Uudis
Aasta õppejõu auhinnad anti üle vabariigi aastapäeva aktusel. Foto: Andres Tennus

Üliõpilased ootavad selgeid materjale, võrdset kohtlemist ja elulisi näiteid

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Tänavusi aasta õppejõu kandidaate kiideti eelkõige mitmekülgse, toetava ja tudengisõbraliku õpikeskkonna loomise eest, ütles üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees Teele Kanarbik.

Kanarbiku sõnul hindavad üliõpilased õppejõudude koostatud põhjalikke, arusaadavaid ja õppimist toetavaid materjale, võrdset ja inimlikku suhtumist igasse tudengisse ning teoreetiliste teadmiste lõimimist praktiliste näidetega.

Õppeprorektor Aune Valk rõhutas, et ülikooliõpe on teaduspõhine: selle sisu põhineb uusimatel teadustulemustel ning üliõpilasi õpetatakse ise uurima, teadustulemusi mõistma ja neid kriitiliselt hindama. Aina enam räägitakse ka, et õppe ülesehituses ja meetodite valikus tuleb lähtuda sellest, kuidas tudengid õpivad.

„Õpetamise eesmärk on õppimist toetada ning selleks on vaja mõista õppijat ja tema vajadusi. On suur rõõm, et üliõpilased õppejõudude tegevust märkavad ja esile toovad. Suur tänu kõigile, kes oma õppetöös selliseid põhimõtteid järgivad ja sellega teistele eeskujuks on!“ ütles Valk.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas valiti aasta õppejõuks maailma keelte ja kultuuride instituudi eesti keele õpetaja Piret Toomet, kes teeb tänuväärset tööd välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpetamisel. Üliõpilased kiitsid tema mitmekesiseid, informatiivseid ja huvitavaid loenguid ja seminare, mis on paljude jaoks päeva haripunkt ja toredaim koht õppimiseks. Toomet oskab suurepäraselt suhelda, näeb palju vaeva, et pöörata tähelepanu igale õppijale, ega anna alla enne, kui kõik üliõpilased on asja selgeks saanud. Tähelepanuväärne on ka tema oskus luua lõbusat ja energilist õhkkonda, mis paneb tudengeid eesti keeles rääkides end mugavamalt tundma.

Sotsiaalteaduste valdkonna aasta õppejõu tiitli pälvis haridusteaduste instituudi eripedagoogika lektor Pille Häidkind, kes on tasakaalukas, avameelne ja põhjalik õppejõud. Tema loengud ja seminarid on alati kaasahaaravad ja loogiliselt üles ehitatud. Aine andmisel arvestab ta tudengite ootusi, peab kinni kokkulepetest ega tee ebaõiglaseid järeleandmisi, olles samas vastutulelik ja arvestav. Tema teaduspõhine lähenemine on üliõpilastele suureks eeskujuks. Kõrgelt hinnati ka tema tööd esimese eripedagoogika kõrgkooliõpiku koostamisel ning igakevadise praktika- ja õpikogemuste jagamise ürituse korraldamist koostöös tudengitega.

Meditsiiniteaduste valdkonna aasta õppejõuks kuulutati kliinilise meditsiini instituudi radioloogia ja meditsiinilise biokeemia lektor Maksim Zagura, kes on kujundanud õppetöö igati tudengiga arvestavaks ja mitmekesiseks. Tema aineks valmistumisel on abiks toetavad, selged ja kõikehõlmavad õppematerjalid, mis sisaldavad värskeimat ja olulisimat infot. Kontaktõppetunde rikastab ta alati rohke pildimaterjali, puhkehetkede, erialase lisainfo ja naljadega ning tutvustab üliõpilastele kasulikke lisamaterjale, mis aitavad õppida ka teistes ainetes. Tudengid saavad pidevat tagasisidet ning neid kaasatakse aktiivselt õppe- ja teadustöösse.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonnas valiti aasta õppejõuks molekulaar- ja rakubioloogia instituudi arengubioloogia kaasprofessor Tambet Tõnissoo, kes on tuntud oma loovuse poolest. See paistab silma ka tema õpetamismeetodites – näiteks kasutab ta molekulaarsete protsesside selgitamiseks käepäraseid abivahendeid, näitlemist ja tantsu. Tõnissoo loengud on meeldejäävad, interaktiivsed ja kaasahaaravad ning õppetöös tugineb ta uusimatele ja olulisimatele uurimistöödele, seejuures on ta alati avatud tudengite tagasisidele. Tema praktilised näited aitavad üliõpilastel mõista, kuidas teoreetilisi teadmisi päris maailmas rakendatakse.

