Liigu edasi põhisisu juurde
Kultuurinurk
Slowdive'i album „Just for a Day“ sobib Hele Priimetsa meelest eriti hästi praegusesse keva­disse aega. Foto: Andres Tennus

Album, mis viib lendlema

Hele Priimets TÜ grandinõustaja

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu.

Märtsis 2012, mil olin esimese kursuse tudeng, algas mu elus seiklus nimega Tartu muusika­viktoriin. Esimesel korral sain „Tsau!“ öelda ainult Viirele, kel­lega olin inglise filoloogide ristimispeol juttu ajanud. Kui hiljem Facebookist vaatasin, mis artistid talle meeldivad, nägin üht uut nime: Slowdive. „Cool nimi,“ mõtlesin, ja asusin kuulama.

Praegu ei mäleta ma enam esimest Slowdive’i lugu, mida kuulasin, kuid see-eest tean kindlalt kohta, kus seda tegin: Raatuse 22 ühikas, tuba 661. Võib-olla oli see „The Sadman“, mis võtab hästi kokku Slowdive’i essentsi: aeglasevõitu sillerdav kulgemine. Võib-olla oli midagi muud. Küll aga olen kindel, et see pidi olema bändi esik­albumilt „Just for a Day“.

Slowdive’i muusika tekitab tunde, justkui hõljuksid – või otsekui keerleksid mõnusas joovastuses keset mahedat möllu, nagu annab mõista sellesama albumi kaanepilt.

Slowdive’i debüütalbumit soovitan kuulata esmajoones noortel tudengitel. 

Žanrilise määratluse poolest ühtaegu shoegaze ja dream pop, meeleolult mõtlik ja nukker „Just for a Day“ ilmus 1991. aastal. Nii nagu shoegaze on julge ja vali ning dream pop uje ja malbe, on vastuolusid ka albumil. Üheksa loo seas on nii helgeid ja optimistlikke kui ka melanhoolseid palasid.

„Celia’s Dream“ kõlab kui päikeseloojang, „Catch the Breeze“ on veidi tujukas ja tormine, kuid lõpuks pilved hajuvad ja välja ilmuvad päikesekiired. Instrumentaalpalas „Erik’s Song“ tantsivad vihmapiisad sama elegantselt kui noodid helilooja Erik Satie loomingus. „Waves“ ja „Brighter“ lubavad sooja ja tuulevaikust. „Spanish Air“ ja „Ballad of Sister Sue“ on kurbvalusad torked kaduvuse teemal. „The Sadmani“ sädelev pealiskiht peidab enda all rahutuid laineid. Lõpulugu „Primal“ algab vaikselt, kuid muudab keskosas käiku ja kasvab käredaks kitarrimäsuks. Kogu album on piisavalt vaheldusrikas ja mitmekihiline, et vaimustada ja üllatada ka korduval kuulamisel.

Slowdive’i debüütalbumit soovitan kuulata esmajoones noortel tudengitel. On ju tore paralleel, et bändiliikmed ise olid selle albumi valmimise ajal 20–21-aastased! Ka mina avastasin nad enda jaoks just selles vanuses.

Kaante vahel Fotol raamatu autorid

Lapsed jõuavad seigeldes turvalisema internetini

Märtsis saabus koolidesse ja lasteaedadesse trükisoe raamat „Suur digiseiklus“, mis on sündinud praktilisest vajadusest: digimaailma ohtude üle tuleb arutleda juba viieaastaste lastega, aga paljud õpetajad ja lapsevanemad pelgavad, et selleks on vaja eriteadmisi. Kuidas rääkida lastele internetis valitsevatest ohtudest? Laste ...
Inger Klesment
Ars longa Eduard Maaseri maal

Eduard Maaseri botaanikaaia motiivid

1948. aastal, kui Eduard Maaser (1916–1990) lõpetas Ado Vabbe portreeklassis Tartu Riikliku Kunstiinstituudi, oli tema diplomitööks kompositsioon kahest mehest töötamas botaanika­aias. Aastatel 1951–1961 töötas Eduard Maaser Tartu Ülikooli taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris laborandina, olles samal ajal – nagu paljud tema kaasaegsed – kunstnike ...
Kadri Asmer
Alma mater Fotol von Bocki maja 1921. aastal

Von Bocki maja on pakkunud peavarju nii akadeemi­lisele eliidile kui ka punastele

Tartus ülikooli peahoone ja rae­­koja vahel asuvas von Bocki majas on aegade jooksul tegutsenud nii palju erinevat rahvast, et see on ilmselt kõige mitme­kesisemat elu näinud ülikoolihoone. Von Bocki maja paneb end mär­kama. See on Tartu üks rikkalikuma fassaadi­kujundusega vara­klassitsistlikke ...
Silja Paavle
Mui(d)e Fotol kuulsad eestlased

Elu kuulsa nimega

„Tere! Meil venib täna ürituse esimene pool natuke pikemaks. Kas te saaks bändiga tund aega hiljem alustada?“ Selline kõne võõralt numbrilt ei pane üsna mitut Tartu Ülikooli töötajat kulme kergitama, kuigi nad pole ise muusikud – elu kuulsuse nimekaimuna on ...
Merilyn Merisalu
Keelenurk

Õigekirjamõlgutusi. EAP-d tuleb käänata ka osastavas käändes

Ülikoolides käib õppetöö mahu arvutamine Euroopa ainepunktisüsteemi (ECTC) alusel. Ühikuna kasutatakse seejuures Euroopa ainepunkti, mille lühend on EAP. Selle käänamisel saab sobiva käändelõpu lisada kas sidekriipsuga või ilma selleta. Üleülikoolilistes tekstides eelistame kokkuleppel sidekriipsu: Tartu Ülikool hüvitab kursuse tasu 300 ...
Helika Mäekivi
Kultuurinurk

„Keskmise“ lõpp. Raamat, mis näitab, et keskmist inimest pole olemas

Teadlasi on alati paelunud keskmise inimese mõiste. Keskmise mehe kehamõõtude alusel kavandati USA õhujõudude esimeste reaktiivlennukite piloodikabiinid ja keskmise naise mõõtude alusel ideaalnaise kuju Norma. Aga kui 1940. aastate lõpul hakati uurima, miks hävitus­lennukitega nii palju õnnetusi juhtub, siis selgus, et ...
Kuldar Taveter
Koostöö Pildil Tõnu Esko

Tõnu Esko: kümne aasta pärast võiks Tartu Ülikoolil olla oma ükssarvik

Eestis ei ole teaduse ja ettevõtluse dialoog olnud kunagi nii asjalik kui praegu, ütleb arendusprorektor Tõnu Esko. Ettevõtlusele mõtlevad nüüd rahvusvaheliselt vägagi konkurentsivõimelised uurimisrühmad. Tõnu Esko kirjutuslaual püüab pilku ühe pika sarvega pealuu. Ettevõtlusmaailmas tähendab ükssarvik idufirmat, mille väärtus on ...
Kaja Koovit
Keelenurk Pildil Sõnaveebi lehekülg "praktika"

Ülikooli lemmiksõnad. Mis on „parimad praktikad“?

ÕS 2025 järgi on sõnal praktika kaks tähendust: 1) tegelik kasutus või tegevus (vastandina teooriale) ja 2) õppimine töö kaudu. Ingliskeelsel sõnal practice on viis tähendust – peale eelnimetatute ka 1) harjutamine, 2) praksis ja 3) tava, komme, ka kord või kogemus. Enamasti annamegi neid ...
Helika Mäekivi
Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Accept Cookies