Liigu edasi põhisisu juurde
Aktuaalne
Reti Ranniku Arkansase Ülikooli peahoone Old Maini ees. Foto: erakogu

Eestlased USA ülikoolis: hirm, enesetsensuur ja uue presidendi ootus

Andrus Karnau ajakirjanik

President Donald Trump survestab USA ülikoole nii rahakärbete kui ka uurimisteemadele tõkete seadmisega, aga samuti välismaalaste vaenamisega.

Siiani olid rahakad USA üli­koolid Eesti üliõpilastele ja teadlas­tele ihaldusväärne õppimis- ja töötamispaik, viimasel ajal on nendega aga seotud palju ebakindlust. Juba töö­viisat on üha keerulisem saada. Survet tajudes on teadustöö tege­mine kõigile keeruline ja isegi ameeriklased tunnevad hirmu oma elu pärast. Trumpi karmi sisserände­poliitika kõige traagilisem näide pärineb Minneapolisest, kus Immigrat­siooni- ja Tolliameti (ICE) töötajad tapsid päise päeva ajal tänaval kaks USA kodanikku.

Teadlased ja õppejõud, kes USA-s töötavad, valivad hoolikalt sõnu, sest kergesti võib sattuda veebitrollide ohvriks või osutuda piirikontrolli käigus ebasoovitavaks isikuks.

Reti Ranniku: kliimast rääkida ei tohi, aga töö läheb edasi

Reti Ranniku sai 2024. aasta augustis Tartu Ülikoolis doktorikraadi loodusgeograafia alal. Ta uuris kasvuhoone­gaaside ringlust kõdusoometsades ehk kuivendatud turbaaladel kasvavates metsades. „Tahtsin jääda akadeemilisse ellu ja end arendada. Uskusin, et USA on selleks üks parimaid kohti – tahtsin näha, kuidas tipp­tasemel teadus­tööd tehakse, ning luua ja laien­dada oma rahvusvahelist võrgus­tikku,“ ütleb Ranniku.

Ta sai Arkansase Ülikooli bio- ja põllumajandusliku inseneeria osakonda järeldoktorantuuri. „Siinse töörühma juht on tunnustatud teadlane, kes on spetsialiseerunud metaani­voogude uurimisele ökosüsteemides, viimase kümne aastaga on rühm keskendunud peamiselt kasvu­hoonegaaside voogudele riisikasvatuses,“ kirjeldab Ranniku.

Eestis riisi ei kasvatata, aga maailmas on see ülitähtis tera­vili – riis täidab ligi viien­diku maailma kalorivajadusest. Ühtlasi aga on riisikasvatuse arvel lausa 10% inimtekkelisest metaaniheitest.

„Uuringud on näidanud, et riisi­põllu üleujutuse lühendamisega on võimalik metaaniheidet suures koguses vähendada – järelikult peitub seal tohutu kliimamuutuste leevendamise potentsiaal,“ ütleb Ranniku. „Just see mind valdkonna juures paelub: tunnen, et mul on võimalus kliimamuutuste leevendamisele kaasa aidata.“

Ta elab 2024. aasta septembrist Fayetteville’i linnas Arkansase osariigis, mis on „punane“, s.t toetab vabariiklasi. „Olin enne USA-s reisinud, kuid mitte elanud, ning Arkansasest ei teadnud ma suurt midagi. Praegu on plaan siin olla vähemalt kaks aastat, kuid see pole kivisse raiutud. Palju sõltub teadusrahastuse jätkumisest,“ ütleb Ranniku.

„Uute inimestega kohtudes püüan natuke pinnast kom­bata ja saada aru maailmavaatest, et teada, mis teemadel ja kui palju tasub rääkida.“ – Reti Ranniku

2025. aasta algul hakkas USA föderaalvalitsus Elon Muski ja Valit­suse Tõhususe Ameti (DOGE) eestvõttel teadusrahastust kärpima. Esmalt olid sihikul keskkonna- ja kliimateemad, sotsiaalset võrdsust puudutavad teadustööd ning paljud meditsiiniuuringud.