Auhinna saajad otsustab komisjon iga valdkonna üliõpilaskogu valitud viie kandidaadi seast. 2024. aastal esitati aasta õppejõu tiitlile 111 kandidaati.


Aasta õppejõu auhinna nominendid olid ka

humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast

  • Tiiu Jaago, eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor,
  • Erki Lind, religiooniuuringute lektor,
  • Raili Marling, anglistika professor,
  • Anu Põldsam, judaistika lektor;

sotsiaalteaduste valdkonnast

  • Kaupo Paal, tsiviilõiguse õppejõud,
  • Mario Rosentau, võrdleva õigusteaduse lektor,
  • Tiina Tamm, hotellimajanduse nooremlektor,
  • Andero Uusberg, afektiivpsühholoogia professor;

meditsiiniteaduste valdkonnast

  • Jaanika Karindi, sisehaiguste propedeutika õppejõud,
  • Maris Laan, inimese geneetika professor,
  • Ivo Laidmäe, farmatseutilise nanotehnoloogia kaasprofessor, immunoloogilise nanotehnoloogia kaasprofessor,
  • Daisy Volmer, sotsiaalfarmaatsia kaasprofessor;

loodus- ja täppisteaduste valdkonnast

  • Julia Polikarpus, matemaatika lektor,
  • Toomas Esperk, selgrootute zooloogia kaasprofessor,
  • Heili Kasuk, füüsikalise keemia lektor,
  • Alvin Lepik, matemaatika ja statistika lektor.

Uudis Tartu Ülikooli 2024. aasta ühiskonnateo auhinna sai liikumislabori meeskond.

Aasta ühiskonnategu: liikumislabori algatused

Tartu Ülikooli liikumislabori eestvedamisel loodi ja võeti selle õppeaasta alguses Eesti koolides kasutusele liikumisõpetuse ainekava. Samuti kutsuti juba enam kui 200 kooli hõlmavasse programmi „Liikuma kutsuv kool“ möödunud aastal esimesed gümnaasiumid. Haridusprogramm „Liikuma kutsuv kool“ aitab kujundada koolikultuuri, kus liikumine ...
Universitas Tartuensis
Uudis 2024. aasta teadusteo auhinna saajad, kliimauuringute keskuse teadlased (vasakult) Hannes Keernik, Velle Toll, Piia Post ja Tanel Voormansik. Pildilt on puudu töörühma liikmed Jorma Rahu ja Heido Trofimov.

Aasta teadustegu: inimtekkelise õhusaaste põhjustatud pilvede lumestumise avastamine

Füüsika instituudi kliimauurin­gute keskuse teadlased avastasid, et inimtekkeline õhusaaste tekitab tööstuspiirkondades lund ja vähendab pilvede hulka. Saasteosakeste mõju pilvedele on seni olnud inimtegevuse kliimamõju kõige ebaselgem komponent, kuigi teatakse, et see korvab osaliselt inimtekkeliste kasvuhoonegaaside põhjustatud soojenemist. Töörühm näitas esimesena ...
Universitas Tartuensis
Uudis 2024. aasta keeleteo auhinna saajad arvutiteaduse instituudist  ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudist.

