Aktuaalne
Helle Karro (vasakult), Kai Part ja Made Laanpere on arstidena kursis ka naiste igapäevamuredega. Kuvatõmmis: UTTV

Eesti naised on muutunud eneseteadlikumaks

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Viimasel kümnendil on Eestis toimunud hulganisti muutusi, mis puudutavad naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist. 26. mail avaldas Tartu Ülikooli naistekliinik kolmanda Eesti naiste tervise uuringu tulemused, mida uurimisrühma liikmed tutvustasid lähemalt ka veebiseminaril.

Uuring, mida on korraldatud alates 2004. aastast iga kümne aasta tagant, on üks põhjalikumaid viise Eesti naiste terviseandmete kogumiseks.

Sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessor ja TÜ kliinikumi vanemarst-õppejõud Kai Part ütles uusi tulemusi eelmistega võrreldes, et Eesti naiste suhted ja seksuaalsus on ajas avardunud. „Suurenenud on rahulolu paarisuhtega, hoiakud on muutunud liberaalsemaks ja seksuaalkogemused mitmekesisemaks. Samal ajal on kasvanud teadlikkus seksuaal- ja vaimsest vägivallast ning loodud ohvriabi teenuseid,“ loetles Part.

Seksuaaltervise teenuste pakkujate ring on varasemaga võrreldes laienenud, rohkem on esmatasandi tervisekeskusi ja pakutakse iseseisvat ämmaemandusabi. Samas on reformide tulemusel sünnitusabi osutavate haiglate arv vähenenud.

Oma keha tundmine

Sünnitusabi ja günekoloogia professori ja naistekliiniku ülemarst-õppejõu Helle Karro sõnul arvatakse sageli, et naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis on oluline ainult viljakas eas, kuid see ei ole nii. Nii seksuaaltervis kui ka naiste õiguste tagamine on tähtis sünnist surmani.

„Igaühel on õigus ligi pääseda heale tervishoiule ja õigus hoiduda rasedusest, kui ta seda ei soovi. Seksuaalharidus, nõustamine ja rasestumisvastased vahendid peavad olema – ja õnneks meil ongi – kõigile kättesaadavad, et naistel oleks võimalus elada rahuldust pakkuvat ja turvalist seksuaalelu,“ rääkis Karro.

Kai Part lisas, et seksuaalkasvatus peaks algama väiksest peale: lastele võiks õpetada kehaosade nimetusi, ujumisriiete reeglit – ujumisriiete alla jäävad kehaosad on privaatsed ja keegi ei tohi neid ilma lapse nõusolekuta puudutada –, ning seda, et teise puudutamiseks tuleb luba küsida ja soovimatust puudutusest võib keelduda.

„Mida vanemaks laps saab, seda suuremaks muutub kooli tähtsus seksuaalhariduse andmisel. Sealjuures ei tohiks see piirduda ühe loenguga, vaid peaks algama esimesest klassist ja kestma loomuliku osana kooli lõpuni,“ rääkis Part. Uuringus osalenud kuni 24-aastastest oli koolis seksuaalteemasid käsitlenud küll 95%, kuid paljud hindasid seda käsitlust liiga väheseks.

Mahavaikitud menstruatsioon

Kooliajal, keskmiselt 13-aastaselt, algab tüdrukutel menstruatsioon. Andmete järgi on selle algus aja jooksul nihkunud varasemaks. Üle kolmveerandi uuringus osalenutest kurtis menstruatsioonivaevusi ja lausa 43% on nende tõttu tihti või vähemalt mõnikord pidanud koolist, töölt või koosviibimistelt puuduma.

Sünnitusabi ja günekoloogia kaasprofessori ja TÜ kliinikumi vanemarst-õppejõu Made Laanpere arvates ei ole see 21. sajandil normaalne. „Paljud noored, kes valudega lõpuks naistearsti juurde jõuavad, on aastaid kannatanud. Kodus on neile sageli öeldud, et nii on lihtsalt alati olnud. Valu leevendamiseks kasutatakse kuumakotti, vahel ka ebamõistlikus koguses valuvaigisteid, ja koolile kirjutatakse puudumistõend. Tänapäeva ellu selline lähenemine enam ei sobi – tüdrukutele ju menstruatsioonivalude pärast poiste kõrval mingeid järeleandmisi ei tehta,“ ütles Laanpere.

Tihti on nende tüdrukute emad ise samamoodi kannatanud, sest omal ajal sellistest asjadest ei räägitud. Nii tuleb neilegi üllatusena, et valude leevendamiseks ja verekaotuse vähendamiseks on olemas tõhus ja ohutu ravi.

