Eesti esimene ortodontia professor Triin Jagomägi töötab selle nimel, et suufunktsioonide häireid oleks võimalik diagnoosida ja ravida võimalikult vara, sest see hoiab ära suuremaid terviseprobleeme.
Uue professori ametisseasumise juurde kuulub avalik inauguratsiooniloeng, kus professor tutvustab oma teadusteemat.
Vaata eelolevate loengute teavet ülikooli veebilehelt.
Kui vara on vara? Esimene hambaarstikülastus tuleks ette võtta enne teist eluaastat, ortodondi juurde jõuavad lapsed kõige varem kuue-seitsmeaastaselt. Uued teadmised viitavad aga, et osa probleeme võib olla juba kaasasündinud. Et Eestis on vaid mõned üksikud spetsialistid, kes oskavad imikute suufunktsioone korrigeerida, on vaja tihedamat koostööd väikelastega töötavate arstide ja ortodontide vahel.
Kuue aasta tagune uuring näitas, et Eesti laste suutervis jääb alla Euroopa keskmise. Muu hulgas selgus, et meie lastel on keskmisest rohkem kaariest ja hambaauke. Osa süüd on sellel, et suur osa kolme- ja kuueaastastest lastest peseb hambaid vaid korra päevas – ja sedagi liiga pealiskaudselt – ega käi piisavalt tihti hambaarsti juures.
„Meil on juba aastakümneid laste hambaravi tasuta, Tervisekassa kulul, ent ikka jõuavad paljud lapsed hambaarsti juurde alles siis, kui hambad on katki ja valutavad. Hambaauke ei peaks meil praeguste teadmiste juures üldse olema, aga ennetuses puudub seni süsteemsus ja vajalik rahastus,“ nendib Triin Jagomägi.
Tema eesmärk on lastevanemate ja spetsialistide koostöö ning ennetuse väärtustamine. Tulemust ei peaks hindama mitte selle järgi, mitut inimest on ravitud, vaid selle järgi, kui paljud ravi ei vaja.
„Valesti kasvanud lõualuude ja suufunktsiooni häiretega täiskasvanuid päris terveks enam ravida ei saa, nende lõualuude korrigeerimiseks on tarvis traumaatilist lõualuude lõikust,“ tõdeb Jagomägi.
Korrigeerimata suufunktsioonid võivad tekitada hambumusanomaaliaid, mõjutades nii hammaste, lõualuude kui ka kogu näo- ja lõualuupiirkonna arengut. Häirunud suufunktsioonidest tekkinud kõrvalekaldeid esineb 38%-l elanikkonnast. Ravimata suufunktsioonidel ja hambumusanomaaliatel on oma osa ka obstruktiivse uneapnoe tekkes.
„Tulemust ei peaks hindama mitte selle järgi, mitut inimest on ravitud, vaid selle järgi, kui paljud ravi ei vaja.“ – Triin Jagomägi.
„Uneaegsed hingamishäired, eeskätt obstruktiivne uneapnoe, on üks minu huvitavamaid uurimisteemasid. Jõukamates riikides ulatub selle levimus täiskasvanutel umbes 20%-ni,“ kirjeldab Jagomägi.
Kogu maailmas kannatab mõõduka kuni raske obstruktiivse uneapnoe all hinnangute kohaselt umbes 425 miljonit 30–69-aastast inimest. Kui arvestada ka kergeid vorme, võib neid inimesi olla ligikaudu miljard. See on ühiskonnale kulukas tõbi – ühe patsiendi aastane ravikulu võib Euroopa riikides olla mitu tuhat eurot. Et aga seda seostatakse ka suurema liiklus- ja tööõnnetuste riskiga, on kaudsed kulud veel palju suuremad.
Obstruktiivse uneapnoe põhjusi on palju ja seepärast peaks vaatama erinevaid fenotüüpe. (Fenotüüp on organismi füsioloogiliste, morfoloogiliste, käitumuslike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.)
Oluline on fenotüüpide leidmine, sest senised uuringud on näidanud, et sama ravi ei sobi kõigile. Kuna fenotüüpe eristavaid teaduspõhiseid võimalusi praegu napib, on tulemuslikuks ennetustööks vaja see lünk täita.
Teadusuuringud on näidanud, et paljusid hamba- ja suuõõnehaigusi saab ennetada ning see on tunduvalt odavam kui juba tekkinud probleemide ravimine. Seepärast on kõrvalekallete varajane diagnoosimine ja ennetamine nüüdisaegse hambaravi üks põhieesmärke.
Triin Jagomägi on lõpetanud 1993. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna hambaarstina ja 1995. aastal Kuopio Ülikooli ortodontia residentuuri. Doktorikraadi kaitses ta 2012. aastal Tartu Ülikoolis. 1996. aastal alustas Jagomägi ortodondina tööd Tartu Linna Stomatoloogia Polikliinikus. Hiljem sai temast Tartu Ülikooli Kliinikumis arst-õppejõud ja praegu töötab ta samas vanemarst-õppejõuna. Alates 2000. aastast on ta töötanud Tartu Ülikoolis lastestomatoloogia assistendi, dotsendi ja kaasprofessorina ning alates 2025. aasta jaanuarist ortodontia professorina. Tema teadustöö keskmes on huule- ja suulaelõhede geneetika ning suufunktsioonide osa hambumusanomaaliate tekkes.
