Uudis
Ülikooli rahvakunstiansambli kõiki rühmi näeb 26. aprilli juubelikontserdil A. Le Coqi spordimajas. Foto: Uku Peterson

Rahvakunstiansambel tähistab juubelit

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

1945. aastal loodud Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel tähistab 26. aprillil suure juubelikontserdiga oma 80. aastapäeva.

80 aastat tagasi ühendati metsandustudeng Ilmar Reidla eestvedamisel ülikooli teaduskondade rahvatantsurühmad ning kümmekond aastat hiljem liitus kollektiiviga Tartu Õpetajate Instituudi rühm. Kunstiliseks juhiks sai Helju Mikkel, kes juhtis ansamblit järgmised 25 aastat. Tema loodud „Vanaisa polka“, „Otsapandjatse“, „Sõlesepad“, „Kullaketrajad“ jt kuuluvad Eesti tantsude kullafondi ning on ansambli repertuaaris seniajani aukohal.

Aastate jooksul on ansamblil tekkinud hulk püsivaid traditsioone – üks neist on kevadkontsert. Suvehaku Karikakrapäeval, mis on sageli toimunud tantsumemm Helju Mikkeli kodutalus, saadetakse ellu ja võetakse vilistlasteks vastu ülikooli lõpetavad ja vähemalt kolm aastat tantsinud liikmed. Suvisel mitmepäevasel väljasõidul Eesti kaugematesse nurkadesse esineb ansambel kohalikel üritustel. Iga suve osaks on ka rahvusvahelised folkloorifestivalid.

Sügiseti leiab aset pidulik tere-tulemast-õhtu, mil aasta jagu tantsinud noored lüüakse kulunud pastlapaari ning Ullo Toomi „tantsupiibliga“ ansambli täieõiguslikeks liikmeteks. Uued liikmed peavad enda sobivust tõestama omaloomingulise etteastega.

Talviti võistleb ansambel koos teiste tantsuansamblitega sportlik-seltskondlikul Lihaselõdvestusel. Jõulude aegu peetakse lõbus Haljaoksaõhtu, kuhu traditsiooniliselt kuuluvad jõuluvanale esinemine, seltskonna- ja rahvamängud ning loomulikult tants.

Rahvakunstiansambel on osalenud kõigil Gaudeamuse laulu- ja tantsupidudel alates 1956. aastast. Muidugi mõista võetakse alati osa ka üld- ja noorte tantsupidudest Tallinnas ning kohalikest tantsupidudest Tartus ja Tartumaal.

Praegu tantsib ülikooli rahvakunstiansamblis kunstilise juhi Aveli Asberi käe all kuue segarühma, kahe neiduderühma ja kolme lasterühma jagu tantsijaid, keda kõiki näeb ka 26. aprilli juubelikontserdil A. Le Coqi spordimajas.

Uudis Aasta õppejõu auhinnad anti üle vabariigi aastapäeva aktusel.

Üliõpilased ootavad selgeid materjale, võrdset kohtlemist ja elulisi näiteid

Tänavusi aasta õppejõu kandidaate kiideti eelkõige mitmekülgse, toetava ja tudengisõbraliku õpikeskkonna loomise eest, ütles üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees Teele Kanarbik. Kanarbiku sõnul hindavad üliõpilased õppejõudude koostatud põhjalikke, arusaadavaid ja õppimist toetavaid materjale, võrdset ja inimlikku suhtumist igasse tudengisse ning teoreetiliste teadmiste ...
Universitas Tartuensis
Uudis Tartu Ülikooli 2024. aasta ühiskonnateo auhinna sai liikumislabori meeskond.

Aasta ühiskonnategu: liikumislabori algatused

Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel loodi ja võeti selle õppeaasta alguses Eesti koolides kasutusele liikumisõpetuse ainekava. Samuti kutsuti juba enam kui 200 kooli hõlmavasse programmi „Liikuma kutsuv kool“ möödunud aastal esimesed gümnaasiumid. Haridusprogramm „Liikuma kutsuv kool“ aitab kujundada koolikultuuri, kus liikumine ...
Universitas Tartuensis
Uudis 2024. aasta teadusteo auhinna saajad, kliimauuringute keskuse teadlased (vasakult) Hannes Keernik, Velle Toll, Piia Post ja Tanel Voormansik. Pildilt on puudu töörühma liikmed Jorma Rahu ja Heido Trofimov.