„Trumpi administratsiooni mõju hakkas tunda andma 2025. aasta veebruaris, mil teadusrahastus muutus väga ebakindlaks, paljud grandid ja projektid külmutati ning mitmed töörühmad ja laborid olid sunnitud uksed sulgema,“ kirjeldab Ranniku. Vallandati suur osa riiklike laborite juures töötanud teadlasi. „Suures pildis on nende vallandamine riigile ilmselt kõige suurema mõjuga – varem peeti riigiasutuste juures teadlasena töötamist prestiižseks ja stabiilseks. Praegu on paljud inimesed teadustöölt üldse lahkunud.“

Ranniku töörühm on riikliku rahastuse saamiseks pidanud muutma projektide sõnakasutust. Varem oli eesmärk kliimamuutuste leevenda­mine, eriti kliimateadlik põllumajandus, praegu rõhutakse samade projek­tide kirjeldustes hoopis tootlik­kusele, viljakusele või tõhusale vee­kasutusele. „Kasvuhoonegaaside asemel rää­gime toitaineringest. Keskkonnateadlasena oli see üsna pettumust valmistav: eesmärgid, mis mind riisikasva­tuse uurimise juures paelusid – kliima­­muutuse leevendamine – pidi ära peitma.“

Ärev ja ebakindel õhkkond valitses kuid, sest riikliku rahastuse katke­mise korral oleks tal tulnud USA-st lahkuda – töökohata viisat ei pikendata.

„Lõpuks päästis meie töö­rühma see, et tegeleme põllumajandusega. Töötame tihedas koostöös farmeri­tega, pakume neile praktilisi lahendusi veekasutuse optimeerimiseks ja aitame neil vabatahtlikul süsiniku­krediiditurul metaaniheite vähendamisest rahalist kasu saada,“ lausub Ranniku.

Ehkki teadustöö jätkub, on turvatunnet varasemast vähem. „Ini­meste riigist väljasaatmine on ulatuslik ja isegi kui oled kindel, et kõik dokumendid on korras, ei pruugi sellest piisata. Üldiselt soovitatakse välismaalastel hoida madalat profiili, näiteks ei tasu postitada sotsiaalmeedias poliitilist sisu ega osaleda protestidel,“ märgib Ranniku.

Elu on stressirohke ka ameeriklastele endile. ICE reidide tõttu on „sinised“ ehk demokraatide osariigid tugeva löögi all. Sisserändajad kardavad viisa ja lennujaama migratsiooni­kontrolli pärast. Poliitikast rääkida ei taheta. Kõik loodavad, et torm vaibub.

„Ülikooliga seotud inimesed näevad suuremat pilti ja mõistavad teadust puudutavaid probleeme, isegi kui nende poliitilised vaated erinevad. Samuti on ülikooli tugi välistöötajatele ja -tudengitele olnud tugev,“ ütleb Ranniku.

Muutunud on aga elu väljaspool ülikooli. „Uute inimestega kohtudes olen enda jaoks kujundanud teatud küsimused, millega vestlust alus­tada. Püüan natuke pinnast kom­bata ja üritada aru saada maailmavaatest, et teada, mis teemadel ja kui palju tasub rääkida,“ tunnistab Ranniku. „Näiteks see, kuidas keegi reageerib, kui ütlen, et olen tead­lane ja tegelen kliimamuutust puuduta­vate teema­dega, ütleb juba üsna palju.“ Enamasti on inimesed siiski toredad ja sõbralikud. Ranniku ei ole ise otseselt vaenuliku suhtumisega kokku puutunud, aga tõdeb, et ettevaatlikum on ta kindlasti.

Aro Velmet: eraülikoolides on elu veidi rahulikum

Ajaloolase haridusega Aro Velmet on elanud USA-s ligi 20 aastat. Ta uurib teaduse ja tehnoloogia ning Euroopa ja Venemaa impeeriumide ajalugu. „Lõpetan praegu raamatut andmetöötlusest ja riigivalitsemisest Nõu­kogude Liidus, postsotsialistlikus Eestis ja Ukrainas,“ ütleb Velmet.