Kõik algab märkamisest ja teadvustamisest. – Made Laanpere

Samamoodi vaikitakse ühiskonnas menopausist, millega kaasnevad näiteks sagedased kuumahood ja öine higistamine. Uuringu tegijad loodavad, et see hakkab lõpuks muutuma, sest nii menstruatsioon kui ka menopaus on naiste elu loomulik osa, mille mõju igapäevaelule on seni alahinnatud.

„Kõik algab märkamisest ja teadvustamisest, et need on olemas ja mõjutavad naiste elu. Ka tööandjad peavad hakkama selliseid asju teadvustama, et naiste vajadustele töökeskkonnas rohkem tähelepanu pöörata,“ rääkis Laanpere.

Kuigi umbes 67% naistest hindas uuringus oma tervist heaks või väga heaks, tuli välja, et iga viies vastaja on aasta jooksul kogenud rohkem kui pooltel päevadel või isegi iga päev lootusetust, masendust või depressiooni. Antidepressante tarvitab iga kümnes vastaja – seda on kaks korda rohkem, kui Eesti naiste 2014. aasta terviseuuringus. Laanpere tõdes, et eriti murettekitav on see suundumus noorte hulgas. „Neil on selgelt rohkem vaimse tervise probleeme ja sellele peab suuremat tähelepanu pöörama. Märkimisväärne on ka see, et kui tüdrukute vaated on järjest liberaalsemad, siis teised uuringud näitavad, et poiste hoiakud on aastatega muutunud üha konservatiivsemaks ja kontrollivamaks, kohati isegi misogüünseks.“

Teadlikkus vägivallast

Niisuguse lõhe tagajärg võib olla ka naistevastase vägivalla märgatav kasv. Kui elu jooksul kehalist vägivalda kogenute osakaal on kümne aastaga veidi langenud (48%-lt 42%-le), siis vaimset vägivalda kogenute osakaal on samavõrra tõusnud (35%-lt 41%-le). Seksuaalvägivalda kogenute osakaal on kasvanud 11% võrra (24%-lt 35%-le), kusjuures hüppeliselt – 2014. aastaga võrreldes enam kui kaks korda – on suurenenud just seksuaalvägivallaga kokku puutunud nooremate vastajate arv.

Uuringu korraldajad tõdesid, et vaimne ja seksuaalne vägivald võib avalduda mitmetahulisemalt kui kehaline vägivald, ja võib oletada, et selle probleemistiku toomine avalikku arutellu on aidanud ohvritel kogetut paremini mõista.

Rahvastikupõhises küsitlusuuringus uuriti lisaks üldisele ja vaimsele tervisele, seksuaalsusele, menstruatsiooni- ja menopausikogemustele ning vägivallaga kokkupuutumisele ka kogemusi lähisuhete, naistearstil käimise, rasedusest hoidumise, raseduse katkestamise, viljatuse, lastesaamisplaanide jakoroonaaegsete piirangutega. Analüüsis kasutati 5443 naise andmeid.

Lisa kommentaar

Uudis Hea õpetamise saadikuks kandideerijate hindamisel on põhilised kriteeriumid õppijakesksus, teadus­põhisus, koostöö ja koge­muste jagamine.

Kandideeri hea õpetamise saadikuks

Tartu Ülikool tunnustab akadeemilisi töötajaid, kes arendavad tõenduspõhiselt õpetamist, innustavad kolleege ja kujundavad õppimist toetavat õpetamiskultuuri, hea õpetamise saadiku nimetusega. Õppeprorektor Aune Valgu sõnul ei ole hea õpetamise saadikud lihtsalt hästi õpetavad õppejõud, kuigi ka see oskus on väga oluline. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Mängu eesmärk on aidata tegelastel saavutada parem vaimne tasakaal.

Uus mäng aitab depressiooni ennetada

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlaste loodud mäng „Pea tasakaalu!“ aitab mõista, kuidas kujuneb depressioon ja mida saab selle ennetamiseks ette võtta. Mängija tutvub kolme tegelasega, kelle vaimne tasakaal on häiritud ja depressioonirisk suur, ning peab aitama neil saavutada suurema meelerahu. ...
Universitas Tartuensis
Uudis Kursuste eest tasub riik taaste- ja vastupidavusrahastu meetmest „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks“ (Rohe RRF).

