Kui Yaroslav Opanasenko 2022. aasta augustis vahetusüliõpilasena Tartusse jõudis, ei plaaninud ta jääda kuigi kauaks. Nüüd on aga eestlaste haridususk, „stiilne kinnisus“ ja ka siinne loodus talle südamesse pugenud.
Eestisse meelitas Yaroslavi haridususk, mis paistis Eesti riiki ja ülikoole tutvustavatest artiklitest talle selgesti silma. Võrreldes teiste riikide kõrgkoolidega tundus, et Tartus on edasiõppimiseks kõige paremad võimalused.
„Lugesin, kui heal tasemel on Eesti haridus ning kuidas riik ja kõrgkoolid teevad koostööd, et seda taset hoida ja veelgi parandada. Seetõttu arvasingi, et siiatulek on minu jaoks kõige õigem otsus – ja pärast kolme aastat saan öelda, et mul oli õigus!“
Harkivist pärit Yaroslav on Ukrainas omandanud kaks magistrikraadi: psühholoogia ja haldusjuhtimise alal. Eestisse tuli ta „Erasmuse“ programmi vahetusüliõpilasena, kellel oli koduülikoolis Harkivis juba ka doktoritöö peaaegu valmis. Suure osa esimesest aastast Tartus jätkas ta oma seniseid uuringuid õpilase ja õpetaja suhtluse kohta põimõppekeskkonnas.
Teisel semestril tegi haridusinnovatsiooni professor Margus Pedaste talle aga ettepaneku jäädagi Tartu Ülikooli õppima. Nii sai Yaroslavist haridusteaduste instituudi nooremteadur, kes asus järjestusanalüüsi abil uurima, kuidas Eesti põhikooliõpilased digiõppekeskkondi kasutavad.
Esimesel Tartu-aastal töötas Yaroslav andmetöötluse peaspetsialistina ka psühholoogia instituudis. Seal sai ta rakendada oma varasemat psühholoogiaharidust ja ühtlasi kogus andmetöötluse kogemusi, millest on praeguses uurimistöös palju kasu. Peale selle oli tal koos psühholoogiainstituudi töötajatega võimalus toetada sõjapõgenike vaimset tervist ja kohanemist Eestis.
Helged esmamuljed
Esimesed muljed Eestist olid üllatavalt helged. „Kartsin, et siin on külm,“ muigab ta, „aga jõudsin kohale suvel ja ilm oli suurepärane.“ Väga tore oli Tartu tänavatel jalutada ja rattaga ümbruskonda avastada.
Siinne loodus on talle jätnud sügava mulje. „Paar päeva pärast Eestisse jõudmist kutsuti mind Taevaskotta instituudi suvekooli. Sealne augustikuine mets tundus päriselt maagiline. Leidsin linde-loomi tutvustavate matkaraja infosiltide hulgast ka härjapõlvlase tutvustuse – tekkis tunne, et seal võib kõike juhtuda.“
„Mulle öeldi, et eestlased on kinnised ja tuimad, aga mina ei usu seda.“
Ka selgus, et eestlaste kohta kuuldud stereotüübid ei pea paika. „Mulle öeldi, et eestlased on kinnised ja tuimad, aga mina ei usu seda. Te olete väga emotsionaalsed, lihtsalt näitate seda esialgu tagasihoidlikumalt välja. Kui pääsed aga kellelegi lähemale, siis näed ka emotsionaalsust ja samuti otsekohesust. Minu meelest on selline „kinnisus“ väga stiilne,“ ütleb Yaroslav.
Praegu algab tema päev vara, tavaliselt juba kell kuus hommikul. „Ma ei ole tegelikult hommikuinimene,“ tunnistab ta, „aga mulle meeldib, kui saan rahulikult oma asju ajada. Võib-olla olen juba natuke peast eestlaseks muutunud,“ muigab ta. Enne tööpäeva käib ta jooksmas või jõusaalis, paaril hommikul nädalas ka eesti keele tunnis. Seejärel ootavad instituut, kolleegid ja uurimistöö. Õhtuti saab ta sõpradega kokku või kui tuleb tuju üksi olla, läheb lihtsalt koju lugema ja puhkama.
Liikumine on talle väga oluline. Ta jookseb maratoni, mängib tennist, padelit, laua- ja seinatennist. Ukrainas oli ta lausa poolprofessionaalne seinatennise mängija, Eestis leidis omale uued mängukaaslased ja ka uued alad. Kevadel ja suvel käib ta sõpradega rattamatkadel, vahel Tartus ka sõprade korraldatavatel luuleõhtutel. „Luule meeldib mulle väga. Kunagi väga ammu kirjutasin ka ise luuletusi, nüüd naudin rohkem kuulamist – mida paremini ise eesti keelest aru saan, seda rohkem.“
Digikeskkondade uurimine
Kui küsida Yaroslavilt, kuidas ta end uuele tuttavale kirjeldaks, räägib ta ikkagi pigem oma tööst kui iseendast. Tema teadustöö keskne teema on koostöö Eesti digitaalse õppeplatvormiga Opiq.