Ta töötab kaasprofessorina Lõuna-California Ülikoolis, mis on erakätes. „Ma olen USA-s elanud kogu oma täiskasvanuelu – pärast keskkooli õppisin ühe aasta Tartu Ülikoolis, kust liikusin edasi Pennsylvania Ülikooli Philadelphias, ja jäin siinsesse süsteemi.“

Velmet kirjeldab, et Trump kasutas võimule tulles antisemitismi mugava kaikana, et pinnuks silmas olnud ülikoolide rahastust kärpida. „Trumpi kärped olid suuresti suvalised ja ebaseaduslikud, kohtud on paljud neist tagasi pööranud. Sea­duse järgi ei saanud ülikoolide rahastust vähen­dada lihtsalt sellepärast, et Trumpile ei meeldi Gazat toetavad meeleavaldused,“ ütleb ta. „Rahastust on võimalik kärpida, kui uurimis­projektides on konkreetseid probleeme.“

Nii võttis valitsus California Ülikoolilt Los Angeleses ära 500 miljonit dollarit teadusraha, aga õppejõu­dude ametiühing kaebas otsuse koh­tusse ja võitis. Selle aasta eelarves soovis Trump föderaalset teadusrahastust poole võrra vähendada, aga kongressi vastuseisu tõttu jäi eelarve kärpimata.

Ka Velmeti sõnul on probleemiks rahastuse ebakindlus. „Raha on justkui alles, aga kunagi ei või teada, mis tingimustel seda jagatakse ja millal rahastus järjekordselt läbi lõigatakse.“

Sama tõsine mure on tema arvates rahvusvahelise koostöö piirangud. „Välisüliõpilastele, -doktorantidele ja -järeldoktoritele ei anta viisat. Tööviisadel on üüratud lõivud, mida ülikoolid maksta ei jaksa,“ ütleb Velmet. „Välistudengite ja -teadurite hulk on päris järsult vähenenud.“

Velmet iseloomustab elu USA-s kui autoritaarse režiimi töökorralduse õppetundi. „Üheksal juhul kümnest läheb elu edasi nii, nagu ta on alati läinud, sest Ameerika on suur ja lai, aga see üks kord, kui midagi tehakse, on nii dramaatiline, et tekitab kõigis hirmu,“ ütleb ta.

„Kolleegid Texases ja Floridas peavad oma aine­kavad saatma osariigi valitsusamet­nike komiteele, kes vaatab, kas Platoni tekst, mida filosoofiakursusel õpetatakse, on liiga woke.“ – Aro Velmet

„Ma olen ise mõnusas kohas, liberaalses Californias, kus võrreldes teiste osariikidega ei ole elu väga palju muutunud. Samas peavad kolleegid Texases ja Floridas oma aine­kavad saatma osariigi valitsusamet­nike komiteele, kes vaatab, kas Platoni tekst, mida filosoofiakursusel õpetatakse, on liiga woke,“ kirjeldab Velmet. „See ei ole nali! Texase A&M Ülikoolis keelati ära Platoni „Pidusöögi“ õpetamine, sest seal räägiti liiga palju „soo­ideoloogiast“.“

Californias elab arvukalt ladina­ameeriklasi. Velmeti sõnul teevad ICE töötajad ehituspoodidesse reide, et illegaale tabada. „Meie ülikoolist on töötajaid lahkunud, sest nad ei julge käia metrooga tööl. Nad kardavad, et satuvad mõne ICE reidi otsa,“ kirjeldab Velmet. Tema abikaasa töötab Los Angelese laste­haiglas, kus on probleemiks, et inimesed ei julge tulla haiglasse, sest kardavad, et nad võetakse ukse peal kinni.

Velmet märgib, et Trumpi populaarsus on praegu väiksem kui kunagi varem. Eriti on see kahanenud nende hulgas, kes valisid nüüd teda esimest korda, sest lootsid, et ta tegeleb probleemidega, mida Joe Bideni valit­suse ajal oli tunnetatud: elukalliduse ja kiire inflatsiooniga. Aga Trump on hoopis ehitanud Valgesse Majja balli­saali ja alustanud kaht täiesti ebavaja­likku sõda, milleks pole ameerik­laste toetust.