Aasta keeletegu: soome-ugri keelte digitõlge

Arvutiteaduse instituudi ning eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadlaste ja arendajate koostöös valminud tõlkemootor Neurotõlge võimaldab tõlkida 23 soome-ugri keelde. Neurotõlge on maailma esimene tõlkemootor, mis laseb tõlkida tekste korraga nii paljudesse väikestesse ja ohustatud keeltesse. Kokku saab selle abiga tõlkida ...
Universitas Tartuensis
Uudis Ülikooli rahvakunstiansambli kõiki rühmi näeb 26. aprilli juubelikontserdil A. Le Coqi spordimajas.

Rahvakunstiansambel tähistab juubelit

1945. aastal loodud Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel tähistab 26. aprillil suure juubelikontserdiga oma 80. aastapäeva. 80 aastat tagasi ühendati metsandustudeng Ilmar Reidla eestvedamisel ülikooli teaduskondade rahvatantsurühmad ning kümmekond aastat hiljem liitus kollektiiviga Tartu Õpetajate Instituudi rühm. Kunstiliseks juhiks sai Helju Mikkel, ...
Universitas Tartuensis
Uudis

Rikkumisest teavitamiseks avati vihjeliin

Alates märtsist FaceUpi keskkonnas avatud Tartu Ülikooli vihjeliinil saab konfidentsiaalselt ja soovi korral anonüümselt anda vihjeid tegevuse või tegevusetuse kohta, mis on seadusevastane või vastuolus ülikooli sisekorra ja tavadega. Vihjeliin on mõeldud olukordadeks, mille lahendamine tavapärasel viisil kollektiivis või töö ...
Universitas Tartuensis
Uudis Eelmise aasta kevadjooksul oli osalejaid ligi 400.

Kevadjooksul selgub ülikooli aktiivseim valdkond

16. aprillil on üliõpilased, õppejõud, vilistlased ja ka teised liikumisharrastajad oodatud kolmandale ülikooli kevadjooksule. Stardipauk kõlab kell 19 Tartu Ülikooli spordihoone ees. Viie kilomeetri pikkune rada kulgeb mööda Emajõe kallast Kaarsillani, sealt üle jõe, mööda kaldaäärset kergliiklusteed, ümber Supilinna tiigi ...
Universitas Tartuensis
Uudis Korraldajad lubavad, et tudengipäevadelt tasub oodata legendaarseid sündmusi, vägevaid pidusid ja unustamatuid kogemusi.

Tudengid vallutavad terve Tartu linna

Tudengipäevade kevadfestivali ligi saja üritusega kava pakub 25. aprillist 3. maini üliõpilastele võimalust vaim välja puhata. Tartu Tudengipäevade meediajuhi Maris Mikko sõnul on festivali mõte tuua õppimisele värskendavat vaheldust. „Tahame, et tudengid saaksid oma igapäevasest rutiinist välja ning mõtleksid vahepeal ka millelegi ...
Universitas Tartuensis
Diskussioon Kristi Kuningas ja Raili Marling leiavad, et Praxise uuringuaruandes „Tippjuhiks saamise teed“ kirjeldatud kitsaskohad on ositi olemas ka ülikoolis.

Akadeemilise karjääriredeli komistuskohad

Igas organisatsioonis on mõistlik hoida silma peal, kas ja kus vajub karjäärimudel ühe või teise sotsiaalse rühma kahjuks tasakaalust välja, ning mõelda, kuidas seda ennetada. Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling ja personaliosakonna juhataja Kristi Kuningas arutlevad koos ajakirjanikuga, milline ...
Anu Jõesaar
Terve vaim Tööd tehes võib istuda nii kössis kui ka sirgelt, kuid tähtis on oma keha asendit pidevalt muuta, sest kehale meeldib liigutamine. Kuna kipume üldiselt rohkem kössitama, siis on selja teadliku sirutamise tähtsus mõnevõrra suurem.

Nihelemise kiituseks

Istu sirgelt! Ära nihele! Kõht sisse! Õlad taha! Rind ette! Selliseid käsklusi on ilmselt kõik kuulnud ning võimalik, et paljud on neid ka ise öelnud. Kui neid soovitusi järjepidevalt järgida, kujuneb rüht, mida nimetatakse esteetiliseks, ilusaks, õigeks. Kas aga saame ...
Kristjan Mardo
Accept Cookies