Teadus
1903. aasta detsembris Pierre ja Marie Curie'le välja antud Nobeli füüsikapreemia diplom. Mõlemad jagasid seda tunnustust Henri Becquereliga, kelle nimi on dokumendis märgitud. Allikas: Sofia Gisberg / Jebulon / Wikimedia Commons

Eesti teaduse tuleviku kindlustab rahvusvaheline järeldoktorantuur

Aet Rebane TÜ grandikeskuse kommunikatsiooni koordinaator

Eesti ühiskond võidab sellest, kui meie teadlased lähevad järeldoktorantuuri tegema võõrsile ja mujalt tullakse selleks siia.

Alates 2022. aastast on järeldoktorantuuriks Eestis võimalik kasutada Marie Skłodowska-Curie meetme (MSCA) kvaliteedimärgist (ingl Seal of Excellence), mis antakse kõigile MSCA järeldoktorantuuri toetuse taotlustele, mis ületavad hindamisel 85% künnise. Kvaliteedimärgise saajale tekib kolm rahastusvõimalust: MSCA järeldoktorantuuri toetus, Euroopa Teadusruumi toetus, mis on mõeldud ainult osaluse laiendamise riikidele (ingl ERA Fellowship), ja Eesti Teadusagentuuri (ETAG) rahastus.

Järeldoktorantuuriks antavat Marie Skłodowska-Curie toetust on kaht liiki: Euroopa ja üleilmne. ETAG-i andmetel on viimase nelja aasta jooksul Eestist välismaale minekuks Euroopa toetust taotletud 130 korral, rahuldatud on 12 taotlust. Toetuse saajate hulgas on nii eestlasi kui ka muust rahvusest teadlasi, kes on taotluses oma elukohaks märkinud Eesti. Eestisse tulekuks on samal ajal esitatud 122 Euroopa ja üleilmset järeldoktorantuuri toetuse taotlust, millest kaheksa on olnud edukad.

ETAG-i välisteaduskoostöö osakonna asejuhataja Kristin Kraavi hinnangul on järeldoktorite toomine Eesti uurimisrühmadesse äärmiselt oluline. Tema sõnul peetakse akadeemilistes ringkondades järeldoktorantuuri teadlaskarjääri kõige produktiivsemaks etapiks.

„On loomulik, et koduülikoolist minnakse ka mujale – kui Eesti teadlased käivad kogemusi omandamas välismaal, on hädavajalik, et ka Eesti uurimisrühmadesse tuleks vähemalt sama palju aktiivseid alustavaid teadlasi mujalt. Järeldoktoritel on tähtis roll teadmiste ringluses riikide vahel ning teadlaste järelkasvu tagamises,“ rääkis Kraav.

Selleks, et Eestisse tuleks järeldoktoreid vähemalt sama palju, kui läheb siit välismaale, tasub Eesti teadust ja meie ülikoole tutvustada ja anda rahvusvahelistes võrgustikes teada oma huvist järeldoktoreid leida. Kindlasti tuleb mõelda ka sellele, mida Eestisse tulijatele pakkuda on.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Mari Moora hinnangul võib järeldoktorantuuri vaadelda kui karjääri mobiilset faasi: doktorantuuris saadud oskusi ja teadmisi rakendatakse uues teadusrühmas, enne kui astutakse järgmisele karjääriastmele, et saada näiteks kaasprofessoriks, või minnakse akadeemilisest maailmast mõnda teise sektorisse.

Järeldoktorantuuri võimaluste kohta leiad teavet ülikooli veebilehelt.

Lisa kommentaar

Teadus Utrechti Ülikooli kestliku arengu Copernicuse instituudi kaasprofes­sor Jonas Torrens soovitab koostöö tegemisel olla avatud ja uudishimulik.

Teadlaste tavatu koostöö viib senitundmatu avastamiseni

Jonas Torrens ärgitab teadlasi keeruliste probleemide lahendamiseks erialade ja valdkondade piire ületama. „Sillad teadusalade ja ühiskonna vahel: miks ja kuidas teha eri valdkondi ühendavat teadustööd?“ – sellist pealkirja kandis eelmise aasta lõpul Tartus toimunud rahvusvaheline konverents, mille keskmes oli teaduskoostöö köögipool. ...
Sven Paulus
Doktoritööd Jaanuaris doktoritöö kaitsnud Kadri Kõivumägi ütles, et uurimistöö keerukus seisnes eesmärgis kirjeldada ühtaegu muudatusi, mida riiklik vaktsineerimine kaasa tõi, ja taustsüsteemi. Positiivne kogemus oli aga kliiniliste andmete kogumine ja analüüsimine. „Kõigis haiglates kohtasin sooja ja toetavat vastuvõttu ning kliinilistes uuringutes osaleva personali pühendumust,“ rõõmustab ta.