Aasta teadustegu: inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine

Füüsika instituudi kliimauurin­gute keskuse teadlased avastasid, et inimtekkeline õhusaaste tekitab tööstuspiirkondades lund ja vähendab pilvede hulka. Saasteosakeste mõju pilvedele on seni olnud inimtegevuse kliimamõju kõige ebaselgem komponent, kuigi teatakse, et see korvab osaliselt inimtekkeliste kasvuhoonegaaside põhjustatud soojenemist. Töörühm näitas esimesena ...
Universitas Tartuensis
Uudis 2024. aasta keeleteo auhinna saajad arvutiteaduse instituudist  ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudist.

Aasta keeletegu: soome-ugri keelte digitõlge

Arvutiteaduse instituudi ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlaste ja arendajate koostöös valminud tõlkemootor Neurotõlge võimaldab tõlkida 23 soome-ugri keelde. Neurotõlge on maailma esimene tõlkemootor, mis laseb tõlkida tekste korraga nii paljudesse väikestesse ja ohustatud keeltesse. Kokku saab selle abiga tõlkida ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Rikkumisest teavitamiseks avati vihjeliin

Alates märtsist FaceUpi keskkonnas avatud Tartu Ülikooli vihjeliinil saab konfidentsiaalselt ja soovi korral anonüümselt anda vihjeid tegevuse või tegevusetuse kohta, mis on seadusevastane või vastuolus ülikooli sisekorra ja tavadega. Vihjeliin on mõeldud olukordadeks, mille lahendamine tavapärasel viisil kollektiivis või töö ...
Universitas Tartuensis
Uudis Eelmise aasta kevadjooksul oli osalejaid ligi 400.

Kevadjooksul selgub ülikooli aktiivseim valdkond

16. aprillil on üliõpilased, õppejõud, vilistlased ja ka teised liikumisharrastajad oodatud kolmandale ülikooli kevadjooksule. Stardipauk kõlab kell 19 Tartu Ülikooli spordihoone ees. Viie kilomeetri pikkune rada kulgeb mööda Emajõe kallast Kaarsillani, sealt üle jõe, mööda kaldaäärset kergliiklusteed, ümber Supilinna tiigi ...
Universitas Tartuensis
Uudis Korraldajad lubavad, et tudengipäevadelt tasub oodata legendaarseid sündmusi, vägevaid pidusid ja unustamatuid kogemusi.

Tudengid vallutavad terve Tartu linna

Tudengipäevade kevadfestivali ligi saja üritusega kava pakub 25. aprillist 3. maini üliõpilastele võimalust vaim välja puhata. Tartu Tudengipäevade meediajuhi Maris Mikko sõnul on festivali mõte tuua õppimisele värskendavat vaheldust. „Tahame, et tudengid saaksid oma igapäevasest rutiinist välja ning mõtleksid vahepeal ka millelegi ...
Universitas Tartuensis
Diskussioon Kristi Kuningas ja Raili Marling leiavad, et Praxise uuringuaruandes „Tippjuhiks saamise teed“ kirjeldatud kitsaskohad on ositi olemas ka ülikoolis.

Akadeemilise karjääriredeli komistuskohad

Igas organisatsioonis on mõistlik hoida silma peal, kas ja kus vajub karjäärimudel ühe või teise sotsiaalse rühma kahjuks tasakaalust välja, ning mõelda, kuidas seda ennetada. Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling ja personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas arutlevad koos ajakirjanikuga, milline ...
Anu Jõesaar
Terve vaim Tööd tehes võib istuda nii kössis kui ka sirgelt, kuid tähtis on oma keha asendit pidevalt muuta, sest kehale meeldib liigutamine. Kuna kipume üldiselt rohkem kössitama, siis on selja teadliku sirutamise tähtsus mõnevõrra suurem.

Nihelemise kiituseks

Istu sirgelt! Ära nihele! Kõht sisse! Õlad taha! Rind ette! Selliseid käsklusi on ilmselt kõik kuulnud ning võimalik, et paljud on neid ka ise öelnud. Kui neid soovitusi järjepidevalt järgida, kujuneb rüht, mida nimetatakse esteetiliseks, ilusaks, õigeks. Kas aga saame ...
Kristjan Mardo
Accept Cookies