Teadus
1903. aasta detsembris Pierre ja Marie Curie'le välja antud Nobeli füüsikapreemia diplom. Mõlemad jagasid seda tunnustust Henri Becquereliga, kelle nimi on dokumendis märgitud. Allikas: Sofia Gisberg / Jebulon / Wikimedia Commons

Eesti teaduse tuleviku kindlustab rahvusvaheline järeldoktorantuur

Aet Rebane TÜ grandikeskuse kommunikatsiooni koordinaator

Eesti ühiskond võidab sellest, kui meie teadlased lähevad järeldoktorantuuri tegema võõrsile ja mujalt tullakse selleks siia.

Alates 2022. aastast on järeldoktorantuuriks Eestis võimalik kasutada Marie Skłodowska-Curie meetme (MSCA) kvaliteedimärgist (ingl Seal of Excellence), mis antakse kõigile MSCA järeldoktorantuuri toetuse taotlustele, mis ületavad hindamisel 85% künnise. Kvaliteedimärgise saajale tekib kolm rahastusvõimalust: MSCA järeldoktorantuuri toetus, Euroopa Teadusruumi toetus, mis on mõeldud ainult osaluse laiendamise riikidele (ingl ERA Fellowship), ja Eesti Teadusagentuuri (ETAG) rahastus.

Järeldoktorantuuriks antavat Marie Skłodowska-Curie toetust on kaht liiki: Euroopa ja üleilmne. ETAG-i andmetel on viimase nelja aasta jooksul Eestist välismaale minekuks Euroopa toetust taotletud 130 korral, rahuldatud on 12 taotlust. Toetuse saajate hulgas on nii eestlasi kui ka muust rahvusest teadlasi, kes on taotluses oma elukohaks märkinud Eesti. Eestisse tulekuks on samal ajal esitatud 122 Euroopa ja üleilmset järeldoktorantuuri toetuse taotlust, millest kaheksa on olnud edukad.

ETAG-i välisteaduskoostöö osakonna asejuhataja Kristin Kraavi hinnangul on järeldoktorite toomine Eesti uurimisrühmadesse äärmiselt oluline. Tema sõnul peetakse akadeemilistes ringkondades järeldoktorantuuri teadlaskarjääri kõige produktiivsemaks etapiks.

„On loomulik, et koduülikoolist minnakse ka mujale – kui Eesti teadlased käivad kogemusi omandamas välismaal, on hädavajalik, et ka Eesti uurimisrühmadesse tuleks vähemalt sama palju aktiivseid alustavaid teadlasi mujalt. Järeldoktoritel on tähtis roll teadmiste ringluses riikide vahel ning teadlaste järelkasvu tagamises,“ rääkis Kraav.

Selleks, et Eestisse tuleks järeldoktoreid vähemalt sama palju, kui läheb siit välismaale, tasub Eesti teadust ja meie ülikoole tutvustada ja anda rahvusvahelistes võrgustikes teada oma huvist järeldoktoreid leida. Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, mida Eestisse tulijatele pakkuda on.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Mari Moora hinnangul võib järeldoktorantuuri vaadelda kui karjääri mobiilset faasi: doktorantuuris saadud oskusi ja teadmisi rakendatakse uues teadusrühmas, enne kui astutakse järgmisele karjääriastmele, et saada näiteks kaasprofessoriks, või minnakse akadeemilisest maailmast mõnda teise sektorisse.

Järeldoktorantuuri võimaluste kohta leiad teavet ülikooli veebilehelt.

Lisa kommentaar

Väitekiri Analüüsi käigus tuli esile, et suhtlust päästekorraldajaga mõjutavad eriomased tegurid, mis tulenevad just hädaabikõne detailirohkest ja tihti pingelisest olemusest.

Eesti hädaabikõned on teistest nüansirikkamad

Hiljutises doktoritöös selgus, et Eesti hädaabikõned erinevad teiste riikide omadest mitmeski mõttes. Töö tulemused annavad paremini mõista, millised probleemid võivad hädaabikõnedes tekkida, ning see omakorda loob võimaluse neid tulevikus ennetada. Hädaabikõnede vestlusanalüütiline uurimine algas Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel ja esimene materjal ...
Piret Upser
Teadus Kui mündiviskel on kulli tõenäosus 0,7, tähendab see, et visates münti n korda, saame suure tõenäosusega jada, kus on ligi 70% kulle. Suurima tõenäosusega jada koosneb aga ainult kullidest.

Elumuutvad tõenäosusteooriad

Iga statistiline analüüs põhineb mudelil ja mudelist sõltub vähemalt sama palju kui andmetest. Erinevad mudelid, mis kasutavad täpselt samu andmeid, võivad anda miljoneid kordi erineva tulemuse – mudeli valik võib mõnikord olla sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus. Selle sajandi ...
Jüri Lember
Teadus Maastike kaugseire kaasprofessor Jan Pisek ja tema kolleegid töötavad välja ja täiustavad meetodeid, mis hõlbustavad lehe kaldenurga mõõtmist ükskõik kus. Okaste kalde kohta teabe saamiseks kasutab ta 3D-fotogrammeetriat.

