Uudis
Haridusteaduste instituudi esindajad Margus Pedaste, Pille Nelis ja Äli Leijen Aune Valgult õppekvaliteedi edendamise auhinda vastu võtmas. Foto: Andres Tennus

Hea õpetamise ja õppimise edendajad pälvisid ülikooli tunnustuse

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

2024. aasta õppekvaliteedi edendamise auhinna pälvis haridusteaduste instituut, aasta õppeteo auhinna said statistika, kliinilise farmaatsia ja keelekümbluse arendajad.

Õppeprorektor Aune Valgu sõnul ühendab kõiki auhinnatud ettevõtmisi see, et neil on pikaajaline mõju ning need on sündinud üliõpilaste ja õppejõudude, akadeemiliste üksuste ja välisülikoolide ühistöös.

„Haridusteaduste instituut on kaasanud õppekava kvaliteedi parandamisse nii üliõpilasi, tööandjaid, vilistlasi kui ka teisi ülikoole. Põhjaliku analüüsi käigus on nad seadnud uued eesmärgid ja kavandanud edasist tegevust,“ ütles Valk. 

Haridusteaduste instituut sai õppekvaliteedi edendamise auhinna selle eest, et kaasava hariduse magistriõppes loodi kolme aastaga kvaliteetne ja inspireeriv õpikeskkond, mis võimaldab igal õppijal saavutada seatud sihid. Muu hulgas jälgitakse õppekava eri osade sidusust ning uuritakse selle sidususe tajumist. Välja on töötatud ka uut tüüpi lõpueksam, mis innustab õppijaid oma töökogemust saadud teadmiste põhjal analüüsima ja tegevusuuringu kaudu mõtestama.

Üliõpilaste tagasisidest on selgunud, et õpe toetab nende isiklikku arengut ja tulevikuoskuste omandamist. Nad väärtustavad personaalset tagasisidet ja mitmekesiseid meetodeid, mis panevad kaasa töötama. Õppe lõpetamise määr on kõrgem nii ülikooli kui ka valdkonna keskmisest. Kolme aastaga on õppekohtade arv kasvanud kahekordseks ja suurenenud on ka kandidaatide arv.

Aasta õppeteo tiitliga tunnustati kolme algatust: meeskonnaõppe metoodika rakendamist statistika õppeainetes, kliinilise farmaatsia rahvusvahelise magistriõppe avamist ning õpirändeprogrammi „Tartu aken“ Narva kolledži üliõpilastele.

„Teeb rõõmu, et just keeruliste ainete õpetamisel on õppimisviisi muutmine viinud sügavama õppimise ja aineteadmiste parema omandamiseni. Väga oluline on uue teadussuuna õppekava avamine. Eesti-sisene õpiränne muukeelsetele üliõpilastele annab neile võimaluse olla keele omandamisel sotsiaalselt kaasatud ja rahvusülikooli ellu lõimitud,“ kommenteeris õppeprorektor.

Auhinnad anti üle 16. jaanuaril konverentsil „Õppejõult õppejõule 2025: teekond väärtustatud õpetamiseni“. Aasta õppeteo auhind on rahaline preemia 5000 eurot ja õppekvaliteedi edendamise auhind 30 000 eurot.

Uudis Tartu Ülikooli lahtiste uste päev 2024. aastal.

Ülikool avab huvilistele uksed

27. veebruaril toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev ning kõiki huvilisi oodatakse tutvuma ülikooli õppimisvõimaluste ja õppehoonetega. Registreeruda saab Fienta lehel. Lahtiste uste päev algab kell 10 Tartu Ülikooli raamatukogus infomessiga, kus saab uurida õppekavade, sisseastumise ja ülikooli pakutavate võimaluste kohta. ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor alates 2011. aastast.

Pool tuhat aastat omakeelset kirjasõna

Tänavu möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga missaraamatu ilmumisest. See on vägev piirikivi ühe juba küllaltki vanaks saanud kirjakultuurrahva ajaloos. Selle suursündmuse auks kannavad järgmise kevadeni ulatuvad kuud pidulikku nime Eesti Raamatu Aasta. Me oleme, kes me oleme, tänu ...
Arne Merilai
Aktuaalne TÜ analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras on tippteadlane ja pühendunud teaduse populariseerija, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendaja. Just tema algatusel tähistatakse rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva ka Eestis.

Naised teaduses: karjääril ei ole sugu!

