Oktoobri lõpul toimunud arengukonverentsil „Maailma, Eesti ja meie ülikool“ rõhutas rektor Toomas Asser, et Tartu Ülikooli roll ei piirdu üksnes hariduse ja teadusega, vaid ulatub kaugemale: kui ülikool edeneb, tugevnevad ka ühiskond ja majandus.
Edenemine eeldab stabiilsust ja kaugemat sihti. Sestap hõlmab ülikooli uus arengukava varasemast pikemat, kümneaastast perioodi. Pika vaatega peaks kaasas käima ka pikaajaline rahaline kindlus, sest aastapõhine rahastussüsteem ei toeta kümne aasta pärast küpsevat teadust ega järjekestvat hariduse andmist. Me vajame järjepidevust, aga ka usaldust.
President Toomas Hendrik Ilves pani kuulajatele südamele, et akadeemiline maailm on taas liikumises ning jõujooned ümbermängimisel – seekord Ameerika Ühendriikide akadeemilise vabaduse kriisi mõjul. 2025. aasta rahvusvahelise akadeemilise vabaduse indeksi järgi on USA kukkunud 179 riigi seas lausa 85. kohale. Tänavusi sündmusi arvestades võib eeldada, et tuleval kevadel avaldatavas uues pingereas on see koht veelgi halvenenud.
Akadeemilise vabaduse vähenemine on üleilmne suundumus. Indeksi järgi on lisaks USA-le olukord halvenenud veel 33 riigis. Tuhanded teadlased otsivad uut akadeemilist kodu ja eneseteostuse paika ning see pakub võimalusi nutikatele riikidele ja ülikoolidele. Eesti on paremusjärjestuses teisel kohal, mis kinnitab meie akadeemilise keskkonna tugevust ja usaldusväärsust. Kui suudame oma kaardid õigesti välja mängida, võivad „kodutuks“ jäänud tippteadlased tulla just siia.
Et see õnnestuks, on vaja luua süsteem, mida president Ilves nimetas tarkuse kiirteeks. See tähendab, et tippteadlasi peaks saama vastu võtta paindliku korra, mitte kaelamurdva bürokraatiaga. Vastuvõtuotsuste langetamiseks võib kaaluda näiteks punktiarvestust, mis põhineb teadustöö kogemusel ja avaldatud artiklitel. Tarku inimesi pole kunagi liiga palju ning on teada-tuntud tõde, et tippteaduse ja teadmussiirdega parandame majanduskasvu ja ühiskonna heaolu.
Tarkuse kiirtee ei tähenda kiirustamist. See tähendab suutlikkust liikuda selge sihi ja sisemise tasakaaluga, aga olla ka plastiline – võimeline muutustega kaasa painduma, säilitades oma akadeemiliste väärtuste tuuma. Kui suudame ühendada kiiruse, visiooni ja teod, on ülikool ka järgmisel neljasajal aastal koht, kus tekivad uued ideed ning kuhu soovivad tulla – loodetavasti veel rohkemad – parimad mõtlejad.