Värsked teadustööd: eesti sõdurite motivatsioonist tugeva elektrivälja mõjuni

Novembrist jaanuarini Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks vabadussõja vaimu, riikliku vaktsineerimisprogrammi mõju ja ooteaegade lühendamist äriprotsessides. Siit saab lugeda jaanuaris kaitstud tööde kokkuvõtteid. Kõigi kaitstud töödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu ...
Universitas Tartuensis
Teadus Ric Dengel on ka üliõpilasprojekti „KuupKulgur“ juhtivinsener. „KuupKulgur“ on Tartu Ülikooli tudengite algatus, mille eesmärk on arendada Eesti esimest kuukulgurit. Üliõpilased saavad sellest väärtusliku praktilise kogemuse, Eesti inseneeria- ja kosmoseteadus saab aga järelkasvu.

Kosmosetehnoloogia avardab võimaluste piire ka Maal

Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia nooremteadur Ric Dengel on üks kolmest Eesti doktorandist, kellel on oma projekt Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tehnoloogilisi uuendusi otsivas programmis „Open Space Innovation Platform“. Selle aasta veedab ta külalisuurijana Hollandis ESA kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskuses ESTEC. Kosmosetehnoloogia on ...
Merilyn Merisalu
Teadus Kultuurifiltrite uurimiseks analüüsiti ka kunstiteoseid, näiteks teatri Ekspeditsioon lavastust „Reis metsa lõppu“ (lavastaja Lauri Lagle).

Kuidas ökoloogid, sotsiaalteadlased ja teadusfilosoofid kultuurifiltreid uurisid

Teadusavastused jõuavad inimesteni läbi kultuurifiltrite, mis võimendavad üht osa faktidest ja jätavad teise osa nähtamatuks. Tartu Ülikooli ökoloogid, sotsiaalteadlased ja teadusfilosoofid uurisid, kuidas need filtrid mõjutavad arusaamist keskkonnateemadest. Kestlikkuse ja keskkonnahoiuga seotud arutelud tekitavad ühiskonnas suurt vastukaja ega jäta kedagi ...
Endla Lõhkivi
Teadus Jaanuari lõpul ülikooli raamatukogus peetud terminipäevakul arutasid keeleinimesed, õpetajad ja teadlased eestikeelsete terminite loomisega seotud praktiliste küsimuste üle. Fotol (vasakult) Tallinna Ülikooli emeriitteadur Peep Nemvalts, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, Kaitseväe Akadeemia inglise keele õpetaja Annika Timpka ja inglise keele lektor Aigi Piirimees.

Kelle hoida on eesti teaduskeel?

Möödunud sügisel arutles Anto Veldre Sirbi artiklis „Kas kellelgi peaks väga häbi olema?“[1], kui võimatu või võimalik on tõlkida ingliskeelsete magistritööde pealkirjad ja sisukokkuvõtted arusaadavasse eesti keelde. Astusime sammu edasi ja uurisime, kuidas on lood Tartu Ülikooli doktoritöödega. Enamik doktoritöid kirjutatakse ...
Helika Mäekivi
Doktoritööd Veebruaris doktoritöö kaitsnud Jan-Michael Cayme uuris, kuidas mõjutavad savi omadused orgaaniliste toidujääkide säilimist arheoloogilises keraamikas. „On väga põnev uurida selle protsessi taga peituvat mehhanismi, eriti seda, kuidas need jäägid võivad sajandeid savinõude pinnal püsida. See andis ainulaadse vaate minevikku, mis võimaldab paremini mõista iidsete kogukondade eluviise ja kultuuri,“ ütles Cayme.

Värsked teadustööd: kiviaja elamutest biolagunevate polümeerideni

Veebruaris Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks rinnavähist räägitavaid lugusid, tehisaru abil valminud loomingu õiguskaitset ja metsa mikroelupaiku. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Irina ...
Universitas Tartuensis
Teadus Vesinikuautosid võib tulevikus meie teedel näha üha rohkem. Näiteks see Toyota Mirai sõidab elektri jõul, mis tekib tänu paagis oleva vesiniku reageerimisele õhus oleva hapnikuga – ainus kõrvalsaadus on vesi. 1 – vesinikupaagid; 2 – õhu sisselaskeavad; 3 – kütuseelementide süsteem; 4 – aku; 5 – elektrimootor.

Fotokatalüüsi püha graali otsides

Fotokatalüüsil põhinev vesiniku tootmine veest on peagi konkurentsivõimeline ja vesinikust saab peamine energiaallikas. Tartu Ülikooli füüsika ja keemia instituudi teadlased on selles veendunud, kuid teel sinna tuleb üles leida püha graal ehk sobiv katalüsaatorimaterjal. Üleminek vesinikuenergeetikale on mitmel põhjusel vältimatu. ...
Eduard Feldbach
Teadus Omal ajal tulid jalgrattad Võrust, õigemini Lätist.

Tehnoloogiafolkloor aitab üha modernsemas ühiskonnas inimest näha

Eesti Kirjandusmuuseumis on juba aastakümneid uuritud ka moodsa aja nähtusi – tänavakunsti, meeme, veebihuumorit, meedia ja folkloori ühisosa jm –, kuid seni polnud see fookusena sõnastatud. Minu uurimistöös on täiesti tänapäevased teemad ühendatud 19. sajandi arhiivimaterjalidega. Inimese ja tehnoloogia suhteid analüüsiti sügavuti ...
Andrus Tins
Accept Cookies