Ka sisseränne teeb inimes­tele muret, aga Minneapolises toi­munu on tekitanud erakordselt palju pahameelt. „Inimesed tahaksid ena­masti, et immigrantidest saadaks lahti, aga mitte nende sõbrast Josest. Kui nad avastavad, et ainult sõber Jose ongi see immigrant, keda kottima hakatakse, siis tuleb reaalsus koju,“ märgib Velmet.

Ta toonitab, et töötab eraüli­koolis ja seepärast ei pea loenguis sõnu valima. „Aga ma olen varasemast palju rangem näiteks elektroonikaseadmete kasutamisel, sest ma ei taha, et kontekstist välja rebitud video­klipid minu loengute aruteludest satuksid veebi.“

Siiski on ka Velmeti koduülikool muutnud ära osakondade nimed, milles oli viidatud diskrimineeri­misele, võrdsusele ja kaasamisele. „Need on märksõnad, millega Trumpi administ­ratsioon võitleb.“ Samuti on temagi kolleegidel grante tühistatud, sest nad tegele­sid kliima, struktuurse rassismi või Ameerika koloniaalajaloo uurimi­sega. „See kõik tuletab meelde, et elame teistsuguses maailmas kui kaks aastat tagasi,“ nendib Velmet.

Laura Viidebaum: sõnu tuleb valida ka konservatiividel

Laura Viidebaum läks New Yorki 2015. aastal. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat ja saanud doktorikraadi Cambridge’is. New Yorgi Ülikool on tema esimene töökoht. Ta on antiigiteaduste kaasprofessor ja kraadiõppe koordinaator. Kaks aastat tagasi sai ta püsiva akadeemilise töökoha. „Selle nimel olen ma töötanud kaua,“ ütleb Viidebaum, kelle uurimisvaldkond on antiikfilosoofia ja -kirjandus.

New Yorgi Ülikool liigitub USA-s kõrgeima taseme teadusülikoolide (R1) sekka. „See tähendab, et siin on meeletult head töökohad, kus tege­lda teadusega. Teadlastel on võrdlemisi vähe bürokraatlikke kohustusi. Ise võib valida, mida õpetada. Keegi ei piilu sul üle õla, tähtis on teha teadustööd, avaldada artikleid,“ kirjeldab Viidebaum.

Pärast Donald Trumpi uue ameti­aja algust poolteist aastat tagasi on väga palju muutunud. Viidebaum tunnistab, et valib sõnu ja proovib olla oma väljaütlemistes varasemast ettevaatlikum. „Öelda praegu Ühendriikides kõrghariduses ja teaduses toimuva kohta tsunami on isegi liiga leebe,“ arvab ta.

Esmalt võeti tema sõnul ette suured advokaadifirmad ja prooviti neid Trumpi administratsioonile meele­päraselt käituma panna, seejärel ülikoolid, kust pärineb kriitiline mõtle­mine ja vastupanu. „Trumpi ülikoolide­vastane tegevus on laiaulatuslik ja põhimõtteline. Kõik teadusvaldkonnad on ühel või teisel viisil riivatud.“

Otsused tühistada ülikoolide riikliku rahastuse kokkuleppeid puudutavad nii humanitaar- kui ka reaalteadusi. „Uue põlvkonna aidsi- ja vähi­ravimite programmid on jäetud rahastuseta, mis­tõttu inimeste ravikuur on pooleli jäänud. Kaotatud inimelud on reaalsed.“

USA teadus elab määramatuses. Kliima­uuringuid ja samuti teadus­harusid, mis kuidagigi on seotud mitme­kesisuse, võrdsuse ja kaasatusega, föderaalvalitsus kindlasti ei rahasta. „Üheski ülikoolis ei ole enam mitme­kesisuse ja võrdsuse edenda­mise põhimõtteid, ülikoolide kodulehed on ilusasti ümber sõnastatud,“ märgib Viidebaum. Mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasatuse tagamiseks on ülikoolides kulutatud tohutult aega ja raha, aga kuue kuuga kukkus see kõik kokku.

