In memoriam
Jürgen von Ungern-Sternberg 2005. aastal Tartu Ülikooli audoktoriks promoveerimisel. Foto: Andres Tennus

Jürgen von Ungern-Sternberg (21.04.1940–14.04.2025)

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikool audoktor, Baseli Ülikooli antiikajaloo professor Jürgen von Ungern-Sternberg.

Tuntud Balti aadlisuguvõsast pärit Jürgen von Ungern-Sternbergi sünd langes teise maailmasõja raskesse aega. Riias elanud perekond asus 1939. aasta baltisakslaste Umsiedlung’i käigus ümber Saksamaale, kus Jürgen aprillikuus Schneidemühlis, praegusel Poola alal ilmale tuli. Tema isa, vabahärra Rolf Walter Arthur von Ungern-Sternberg oli seejärel pastoriametis Münchenis ja seal lõpetas Jürgen ka gümnaasiumi.

Järgnesid ajaloo ja klassikaliste keelte õpingud Müncheni ja Freiburgi ülikoolis, promoveerumine väitekirjaga Rooma õigusest hilise vabariigi perioodil ja habilitatsioon monograafiaga Rooma vabariigi aegse ajalookirjutuse teemal. Pärast lühemaid õpetamisi Berliini, Kieli ja Esseni ülikoolis valiti ta 1978. aastal Baseli Ülikooli antiikajaloo professoriks. Selles ametis töötas ta kuni emeriteerumiseni aastal 2007. Jürgen von Ungern-Sternberg oli Ülem-Elsassi, Läti ja Tartu ülikooli audoktor.

Jürgen von Ungern-Sternberg keskendus oma uurimistöös paljuski Rooma vabariigi perioodi ajaloole, kuid ei piirdunud kaugeltki selle valdkonnaga. Süüvimine ajaloopärimuse, ajalookirjutuse ja ajaloolise tõe vahekordadesse juhtis ta suulise pärimuse toimimise üldiste reeglite vaatluse juurde. Tema huvisfääri jäi Lähis-Ida ja Vahemere maade varajase seadusandluse võrdlus, Kreeka ja Lähis-Ida ilmavaate võrdlus ning kreeka epigraafika uurimine. Antiikajaloo teemade kõrval jõudis Jürgen von Ungern-Sternberg pühenduda ka hilisemale ajaloole, sealhulgas Balti riikide nii kaugemale kui ka lähemale minevikule. Muu hulgas ilmus tema sulest uurimus Ungern-Sternbergi suguvõsa ajaloost.

Professor von Ungern-Sternberg on jäänud meelde avarapilgulise teadlase, samas lihtsa, südamliku, külalislahke ja elujaatava inimesena. Tema jätkuvalt aktiivse akadeemilise tegevuse katkestas ootamatu surm huvireisil Pariisi. Jürgen von Ungern-Sternbergi matusetseremoonia toimub Müncheni Schwabingi linnaosas Lunastaja kirikus, kus ta isa omal ajal õpetajana teenis.

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

In memoriam Kristin Kuutma etnolooge ja folkloriste ühendava rahvusvahelise organisatsiooni SIEF kongressil aastal 2013.

Kristin Kuutma (11.07.1959–16.05.2025)

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma – antropoloog, etnoloog ja folklorist ning mõjukas kultuuripärandi mõtestaja. Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ...
Uus professor Alates eelmisest sügisest on Kuno Kasak Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia professor.

Kuidas leevendada inimtegevuse mõju loodusele?

Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia professorit Kuno Kasakut huvitab, kuidas tasakaalustada kliimamuutuste mõju – ta uurib kasvuhoonegaaside voogude dünaamikat eri ökosüsteemides. Tõrvas sündinud ja kasvanud Kasakule on loodus alati huvi pakkunud: kooliski olid tema lemmikained bioloogia ja geograafia. Doktorandina Prantsuse Guajaanas ekspeditsioonil käies ...
Merilyn Merisalu
Saame tuttavaks Selle sinepikollase Žiguli sai Reelika oma 40. sünnipäevaks. Must numbrimärk tunnistab, et tegu on erilise eksemplariga – nagu Reelika isegi.

Reelika Lume: kui mu sõrmed on mullas või õlised, olen õnnelik!

„Olen kõige rohkem tasakaalus siis, kui saan viisakad riided selga panna ja kontorisse minna ning pärast seda mudased kummikud jalga ajada ja puid lõhkuda, aias toimetada või auto alla ronida,“ ütleb Pärnu kolledži täiendusõppe koordinaator Reelika Lume. Mida kõike küll ...
Merilyn Merisalu
Intervjuu „Mina olen loomult optimist. Kui me võtame tehisaru kui abimeest, nagu ehitustellingut, mis võimaldab ehitada järjest ja järjest kõrgemale, on meil ees väga põnevad ajad,“ ütleb Marju Lauristin.

Marju Lauristiniga tehisarust, haridusest ja inimeseks olemisest

Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga enne tema 85. sünnipäeva, keset maailma poliitilisi torme, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni, et arutleda, mida tähendab tehisaru tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas ujume või upume? Professor tuleb parasjagu üliõpilastele loengut andmast. Võtame tema väikeses kabinetis ...
Tiia Kõnnussaar
In memoriam Igor Černov oli üleilmselt tuntud Tartu-Moskva semiootika koolkonna üks rajajatest, kes asutas ka tuntud Kääriku suvekoolid.

Igor Černov (18.03.1943–21.03.2025)

Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootika maastikku ja oli selle liikumapanev jõud. Igor Černov sündis 18. märtsil 1943 Oktjabrski külas Gorki oblastis ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Pärast Eesti taasiseseisvumist ...
In memoriam Krista Aru rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel 
1. detsembril 2024.

Krista Aru (1.08.1958–25.02.2025)

25. veebruaril lahkus meie seast kirjandusteadlane ja museoloog, endine Tartu Ülikooli raamatukogu juht ja Rahvusmõtte auhinna laureaat Krista Aru. Ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru tegi südame ja suure tarkusega tööd eesti kultuuri ja kultuuripärandi säilimise ning järjepidevuse kindlustamisel. Krista Aru töötas ...
Uus professor Eva Piirimäe oma kabinetis Tartu Ülikooli esimesele naisprofessorile Alma Tomingale kuulunud kirjutuslaua taga.

Poliitikateooria vajab enam väikerahvaste perspektiivi

Praegust aega võrreldakse sageli maailmasõdade vahelise ajaga – ka tollal räägiti kriisist kõikides eluvaldkondades. Septembris Tartu Ülikooli poliitikateooria professoriks saanud Eva Piirimäe hinnangul peaksime mõtlema, kuidas leida võimalusi demokraatia tugevdamiseks. „Sõdadevahelisel ajal oli demokraatia staatus oluliselt madalam ning paljudes praegu demokraatlikes ...
Merilyn Merisalu
Intervjuu Kuni 24. aprillini õpetab Toomas Hendrik Ilves koos kommunikatsiooniuuringute kaasprofessori Sten Hanssoniga mikrokraadiprogrammis „Maailmapoliitika ja mõjutustegevus“.

Toomas Hendrik Ilves: üldiselt on Eesti täielik ime

Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president kahe ametiaja jooksul, on alates 2021. aastast Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis külalisprofessor. Oma loengutes räägib ta demokraatiast digiajastul. Kuidas näeb „Tiigrihüppe“ alusepanija olukorda praegu? Aasta tagasi, vabariigi aastapäeval peetud aulakõnes ütles Toomas Hendrik ...
Tiia Kõnnussaar
Accept Cookies