„See projekt algas juba enne minu Eestisse tulekut ja just sellest kasvas välja ka mu praegune doktoritöö,“ selgitab Yaroslav. Ta uurib nimelt, millised strateegiad toetavad õppimist e-õpikute keskkonnas.
Esimeses etapis analüüsis uurimisrühm, millises järjekorras eri klasside õpilased e-õpiku lehti vaatavad, konkreetseid toiminguid teevad, harjutusi lõpetavad jne. Selle kohta hangitud teadmised aitavad paremini hinnata, millised on õpilaste süvenemisaste ja tüüpilised õpirajad, mis täpselt valmistab raskusi ja kui tõhusad on õppematerjalide interaktiivsed elemendid.
Uuringust nähtus, et põhikooliõpilased jätavad suure osa e-õpiku sisust vahele ja läbivad materjali süsteemitult. Sellest sai järeldada, et praegu on Opiqu potentsiaal alakasutatud.
Nüüd uurib Yaroslav koos kolleegidega, kuidas esimeses etapis tuvastatud käitumismustrid õpetajate töös kajastuvad. „Kasutan selleks väga palju andmeanalüüsi, aga märtsis ootavad ees ka intervjuud õpetajatega ja ootan juba huviga, milline on nende endi arvamus,“ ütleb noormees.
„Kui tehisaru kasutada ülemäära, võib ka haridus muutuda tehislikuks, aga läbimõeldud kasutus võib nii õpetajatele kui ka õppijatele palju juurde anda.“
Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste analüüs on oluline selleks, et uuringutulemusi ka päris elus kasutada saaks ning õpetajate ja õpilaste elu lihtsamaks läheks. „Ma ei keskendu praegu sellele, et soovitada mingeid konkreetseid õpistrateegiaid või Opiqu platvormi kasutamise viise. Pigem püüan selgusele jõuda, milliseid strateegiaid kasutatakse ja millest need sõltuvad – kas õpilasest, ülesandest või muust.“ Olukorrad on ju erinevad: mõnel õpilasel on konkreetsed lisavajadused ja ülesanded nõuavad teistsugust lähenemist, mõni õpilane alles alustab platvormi kasutamist või uut ainet, aga mõni on nendega juba tuttav ja oskab kõiges paremini orienteeruda.
Ühe praktilise väljundina on kavas töötada koostöös Opiqu arendaja Star Cloud LLC-ga välja tehisarupõhine tööriist, mis võimaldaks õpetajatel oma õpilaste õpikäitumise kohta ise andmeid analüüsida, ilma et nad peaksid selleks enne eraldi andmete analüüsimist õppima. Nii saaksid õpetajad vahendajate abita ja omas tempos õpilasi paremini suunata, et nende õpitulemusi parandada. Võib-olla õnnestub selle tööriista prototüüpi juba paari aasta pärast katsetada.
Põhitähelepanu inimestele
Tehisaru näeb Yaroslav hariduse omandamisel siiski pigem toetava tööriistana, põhitähelepanu peab tema arvates jääma inimestele. „Kui tehisaru kasutada ülemäära, võib ka haridus muutuda tehislikuks,“ ütleb ta, „aga läbimõeldud kasutus võib nii õpetajatele kui ka õppijatele palju juurde anda.“
Lisaks Opiqu projektile ja teadusartiklite kirjutamisele aitab Yaroslav Ukraina haridusministeeriumi jaoks välja töötada uut kutsehariduse õppekava ja peagi on algamas veel üks uus uurimisprojekt. „Erinevate asjadega tegelemine teebki töö huvitavaks. Mul on haruldane võimalus õppida oma eriala asjatundjatelt ja teadlasena kasvada,“ ütleb ta.
Yaroslavi hea sõber, õpetajahariduse nooremteadur Liisi Pajula tunneb teda alates 2022. aasta sügisest. Ta peab Yaroslavi juures imetlusväärseks julgust oma arvamus välja öelda ning tema teadlikku suhtumist nii oma tugevatesse kui ka nõrgematesse külgedesse.
„Tema terav mõistus ja huumorimeel tähendavad, et vestlused temaga on alati täis üllatusi ja läbimõeldud arutluskäike. Pealegi on ta väga suure südamega – ta pakub alati abi, nii kuidas saab ja oskab. Paremat sõpra kui Yaroslav on raske tahta!“
Võib-olla just see teebki Yaroslavist inimese, kes tunneb end kodus nii Tartus kui ka rahvusvahelises teadusruumis, ja aitab tal samal ajal kujundada haridussüsteemi, mis on inimlik, paindlik ja õppijat toetav.
