Aktuaalne
Arne Merilai on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor alates 2011. aastast. Foto: Piia Ruber

Pool tuhat aastat omakeelset kirjasõna

Arne Merilai TÜ eesti kirjanduse professor, kirjanik

Tänavu möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga missaraamatu ilmumisest.

See on vägev piirikivi ühe juba küllaltki vanaks saanud kirjakultuurrahva ajaloos. Selle suursündmuse auks kannavad järgmise kevadeni ulatuvad kuud pidulikku nime Eesti Raamatu Aasta.

Me oleme, kes me oleme, tänu raamatule ja oma kirjakeelele. Nagu kuulutab rahvuspoeet Hando Runnel luuletuskogus „Punaste õhtute purpur“: Kiri algab kirikust, / tulululu, tulululu, / rahvas algab raamatust, / tulululu, tulululu.

Raamatuaasta ei ole järjekordne valdkondlik teema-aasta, vaid kogu ühiskonda hõlmavana midagi enamat. Korraldatakse kohalikke ja üle-eestilisi näitusi ning konverentse, hulgaliselt suuremaid või väiksemaid üritusi, kohtumisi ja loovtegevusi koolides, raamatukogudes ning mujal. Raamatuaasta patroon on president Alar Karis ja traditsiooniline koordineerija Eesti Kirjanduse Selts.

Raamatuaastat on üleriigilisena tähistatud kolmel korral. Aastal 1935 peeti suurejooneliselt eesti raamatu 400. aastapäeva, kuna 1525. aastal Lübeckis hävitatud varasema trükise olemasolust siis veel ei teatud. 1975. aastal tähistati aga juba 450. ja 2000. aasta jüripäevast järgmise jüripäevani 475. aastapäeva. Pidulikust raamatuaastast on saanud tähtis riiklik tava.

Sedapuhku tõstetakse esile nelja põhivaldkonda: esiteks emakeelse raamatu osa eesti kultuuri ja iseduse kujunemisel, teiseks eesti kirjakeele olulisust eestlaste harimisel, kestmisel ja kehtestamisel, kolmandaks eesti kirjandust ja kirjanikke aegade algusest aegade lõpuni ning neljandaks raamatu kui sellise ja lugemise kui tollase tulevikku.

Raamatuaasta algas eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril 2025, ja lõpeb järgmise aasta emakeelepäeval, 14. märtsil 2026. Suure juubeli saabumine kuulutati välja presidendi aastalõpukõnes. Sündmuste rea pidulik avamine toimus 30. jaanuaril koos konverentsiga „Eesti raamat 500“ ja meie raamatukogunduse rajaja Friedrich Puksoo päeva tähistamisega Tartu Ülikooli raamatukogus. Ülikoolis sisustavad raamatuaastat meie toimekad museoloogid ja bibliograafid, kirjandus- ning keeleteadlased.

Järgnevalt tähistatakse alma mater’is seda piduaega 11.–12. aprillil toimuva suure sümpoosioniga „Eesti kirjanduse leksikon“, kus käsitletakse ülikooli ja raamatu seoseid kõikidelt erialadelt. See tähendab, et nähtust võetakse avaralt ja algupäraselt: kogu eesti kirjutus ja mõnda, kes või mis seal sees leida on. Eks neil ajul, kui tegutses Eesti Kirjameeste Selts, mille eeskujul loodi hiljem Eesti Kirjanduse Selts, tähistas sõna kirjandus kogu kirjavara, mitte peamiselt ilukirjandust nagu praegu.

Kutsutakse üles kõnelema nii teadus- kui ka muust kirjandusest ja autoritest, aga samuti trükkimata kirjandusest või parakirjandusest (sh käsikirjad, folkloor, teater, liitreaalsuse tekstuaalsus, tarbesõnakunst, geneetiline kood jm). Teemad võivad ulatuda ajaloolistest tüvitekstidest, klassikast või perifeeriast eeskujude ja mõjukuse, infotehnoloogia ning digihumanitaariani. Kes nüüd kibeleb ka ise kaasa lööma, andku Eesti Kirjanduse Seltsile või allakirjutanule kipelt teada.

