamise üle. Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma kirjeldab oma kogemuste põhjal võimalusi, mida biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkonna teadlastel proovida tasub. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine on arenenud riikides jõudsalt kasvanud ja jõudnud isegi ...
Mart Saarma
Juhtkiri Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu.

Teaduskeel tahab turgutamist

Sel kuul, kui tähistame Eesti iseseisvuspäeva ja hoo saab sisse eesti raamatu aasta, tasub mõtiskleda, kas eesti keel on oma kodus tõepoolest peremees – või on ta pelgalt suiline, kes murrab küll tööd teha, aga tähtsate asjade otsustamisest jääb kõrvale. Kolm ...
Merilyn Merisalu
Kõne TÜ poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel pidas vabariigi aastapäeva kontsertaktusel ettekande sõnade hirmutavast jõust.

„Sõnade hirmutav jõud“

Tartu Ülikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professori Andreas Ventseli ettekanne vabariigi aastapäeva kontsertaktusel 21. veebruaril 2025. Täna, pidupäeva ootuses kõlab kõne pealkiri „Sõnade hirmutav jõud“ ehk pisut ebakohaselt, võiks ju rääkida millestki helgest. Samas – Eesti Vabariiki meile rohkem kui saja aasta eest ...
Andreas Ventsel
Accept Cookies