Jagomägi on end täiendanud mitmes välisriigis ja osalenud rahvusvahelistes teadusprojektides. Tema juhendamisel on kaitstud kolm doktoritööd. Ta kuulub mitmesse rahvusvahelisse erialaseltsi ning on Eesti Ortodontide Seltsi asutaja- ja juhatuse liige ning Eesti Unemeditsiini Seltsi juhatuse liige.
Alates 1. septembrist 2025 on Triin Jagomägi Tartu Ülikooli ortodontia professor.
Uurimistöö sisu ühe lausega
Proovime oma meeskonnaga näidata suufunktsioonidega seotud probleemide varajase avastamise ja ravi vajalikkust.
Huvipakkuvaimad uurimisteemad
Me teame veel väga vähe obstruktiivse uneapnoe algsetest tekkepõhjustest. Õhuteede kokkuvajumise põhjusi on mitmeid. Mõned neist on üldteada – näiteks rasvumine –, aga on veel palju, mida avastada. Ei ole ühte põhjust ega ühte ravi, on palju alaliike.
Obstruktiivne uneapnoe seostub suuõõne funktsioonianomaaliatega, näiteks vale neelamismustriga, ja me tahame teada saada selle tekkemehhanisme. Lihtne juhtum on, kui noorel patsiendil on suurenenud adenoidist või kurgumandlitest alguse saanud uneapnoe. Varakult jaole saades on võimalik takistus kõrvaldada ja aidata ortodontilise raviga kaasa, et funktsioon, hambakaare õige kuju ja ninahingamine taastuks. Raske on nende lastega, kellel hingamisteed on vabad, aga neelamismuster vale – siin on oma osa pärilikel seostel ja epigeneetikal.
Silmiavav leid
Ortodondi poole pöördutakse enamasti alates kuuendast-seitsmendast eluaastast. Nüüd aga olen tänu koostööle ühe Riia kliinikuga, kus tegeldakse vastsündinute suufunktsioonidega ja jälgitakse patsiente väga süsteemselt, tõdenud, et on palju vastsündinuid, kelle suulagi ei ole normaalne. Selles osas on teaduspõhises infos suur tühimik, mida me oleme täitma asunud.
Akadeemilised eeskujud
Mind on innustanud Manchesteri Ülikooli teadlastepaar Gunvor Semb ja Bill Shaw. Neil on alati jätkunud häid sõnu ja julgustavat õlalepatsutust, nad on suhtunud meisse kui võrdsetesse. Oleme pidanud häid diskussioone, teinud koostööd, leidnud aega ka õhtusöökideks ja matkadeks. Nad on alati olemas, alati tunnustavad, positiivsed, professionaalsed, ja kui vaja, siis saab koos ka palju nalja.






Kehale ja vaimule
Olen metsainimene: tegelen korilusega, proovin loomi ja linde fotoaparaadiga tabada. Noorema lapsega on meil käsil oma matkaprojekt: alustasime viis aastat tagasi saja Haanja mäetipu vallutamisega. Kui need otsa said, võtsime plaani kakssada. Edasi asusime teiste kõrgustike kallale ja juunis vallutasime kolme päevaga ligi 40 Hiiumaa „mäge“. Mul on ka kaks haskit, kellega matkame ja suusatame, kaks hobust, kellest üks on pensionil ja teisega teeme trenni, ning kaks punast kassi.
Armastan heegeldada, aga pean uute töödega alustamist endale keelama, sest nii väga tahaks teha, aga ajanappus ei lase. Üks mantel on pooleli. Lugeda armastan ja meeldib süüa teha, juhul kui ei pea kiirustama, vaid saan mõelda, planeerida ja valmistuda.
Parim viis puhata
Minna päikesetõusul fotoaparaadiga metsa; juua hommikuse kastega koplis magava hobuse kõrval või peal pikutades hommikukohvi; raske tööpäeva lõpus teha maneežis friisi hobuse Fokkega üks tantsukava valmis.
Soovitan soojalt!
Avastasin kevadel Glendy Vanderah’ raamatud. Endise võistlustantsijana vajan väga häid tantsuetendusi – alati, kui saan, lähen neid välismaal vaatama. Igatsen jälle Peterburi Maria balletiteatri külastamist, hoian silma peal Maria Horeval. Väga suure elamuse sain Alonzo King Lines Ballet’ etendustelt, olen neid mitu korda vaatamas käinud. Muusikat kuulan tantsimise võtmes, mõttes loon alati mingit koreograafiat. Kuulan väga mitmekesist muusikat, vastavalt meeleolule. Üks lemmikuid on Arvo Pärdi „Spiegel im Spiegel“.
Mida peaks teadma ortodontia kohta?
Probleemide ennetamiseks saame ise väga palju ära teha. Kui mõelda hambaravile laiemalt, siis hambaaugu tekkepõhjus on meil ammu teada ja praeguste teadmiste juures ei peaks kaariest üldse enam olema, eriti nooremal põlvkonnal.
Millest võiks tudeng alustada?
Hambaarsti töö vajab häid käelisi oskusi ja neid saab arendada. Keda huvitab rohkem teaduse pool, sellele võin öelda, et minu tegevusvaldkonnas – mitme eriala piirimail – on vaja laia üldteadmiste põhja, et osata näha suuremat pilti.