Valguse püüdmise kunst

Elu Maal sõltub taimede võimest muuta päikeseenergia fotosünteesi abil keemiliseks energiaks. Selle protsessi tõhusus sõltub imeväikestest asjadest – näiteks lehtede kaldenurgast. Valgus, mida taimed eluks vajavad, on äärmiselt muutlik keskkonnategur ning sel on taimede kasvule, ellujäämisele ja konkurentsivõimele väga suur mõju. ...
Jan Pisek
Teadus Juhan Ross 1979, aastal uurimistööd tegemas.

Sajand silmapaistva atmosfäärifüüsiku sünnist 

14. augustil möödub sada aastat meie tuntuima biogeofüüsiku, akadeemik Juhan Rossi sünnist. Muu hulgas peetakse teda Eesti kaugseire teadusharu alusepanijaks. Juhan Rossi nimi on jäädvustatud õige mitme teadusharu sünniloos ja arengus. Tema teened teaduse ees said algtõuke päikesekiirguse uurimisest. Nimelt ...
Ain Kallis
Doktoritööd Mais doktoritöö kaitsnud ukrainlanna Mariia Bakhtina, kellel on nii informaatika kui ka sotsiaalteaduste taust, peab uurimistöös kõige põnevamaks mitmemõõtmelisust. Ta püüdis oma väitekirjas, mis puudutab infoturvet ja privaatsuse kaitset nutilahendustes, mõista, kuidas ärivajadusi, eeskirju ja tööjõukorraldust turvatehnoloogiaga kõige paremal moel kokku sobitada.

Värsked doktoritööd: psalmide poeetikast väikekeelte digiteerimiseni

Aprillis ja mais Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks süüria- ja heebreakeelseid psalme, Venemaa infomanipulatsioonide mõistmist Jaapanis, perearstide puuduse põhjusi ning väikekeelte masintõlke võimalusi. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu ...
Universitas Tartuensis
Teadus Ric Dengel on ka üliõpilasprojekti „KuupKulgur“ juhtivinsener. „KuupKulgur“ on Tartu Ülikooli tudengite algatus, mille eesmärk on arendada Eesti esimest kuukulgurit. Üliõpilased saavad sellest väärtusliku praktilise kogemuse, Eesti inseneeria- ja kosmoseteadus saab aga järelkasvu.

Kosmosetehnoloogia avardab võimaluste piire ka Maal

Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia nooremteadur Ric Dengel on üks kolmest Eesti doktorandist, kellel on oma projekt Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tehnoloogilisi uuendusi otsivas programmis „Open Space Innovation Platform“. Selle aasta veedab ta külalisuurijana Hollandis ESA kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskuses ESTEC. Kosmosetehnoloogia on ...
Merilyn Merisalu
Teadus Kultuurifiltrite uurimiseks analüüsiti ka kunstiteoseid, näiteks teatri Ekspeditsioon lavastust „Reis metsa lõppu“ (lavastaja Lauri Lagle).

Kuidas ökoloogid, sotsiaalteadlased ja teadusfilosoofid kultuurifiltreid uurisid

Teadusavastused jõuavad inimesteni läbi kultuurifiltrite, mis võimendavad üht osa faktidest ja jätavad teise osa nähtamatuks. Tartu Ülikooli ökoloogid, sotsiaalteadlased ja teadusfilosoofid uurisid, kuidas need filtrid mõjutavad arusaamist keskkonnateemadest. Kestlikkuse ja keskkonnahoiuga seotud arutelud tekitavad ühiskonnas suurt vastukaja ega jäta kedagi ...
Endla Lõhkivi
Teadus Utrechti Ülikooli kestliku arengu Copernicuse instituudi kaasprofes­sor Jonas Torrens soovitab koostöö tegemisel olla avatud ja uudishimulik.

Teadlaste tavatu koostöö viib senitundmatu avastamiseni

Jonas Torrens ärgitab teadlasi keeruliste probleemide lahendamiseks erialade ja valdkondade piire ületama. „Sillad teadusalade ja ühiskonna vahel: miks ja kuidas teha eri valdkondi ühendavat teadustööd?“ – sellist pealkirja kandis eelmise aasta lõpul Tartus toimunud rahvusvaheline konverents, mille keskmes oli teaduskoostöö köögipool. ...
Sven Paulus
Doktoritööd Veebruaris doktoritöö kaitsnud Jan-Michael Cayme uuris, kuidas mõjutavad savi omadused orgaaniliste toidujääkide säilimist arheoloogilises keraamikas. „On väga põnev uurida selle protsessi taga peituvat mehhanismi, eriti seda, kuidas need jäägid võivad sajandeid savinõude pinnal püsida. See andis ainulaadse vaate minevikku, mis võimaldab paremini mõista iidsete kogukondade eluviise ja kultuuri,“ ütles Cayme.

Värsked teadustööd: kiviaja elamutest biolagunevate polümeerideni

Veebruaris ja märtsis Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks rinnavähist räägitavaid lugusid, tehisaru abil valminud loomingu õiguskaitset ja metsa mikroelupaiku. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste ja kunstide ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies