Liigu edasi põhisisu juurde
Keelenurk
Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Foto: Merilyn Merisalu

Kümme kriipsunippi

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus.

Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, teine teise kohta ja mõnikord nende kasutuskohad ka kattuvad.

Kriipsude kasutamise võimalusi on kaunis ohtrasti, kuid nimetagem neist seekord kümmet.

Sidekriips ühendab
1) kaht nime või sõna: Marja-Liisa, Kohtla-Järve, soome-ugri, õpikud-raamatud, avalik-õiguslik, järk-järgult;
2) nime ja omadussõna: Emajõe-äärne, Tulviste-taoline, Parroti-aegne;
3) tähte ja lühendit ning selle juurde kuuluvat sõna: e-post, T-särk, IT-osakond, mobiil-ID;
4) lühendit ja selle käänet: TÜ-le, DHIS-i, EHIS-e, ÕIS-ita;
5) arvu ja sellele järgnevat käänet või ne– ja line-­lõpulist omadussõna: 2000-ndatel, 15-sse, 35-aastane, 20-kohaline.

NB! Sidekriipsu kasutamise punktides 4 ja 5 oleme kokku leppinud ülikooli keskses kommunikatsioonis. Mujal on võimalik käänata lühendeid või arve ka ilma sidekriipsuta: TÜle, DHISi, EHISe, ÕISita, 2000ndatel, 15sse, 35aastane, 20kohaline.

Pikk kriips on
1) osalausete vahel: Jäta märk maha – tule liitu Tartu Ülikooli üliõpilasesindusega!; Tartu Ülikoolis – meie ainsas rahvusülikoolis – on üksteist rahvusteaduste professuuri;
2) loetelu ja selle kokkuvõtusõna vahel: Kevadjooksul saavad osaleda üliõpilased, töötajad, vilistlased – kogu ülikoolipere; Raamatud, käsikirjad, joonistused, maakaardid – kõik tema teosed on näitusel esindatud;
3) vahemikes: 3000–5000; 13.–15. jaanuar; 14.11.1943–21.12.2025; E–R kl 8–17;
4) maja- ja korteri- või ruuminumbri vahel: Lossi 36–103; Tartu Ülikooli senati saal (Ülikooli 18–204);
5) negatiivse väärtuse väljendaja: –35 kraadi; –18%; –8…+8°.

Pika kriipsu saab, kui vajutada lauaarvuti klavia­tuuril kombinatsioone Ctrl + numbri­klahvistiku miinus või Alt + 0150 (viimane töötab ka Excelis, Powerpointis ja veebitekstides). Samuti võib mõttekriipsu ja miinuse üles otsida sümbolite tabelist erimärkide alt, kus seda tähistavad vastavalt enn-kriips (En Dash) ja miinusmärk (Minus Sign).

Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Ars longa Pildil Margus Punabi kunstikogu

Kunst teadlaste elus

Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik. Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti ...
Kadri Asmer
Kaante vahel Pildil raamat

Vabaduse labor, tuleviku juuretis

„Vabaduse labor“ on lugu sellest, kuidas 1960–70-ndate Tartus sündis midagi enneolematut: tollal 20–30-aastaste Ülo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende ümber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati ülikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s ...
Tiia Kõnnussaar
Pegasus Pildil luulehobu pegasus

Hando Runnel ja Mari Vallisoo

Kahel korral Juhan Liivi luule­auhinna pälvinud Hando Ru­n­neli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole õppinud filoloogiat ega mõnd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi­tama linna Eestile, siis Mari Valli­soo teatas 2001. aasta Juhan Liivi luule­au­hinnaga ...
Jüri Talvet
Koostöö Fotol Solaride Austraalias

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Kultuurinurk Fotol Musta Kasti lavastus „Tükk maad“

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Ars longa Fotol Armin Tuulse

Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel sündinud maalil

Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor. Tartu Ülikool alustas eestikeelsena tööd 1919. aastal, kuid kunstiajaloo õppetoolil läks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge ...
Kadri Asmer
Alma mater Pildil Peeter Tulviste oma 70. sünnipäeval

Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste

Tartu Ülikooli rektoril on küll üks amet, aga kümned rahvusliku tähtsusega vastutusalad. Kõigele lisaks peab rector magnificus olema oma käitumise ja põhimõtetega eeskujuks pealekasvavale põlvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa? Pole liialdus öelda, et Tartu Ülikooli rektor ...
Talis Bachmann
Pegasus Fotol on Kristian Jaak Petersoni au­­sammas Tartus Toomemäel, taustal toomkirik.

Kristian Jaak Petersoni läkitus Eestile

„Kas siis selle maa keel / laulu tules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ küsis Tartu Ülikooli tudeng Kristian Jaak Peterson luuletuses „Kuu“ pika orja-aja murdumise päevil, kui eestlaste rahvustunne alles uinus, ning vastas ise kogu ...
Jüri Talvet
Accept Cookies