„Öelda praegu Ühendriikides kõrg­hariduses ja teaduses toimuva kohta tsunami on isegi liiga leebe.“ – Laura Viidebaum

Eesmärk oli, et USA ülikoolid oleksid ühiskonna nägu ja mitme­kultuuri­­­lised; et sinna pääseks üli­õpilasi, teadlasi ja õppejõude igast ühiskonna­kihist. „USA ühiskond on kirju, aga ülikoolid on valge mehe nägu, eriti paremad ja tähtsamad ülikoolid,“ tõdeb Viidebaum. „Minu osakonnas on suurem osa õppejõududest mehed. Selle kohta on palju uuringuid tehtud, nii et on laialdaselt teada, et vähemus­rühmadesse kuuluvad teadlased, sh naised, peavad keskmisest palju rohkem vaeva nägema, et neid märgataks ja tööle võetaks.“

Enamikus ülikoolides on uute töötajate palkamine peatatud, mis tähendab paljudele lõpetajaile töötuks jäämist. „Kümme aastat pingutanud, äsja doktorikraadi saanud teadlastel ei ole kuhugi minna. Olukord on skisofreeniline, sest üliõpilasi võe­takse vastu sama palju ja loenguid tuleb ikka lugeda; lihtsalt ebakindlust on nii palju, et pikaajalisemaid töölepinguid ei söandata sõlmida,“ ütleb Viidebaum.

Antiigi ja lääne tsivilisatsioo­niga tegelev teadusvaldkond küll otseselt löögi all pole, kuid seegi on mõjutatud. „Me ei saa kedagi palgata, aga vähemalt oleme teiste humanitaar­teaduste kolleegidega võrreldes Trumpi administratsioonile vajalikud, sest lääne ühiskonna alus­talade õpetamine on populaarne. Meie kursustel on praegu – ja on tegelikult olnud kogu aeg – väga palju üli­õpilasi,“ märgib Viidebaum.

Parempoolse maailmavaatega inimestele tähendab antiik lääne kul­tuuri hälli, mille juurde tagasi pöörduda. Ultraparempoolsed leiavad sellest õigustust valge mehe ülem­­-
võimule. Vasakpoolsed kritiseerivad antiikteaduste mõju Anglo­ameerika ülikoolide arengule ja sisse­astumisel varem kehtinud, kuid nüüdseks ammu kaotatud nõudeid antiik­keelte tundmise kohta, mistõttu pääsesid ülikooli vaid need, kel oli olnud privileeg antiikkeeli koolis õppida. „Antiigiteadused on otseses mõttes praeguse poliitika ja toimuvate kultuurisõdade esirinnas. Antiik ei jäta kedagi külmaks,“ tõdeb Viidebaum.

New Yorgi Ülikool on praegu konservatiivse maailmavaatega perede hulgas eriti populaarne koht, kuhu oma laps õppima saata, sest seal õpib ka Donald Trumpi poeg Barron.
Trumpi soov on tõestada, et kõrgharidus kindlustab tulevikus suurema sissetuleku. Ülikoolidel tuleb esitada valitsusele aruandeid, kas lõpetajad teenivad rohkem kui nende diplomita eakaaslased. „Trump ilmselt arvab, et õppima tullakse vaid raha pärast.“

Viidebaum möönab, et ka üliõpilaste ees tuleb sõnu valida. Kraadiõppe seminaril üliõpilastega, keda ta juba tunneb, võib vabamalt rää­kida, aga näiteks sügisesel 90 üliõpilasega loengukursusel valmistas ta igaks loenguks teksti ette, et ei teeks kogemata rumalaid nalju ega kalduks antiiksõjaväe teemast kõrvale.