„Me tahame öelda valjult, et karjääril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees või naine, noor või vana,“ ütleb analüütilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Nii pole see aga alati olnud ja sooline palgalõhe pole praegugi kadunud. Neuroloogia ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Igasugune õppetöö on kõige tõhusam väikeses rühmas, piiri seab aga õpetajate, ruumide ja raha nappus.

Pool aastat eestikeelset õpet. Kuidas meil läheb?

Möödunud aastal anti täiskäik reformile, millest on räägitud aastakümneid: septembris alustasid esimeste ja neljandate klasside õpilased kõikjal Eestis kooliaastat eesti keeles. Lasnamäe Põhikool palus eelmise aasta alguses eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust – nagu ka Narva koolid ja lasteaiad, ent Lasnamäel õpivad haridusliku erivajadusega lapsed. Kooli direktor Milena Pogodajeva räägib nüüd, 2025. aasta algul, et ...
Merilyn Merisalu
Uudis Näitust saab raamatukogu teisel korrusel vaadata selle aasta lõpuni.

Ülikooli raamatukogus saab näha ligi 200 aasta vanuseid õppematerjale

Koos eesti raamatu aastaga avati Tartu Ülikooli raamatukogus jaanuari lõpul suur õppekirjanduse näitus „Õpetusest võrsub iva. Esimesest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“. Näitust aitas kokku panna üle 60 õppejõu. Väljapanek annab põhjaliku ülevaate viimase 200 aasta jooksul ülikoolis kasutusel olnud algupärastest eesti autorite õppematerjalidest. Suure ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Nii suursugustel juubelitel kui eesti raamatu 500. sünnipäev saame osaleda vaid vähestel kordadel oma elus. 1525. aastal hävitatud raamatut meil pole, kuid alles on teisi väärikaid teoseid. Pildil eestikeelse piibli esmatrükk aastast 1739.

Piibel, aabits ja entsüklopeedia ning nende väiksemad velled

Logo „Eesti raamat 500 aastat“ on lugejale küllap juba tuttavaks saanud. Eestikeelne raamat ei sündinud aga tühjalt kohalt: sel on pikk eel- ja järellugu. Pool tuhat aastat on auväärne aeg, selle pika ea sisse mahub tegusust ja kulgemist. Siinjuures identifitseeritakse ...
Ilmar Vaaro
Diskussioon Isaac Asimovi samanimelise raamatu põhjal vändatud kinofilm „Mina, robot“ (2004) põimib omavahel teaduse ja eetika. Kuigi nii inimestel kui ka robotitel on oma eelised ja puudused, on inimestel alati vabadus valida. Kaader filmist.

Tehisaruga seotud hirmud on düstoopilised, kuid mitte ebarealistlikud

Tehisaru arengu üle murravad pead nii arendajad kui ka iduettevõtjad, nii filosoofid kui ka poliitikud. Kas ja kuidas saab sellega kaasnevaid riske tehisarueetika abil vähendada? Universitas Tartuensise palvel kohtusid vestlusringis Eesti tehisintellekti tippkeskuse rahvusvahelise eetikanõukogu esimees professor Margit Sutrop, tippkeskuse ...
Margit Sutrop
Uudis Uute üliõpilaste vastuvõtt Tartu Ülikooli aulas 1952. aastal.

Võim kehtestab end ruumis märkide abil

Veebruari algul kunstimuuseumis avatud näitus „Võimu märgid“ teeb ilmseks, kuidas ja milliste märkide abil on Eestit parasjagu valitsenud võim ülikooli peahoone aulas end kehtestanud. Näituse kuraatori, ülikooli muuseumi teadussekretäri Ken Irdi sõnul on isikute ja riigi võimu ülikooli aulas näha ...
Universitas Tartuensis
Uudis Ajakirja sünnipäeval pälvisid esiletõstmist Universitas Tartuensise kaasautorid Sven Paulus, Kadri Simm ja Silja Paavle.

Meie parimad kaasautorid 2024

Eelmisel aastal paistsid oma kirjatöödega Universitas Tartuensise veergudel silma kaasautorid Kadri Simm, Silja Paavle ja Sven Paulus. Tunnustame kaasautorite aastapreemiaga teadlast, kes on pühendumusega võtnud aega, et oma valdkonna tegemisi lugejale lähemale tuua, ajakirjanikku, kes on täpse sulega vahendanud olusid ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies