Järgmisel õppeaastal on ülikooli vabade kunstide professoriks kirjanik Viivi Luik, kes keskendub oma loengukursusel ajastuomaste inimtüüpide kujutamisele kirjanduses.
Sügisel algaval loengukursusel „Väljendamatu väljendamine sõna abil. Ajastuomaste inimtüüpide kujutamine kirjanduses“ tuleb 20. sajandi eri kümnendite kirjandusteoste põhjal juttu ajastut iseloomustavatest inimtüüpidest, nende kujutamisest kunstis, inimese muutumisest ja muutumatusest.
„Kuidas kursus tegelikult kulgema saab, selgub tuleval kevadel. Minu meelest on see väga raskesti ennustatav, sest palju oleneb ka sellest, kuidas tudengid minuga kaasa tulevad ja missugune kontakt mul nendega tekib,“ ütles Luik ametireha üleandmise üritusel.
Ülikooli muuseumi valges saalis peetud avaliku arutelu „Maailma kohutavuse ja ilu üheaegsus. Tõe paratamatus“ käigus arutlesid Viivi Luik ja senine vabade kunstide professor Kadri Voorand inimese ja maailma suhete üle. Muu hulgas peatusid nad pikemalt liigse muretsemise, demokraatia ja eheduse teemadel.
„Tavaliselt unustab inimene muud asjad peale omaenese sekelduste ja rähklemise ära, tal puudub kõrvalpilk. Siis tekibki ülemuretsemine, hädaldamine ja asjade nägemine koledamana, kui need on. Inimene võiks teha kõik, mis on tema võimuses, nii et kui ta peaks sattuma olukorda, kus miski enam temast ei sõltu, pole põhjust muretseda,“ rääkis Luik.
Voorand lisas, et tema arvates on muretsemine ka märk heaks ühiskonnaliikmeks olemisest. Ta kiitis oma kooliaegset ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat, kes innustas noori vastutust võtma, kuid ka toimuva pärast muret tundma. „Aga ta ütles ikka, et lihtsalt kurtmine ei vii kuhugi. Kui soovid midagi paremaks muuta, siis hakka pihta, keegi ei keela!“
Uue vabade kunstide professori Viivi Luige luulesse ongi tema loometee jooksul igatseva loodustunde ja meisterliku poeesia kõrvale järk-järgult ilmunud ühiskonnakriitilised noodid. Eesti kirjandusloos on tähtsal kohal tema olmesümbolism: autor kujutab tavalist olmelist keskkonda, kuid ridade vahelt ilmneb avar, inimlikkust ja kultuuri kaitsev tähendus.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Anti Selart ootab uut loengukursust suure huviga. „Viivi Luige olulisust siinses kirjandusloos on raske alahinnata: tema loodu on mõjutanud mitut eesti lugejate põlvkonda. Samuti on tähtis, et tema teosed on ärgitanud rahvusvahelist huvi Eesti ja meie ajaloo vastu,“ sõnas Selart.
Viivi Luige töö on nii Eesti kui ka rahvusvahelist kirjandusmaastikku mõjutanud juba 60 aastat. Tunnete sõnastamise meistri looming on meieni jõudnud luulekogude ja romaanide, aga ka lastevärsside, aabitsalugude ja paljude tuntud lauluridadena. Luik on pälvinud rohkelt olulisi kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid, sh Valgetähe III klassi teenetemärgi, Soome Vabariigi aumärgi ja Rahvusmõtte auhinna.
Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametikohale kutsutakse üheks akadeemiliseks aastaks silmapaistev Eesti loovisik, kes annab kõigile huvilistele avaliku loengukursuse.