„Lugesin parasjagu Caesarit ja arutasime Mariuse sõjaväereformide üle, kui kaitseminister Pete Hegseth tegi märkusi sõjaväelaste keha­kaalu ja distsipliini kohta. Tavaolukorras oleks ma üliõpilaste aktiveerimiseks palunud meil mõelda antiiksõjaväe ja praeguse aja peale, aga selline asi jäi täiesti ära,“ ütleb Viidebaum.

Sõda Lähis-Idas leiab ülikoolis suurt vastukaja, sest see mõjutab kogu ülikooliperet. Paljud on Abu Dhabis asuvas New Yorgi Üli­kooli üksuses kas õpetamas või õppimas. Olukord on ärev.

Teadlased: USA ülikoolidesse tasub siiski minna

Kõigest hoolimata usuvad Reti Ranniku, Aro Velmet ja Laura Viide­baum, et Eestist USA-sse õppima või teadustööle minna on endiselt hea mõte. Tänavugi on paar inimest läinud näiteks Stanfordi Ülikooli külalisteaduriks.

USA ühiskonna edu võti on suuresti olnud just üle maailma sealse­tesse ülikoolidesse kokku tulnud helgemad pead. Aro Velmeti sõnul on raske uskuda, et praegune valitsus oleks valmis sellest hüvest loobuma. Intellektuaalne keskkond on sealsetes ülikoolides endiselt tipptasemel ja koostöö­võimalused väga head. „Küsimused, mida USA teaduses praegu uuritakse, tulevad varem või hiljem päevakorrale ka ülejäänud maailmas.“

Velmet täpsustab, et enne otsuse tegemist tasub järele mõelda, kuhu täpselt minna, ning uurida ülikooli ja osariigi olusid. Näiteks demokraatide ülekaaluga New Yorgis ja Californias on meele­olu teist­sugune kui vabariiklaste valitsetavas Texases ja Floridas.

„Raske on ennustada, mis saab tulevikus, kuid tahaks siiski loota, et prae­gune olukord on mööduv.“ – Reti Ranniku

Bakalaureuse- või magistri­õppesse tulemisega polevat prob­leemi, küll aga on palju keerulisem kraadi­õppesse ja tööle pääseda, sest paljude tead­laste lahkumisest hooli­mata on konkurents töökohtade vähesuse tõttu väga tihe. Ülikoolid on värbamist vähendanud ja teadustööks ette nähtud rahakott on õhem.

Laura Viidebaum arvab, et segased olud USA-s annavad Euroopale võimaluse helgemad pead lähiaastatel endale napsata. „Mitmed Euroopa suured ülikoolid Prantsusmaal, Portugalis, Inglismaal ja Saksamaal on seda ka juba hakanud tegema. Eestigi kõrgkoolid võiks selle nimel pingu­tada,“ pakub ta.

Kõik kolm teadlast usuvad ja loodavad, et kui võim vahetub, tõuseb teaduspõhine mõttemaailm taas ausse ja ärevus vaibub. „Muidugi on pikaajaline kahju USA teadus­asutustele tehtud, osa teadlasi on läinud erasektorisse või riigist lahkunud, ning ka teadus­põhine maailmapilt on ühiskonnas kannatada saanud. Raske on ennustada, mis saab tulevikus, kuid tahaks siiski loota, et prae­gune olukord on mööduv,“ lausub Reti Ranniku.

Uudis TÜ Maks ja Moorits on Eesti meistrid

Tartu Ülikool Maks & Moorits tuli Eesti meistriks

29. mail Tartus peetud korvpalli Eesti meistriliiga finaalseeria viiendal kohtumisel õnnestus korvpallimeeskonnal Tartu Ülikool Maks & Moorits võita BC Kalev/Cramo võistkonda tulemusega 85 : 65. Sellega sai Tartu finaalseeria kolmanda võidu ja pärast 11 aastat taas ka Eesti meistri tiitli. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil joonis TÜ geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa inauguratsiooniloengult

Ruumiandmete eksperdid kogunevad esmakordselt Tartus

16.–19. juunini toimub Tartus Euroopa Geoinformaatika Laborite Ühenduse (AGILE) konverents „Nutikad andmed: ruumiandmete rakendatavaks muutmine“. Tartu Ülikooli geoinformaatika professori Evelyn Uuemaa sõnul kogutakse praegu ruumiandmeid mobiilseadmete, satelliitide ja mitmesuguste sensorite abil rohkem kui kunagi varem. „Selleks, et põhjalikult rääkida kliimamuutusest, ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil mereinstituudi uue hoone avamine

Mereinstituudi välibaasis avati uued töö- ja eluruumid

Tartu Ülikooli Eesti mereinsti­tuudi teadlased ja üliõpilased saavad nüüd Saaremaal Kõiguste väli­baasis töötada ja majutuda senisest palju paremates oludes. Seiretöödeks ja teadus­projektideks on Kõigustes juba alates 2013. aastast suur laboratoorium, kus on head tingimused õppetööks ja merelt kogutud proovide analüüsimiseks. ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Juulis alustab tööd Tartu Ülikooli senati uus koosseis

19. mail toimunud e-hääletusel valiti ülikooli senatisse järgmiseks kolmeks aastaks uued akadeemiliste töötajate esindajad. Igast valdkonnast valiti senatisse neli enim hääli saanud kandidaati, lisaks selgitati pingerea järgi välja asendusliikmed. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda esindavad arheokeemia professor Ester Oras, anglistika professor ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil Viivi Luik ja Rainer Sarnet

Rainer Sarnet hakkab vabade kunstide professorina mõtestama loomingulist protsessi

Järgmisel õppeaastal astub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse üks Eesti omanäolisemaid audiovisuaalteoste autoreid, filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist Rainer Sarnet. Septembri keskel alustab Sarnet kõigile huvilistele mõeldud loengukursusega „Club Silencio. Maagiline teater“, kus ta keskendub idee sünnile ja selle kujunemisele ...
Universitas Tartuensis
Uudis Suveülikooli kiviktaimla kursuse osalised 2024. aastal

Õpihuvilised on oodatud suveülikooli

Juuli keskpaigast augusti lõpuni pakutakse Tartu Ülikooli suveülikoolis mitmekesist valikut kursusi kõigile, kel on soovi end töö- või huvialaselt täiendada. Programmis on ligi 20 täienduskoolituskursust, mille seas on nii varasemate aastate lemmikuid kui ka täiesti uusi. Esimest korda on kavas ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil raamatu toimetajad ja Eesti suursaadik Singapuris

Uus raamat Aasia suurriikide rollist kliimapoliitika kujundamisel

Juunis ilmub Routledge’i kirjastuses Tartu Ülikooli ja Singapuri Riikliku Ülikooli teadlaste koostöös valminud raamat „India, China and Climate Change Governance“. Teoses analüüsitakse, kuidas India ja Hiina kujundavad rahvusvahelist kliimapoliitikat, milline on nende juhtroll, vastutus ja strateegiline positsioon maailma lõunapoolsete (nn ...
Universitas Tartuensis
Uudis Pildil virn raamatuid ja koer

Pöidlaküüdiga teisele poole maakera

Aprillis ilmus „Väike pöidlaküüdi käsiraamat“ – lugu sellest, kuidas üks Tartu noormees reisis poole aastaga läbi 17 riigi, ööbides põõsa all või kõige odavamas hostelis, leidis hulgaliselt uusi sõpru ja jõudis lõpuks Eestist Vietnamisse. Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Peeter ...
Universitas Tartuensis
Diskussioon Tehisaru loodud pilt tehisaru kasutamisest õppetöös

Tehisaru on tulnud, et jääda. Kuidas ülikool kohaneb?

Tehisaru kasutamine ülikooli õppetöös on kasvanud nii suure hooga, et kui tarvi­tada professor Kalle Kirsimäe välja­pakutud uudissõna taru, võiks alma mater’it kutsuda lausa taruülikooliks. Eelmisel aastal Tartu Üli­kooli õppejõudude seas korraldatud küsitlus näitas, et napi aas­taga on tehisaru kasutamine kasva­nud ...
Andrus Karnau
Accept Cookies