Lõpetan väikese naljaga. Nimelt toovad Runneli lustakad värsid kõigepealt esile, kuidas meie kirjakeel saab alguse kantslite tagant. Võiks seega öelda, et sõna otseses mõttes kantseliidist. Ep ole tarvis viimasesse alati halvasti suhtuda: selleski peitub loovat väge.

Sada saarelehte, tuhat toomelehte.

Aktuaalne Teele Kanarbik (vasakult), Renar Kihho ja Anette-Mai Pirk-Birk innustavad uut juhatust üliõpilasellu sukelduma.

Ametist lahkuv TÜÜE juhatus: oleme uhked, et ei andnud alla

Juuli algul võtab Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse (TÜÜE) seniselt juhatuselt teatepulga üle uus meeskond. Uue juhatuse koosseis selgub just Universitas Tartuensise ilmumise päevil, kui toimub esinduse volikogu koosolek. Kaks aastat üliõpilasesindust juhtinud esimees Renar Kihho ning aseesimehed Teele Kanarbik ja Anette-Mai ...
Geidi Lovise Lee
Aktuaalne Rahvakunstiansambli noorem segarühm Helju Mikkeli 100. sünniaastapäevale pühendatud galakontserdil „Pääsukesena taeva all“.

Sammhaaval tantsupeole

Juuli algul toimuval XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol „Iseoma“ lähevad tantsumurule teiste hulgas Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli kaks nais- ja üheksa segarühma. Peoeelsete ülevaatuste läbimiseks sai õpitud uusi tantse, jagatud nii rõõme kui ka väsimust ning kogetud emotsioone seinast seina. See ...
Katriin Ahu
Aktuaalne Helle Karro (vasakult), Kai Part ja Made Laanpere on arstidena kursis ka naiste igapäevamuredega.

Eesti naised on muutunud eneseteadlikumaks

Viimasel kümnendil on Eestis toimunud hulganisti muutusi, mis puudutavad naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist. 26. mail avaldas Tartu Ülikooli naistekliinik kolmanda Eesti naiste tervise uuringu tulemused, mida uurimisrühma liikmed tutvustasid lähemalt ka veebiseminaril. Uuring, mida on korraldatud alates 2004. aastast iga kümne ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Igasugune õppetöö on kõige tõhusam väikeses rühmas, piiri seab aga õpetajate, ruumide ja raha nappus.

Pool aastat eestikeelset õpet. Kuidas meil läheb?

Möödunud aastal anti täiskäik reformile, millest on räägitud aastakümneid: septembris alustasid esimeste ja neljandate klasside õpilased kõikjal Eestis kooliaastat eesti keeles. Lasnamäe Põhikool palus eelmise aasta alguses eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust – nagu ka Narva koolid ja lasteaiad, ent Lasnamäel õpivad haridusliku erivajadusega lapsed. Kooli direktor Milena Pogodajeva räägib nüüd, 2025. aasta algul, et ...
Merilyn Merisalu
Aktuaalne Nii suursugustel juubelitel kui eesti raamatu 500. sünnipäev saame osaleda vaid vähestel kordadel oma elus. 1525. aastal hävitatud raamatut meil pole, kuid alles on teisi väärikaid teoseid. Pildil eestikeelse piibli esmatrükk aastast 1739.

Piibel, aabits ja entsüklopeedia ning nende väiksemad velled

Logo „Eesti raamat 500 aastat“ on lugejale küllap juba tuttavaks saanud. Eestikeelne raamat ei sündinud aga tühjalt kohalt: sel on pikk eel- ja järellugu. Pool tuhat aastat on auväärne aeg, selle pika ea sisse mahub tegusust ja kulgemist. Siinjuures identifitseeritakse ...
Ilmar Vaaro
Aktuaalne TÜ analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras on tippteadlane ja pühendunud teaduse populariseerija, aga ka soolise võrdõiguslikkuse edendaja. Just tema algatusel tähistatakse rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva ka Eestis.

Naised teaduses: karjääril ei ole sugu!

„Me tahame öelda valjult, et karjääril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees või naine, noor või vana,“ ütleb analüütilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Nii pole see aga alati olnud ja sooline palgalõhe pole praegugi kadunud. Neuroloogia ...
Merilyn Merisalu
Accept Cookies