Tasuta kursused energeetika ja rohepöörde alal

Sel sügisel pakub Tartu Ülikool ettevõtete ja asutuste töötajatele tasuta koolitusi selle kohta, kuidas suurendada energia- ja ressursitõhusust, vähendada heitgaaside teket ja rakendada ringmajanduse põhimõtteid. Oktoobris algab Tartus praktiline taastuvenergeetika koolitus, mis on mõeldud eelkõige keemiatehnoloogia, keskkonnakeemia, energeetika ja energiatehnoloogia ...
Universitas Tartuensis
Uudis Sihtasutuse patroon Sirje Karis ütles stipendiumide üleandmisel, et stipendium ei ole ainult tunnustus senise töö eest, vaid märk usaldusest – usust üliõpi­laste võimetesse, pühendumusse ja tulevikku, millel seisab homne Eesti. Pildil on Karise kõrval vasakul stipendiaat Siiri Sarv ja paremal Elis Riin Tars-Hurt.

Sihtasutus andis kevadsemestril üle enam kui sada stipendiumi

Kevadsemestri stipendiumikonkursside tulemusena toetatakse Tartu Ülikooli Sihtasutuse fondidest enam kui 160 000 euroga rohkem kui sadat inimest. UT avaldab stipendiaatide nimekirja. Andreas ja Elmerice Traksi stipendium: Ilona Kala, Kati Koost, Victoria-Lisethe Kriisa, Rachel Kõllo, Adele Karolina Kõre, Hanna Kadri Laas, Reena Anette ...
Universitas Tartuensis
Uudis Sokimaadluse võidab see, kes tõmbab esimesena vastaselt soki jalast ära.

Tudengipäevad on täis traditsioonilist melu

22.–28. septembrini toimuv järjekordne Tartu Tudengipäevade sügisfestival toob tagasi aastatetagused publikulemmikud: „Plaadipõletuse“, käruralli ja seiklusvõistluse „Ekstreem“. Festival saab alguse 22. septembril juba enne esimest loengut, sest alates kella kaheksast pakuvad tudengi- ja noorteorganisatsioonid Raekoja platsil tasuta hommikusööki. Kaasa tasub võtta ...
Universitas Tartuensis
Aktuaalne Loeng Žõtomõri Riikliku Polütehnilise Ülikooli varjendis: sõja mõjust ühiskonnale vestleb üliõpilastega USA Diplomaatia ja Inimõiguste Instituudi esindaja, veteran Judith Ann Cushman DuBose.

Tartlased aitavad Ukraina haridusele elu sisse puhuda

Sel sügissemestril täiendavad end Tartu Ülikoolis kaheksa Ukraina haridustöötajat, kes koos siinsete õppejõududega panevad järgmiseks aastaks Ukraina haridusministeeriumi tellimusel kokku haridustehnoloogia uue õppekava. Augusti keskel tulid Tartusse üheksaks päevaks kokku 16 õppejõudu, haridustehnoloogi, koolitajat ja muud haridustöötajat Ameerika Ühendriikidest, Gruusiast, ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Üle ookeani valmistuvad sõudma (vasakult) geneetik Karl Jürgenstein, haridusinnovaator Arnold Rein Tatunts (taga), puidu­keemik Kait Kaarel Puss ja meeskonnapsühholoog Andres Käosaar.

Mõeldud – tehtud! Neli meest sõuavad üle Atlandi

Neli Tartu Ülikooli vilistlast, keda ühendab ka korporatsioon Rotalia, on otsustanud tõestada, et üle Atlandi ookeani sõudmiseks ei pea ilmtingimata olema tippsportlane. Kolme kuu pärast alustavad nad sõudevõistlust Kanaari saartelt Kariibidele. Karl Jürgenstein, Kait Kaarel Puss, Arnold Rein Tatunts ja ...
Silja Paavle
Eetika Kindla sihi järgimine ja parema elu lubamine ei tähenda tingimata, et poliitik on hea – paraku leidub maailmas palju inimesi, kelle ettekujutus paremast elust tähendab konkurentide hävitamist.

Kuidas tunda ära head poliitikut?

Mis on hea poliitika ja kes on hea poliitik? Vastused neile küsimustele on mingis mõttes äärmiselt lihtsad. Hea poliitik on see, kes teeb head poliitikat, ning hea poliitika on see, mida teevad head poliitikud. Kuigi selline ringdefinitsioon ei näi esmapilgul ...
Mats Volberg
Uudis Ülikooli peahoone esine on sügise alguseni remondis, uue õppeaasta avaaktus toimub 1. septembril Pirogovi platsil.

Peahoone esine saab järgmise õppeaasta alguseks uue kuue

Ülikooli peahoone esine plats on sügise alguseni remondis, ulatuslikumad renoveerimistööd algavad 27. juunil. Äsja lõppesid peahoone kuue samba värskendustööd ja renoveerimine pannakse lõpuaktuste ajaks pausile. Ulatuslikumad tööd algavad 27. juunil ja kestavad 31. augustini. Selle aja jooksul antakse tervele peahoone esisele värske ilme. ...
Universitas Tartuensis
Accept Cookies