Juhtkiri
Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu. Foto: Anett Leesment

Teaduskeel tahab turgutamist

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Sel kuul, kui tähistame Eesti iseseisvuspäeva ja hoo saab sisse eesti raamatu aasta, tasub mõtiskleda, kas eesti keel on oma kodus tõepoolest peremees – või on ta pelgalt suiline, kes murrab küll tööd teha, aga tähtsate asjade otsustamisest jääb kõrvale.

Kolm aastat tagasi alanud täiemahuline sõda Ukrainas tuletas valusalt meelde, et kättevõidetud iseseisvus ei püsi enesestmõistetavalt. Hakkasime uuesti pingutama – muu hulgas selle nimel, et kogu Eesti oleks keeleliselt iseseisev ja ühtne. Mullu jõustus lõpuks aastakümneid oodatud keelereform koolides ja lasteaedades. 

Nüüdseks on üleminek eestikeelsele õppele kestnud pool aastat. Kuidas meil sellega läheb, võib lugeda siit. Aga olgem ausad – keel ei püsi elus paberil sõnastatud reformikavade abil. Kui noored tajuvad eesti keelt pelgalt õppevahendina, ent nende tegelik mõttemaailm ja igapäevane infoväli on inglis- või venekeelne, siis milles seisneb võit? Keel ei ole monument, see on voolav, elav organism, mille elujõud sõltub tema kasutamisest.

Seda elujõudu tuleb turgutada ka ülikoolides. Ometi võib doktoritöid lugedes vahel tunduda, et eestikeelsed kokkuvõtted justkui polegi töö osa, vaid üks kohustuslik vähetähtis tõlkepeatükk. Kuidas hoida ja ergastada meie teaduskeelt, selle üle arutlevad selles numbris ülikooli keeletoimetajad.

Kas hariduskeel üksinda aga kindlustab eesti keele püsimise loovuse, teaduse ja kultuuri keelena? Millises keeles unistab, arutleb, loob ja vaidleb noor põlvkond? Eesti raamatu aasta, mis pole mitte lihtsalt aukartust äratav sümboolne sündmus, annab võimaluse arutleda mineviku, oleviku ja tuleviku üle, mõtestada eesti kirjandust ning elavdada eesti keelt. 

Kui kirjandus jääb vaid kultuuripärandi ja haridusprogrammi eksponaadiks, ent noored otsivad lugemiseks midagi päriselt kõnetavat mujalt, siis ei ole küsimus ainult eesti keele püsimises, vaid selle elujõulisuses.

Keel kas elab ja areneb või sureb aeglaselt omaenese mugavustsooni. Meie ülesanne ei ole ainult kinnitada, et eesti keel on olemas. Meie ülesanne on tagada, et see oleks tuleviku keel, mitte mineviku monument. Eeskujuks olgu meile siin läinud sajandi algupoole suurmehed, nagu kirjutab Rahvusmõtte auhinna värskeim Krista Aru oma essees.

„Pegasuse“ rubriigis paneb täpi i peale emeriitprofessor Jüri Talvet, kes meenutab meile Gustav Suitsu luuletust eestikeelse ülikooli avaaktuselt aastast 1919.

Juhtkiri Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu.

Idealismist ja pragmaatikast

Tabasin end üsna hiljuti sisekaemuslikult mõttelt, et minust, idealistist, on paarikümne aastaga saanud pragmaatik. Need pole küll vastandliku tähendusega sõnad ning ei saa öelda, et seega on asjad läinud otseselt kas paremaks või halvemaks. Millegipärast hakkasin aga ikkagi muretsema: kas ...
Merilyn Merisalu
Arvamus „Me kõik soovime kuuluda kogukonda, kus meid märgatakse, austatakse ja toeta­takse. Selline kogukond algab aga meist endist,“ kirjutab Anneliis Kilk.

Julgus sekkuda on väärtuspõhise kultuuri mõõdupuu

Sekkumine on osa kogukondlikust vastutusest: see ei ole mitte ainult eetiline, vaid ka praktiline viis probleemide ennetamiseks. Hooliva ja õiglase kogukonna üks olulisimaid tunnuseid on liikmete valmisolek sekkuda, kui märgatakse ebaõiglust, kiusamist või kõrvalejäetust. Sekkumine pole pelgalt julge tegu – ...
Anneliis Kilk
Juhtkiri Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu.

Vana aja mõtted ja uue aja inimesed

Seekordset ajakirjanumbrit kokku pannes kerkis korduvalt esile igikestev (põlvkonna)vahetus: ülikoolis vahetuvad vabade kunstide professor, üliõpilaskonna juhatus ja kultuuriakadeemia juht; meie lehekülgedel on kõrvuti kõrgelt hinnatud vanema põlve arvamusliidrid ja samal erialal alles esimesi – kuigi samuti märkimisväärseid – samme astuvad noored. Mõlemail ...
Merilyn Merisalu
Essee 2023. aasta jüripäeval tuli kokku I Võrokõisi Kongress ja otsustas, et võrokesed on põlisrahvas. Pildil kongressi vanematekogu, esireas keskel Kauksi Ülle.

Imäkeelepuu kasvatamine

Imäkiil tiid,mis ollaq keeletü,keeleldä,kiildünü. Algusõn om helü. Nii nagu loomad ei mõista inimest sõnadest, vaid hääletoonist, nii kuuleb ka väike inimene kõigepealt häält. Lapse vastuvõtlik aju hakkab moodustama keelepesakesi, et hiljem saaks vastata sama häälega. Mina mäletan saatuse tahtel rohkem ...
Kauksi Ülle
Juhtkiri Universitas Tartuensise peatoimetaja Tiia Kõnnussaar.

Veidike ajakirjanduse köögipoolest

Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolekul tehti viimati juttu aeglasest ajakirjandusest. Mis see õigupoolest on? Igatahes ei peaks see olema midagi, mis seondub uimasusega, leidsid praktikud. Ajakirja Edasi peatoimetaja Janeck Uibo sõnul ei vasta tõele ettekujutus, et lugeja ei taha enam ...
Tiia Kõnnussaar
Essee Egert Vene on molekulaarsete bioteaduste magistriõppekava esimese aasta üliõpilane. Oma teadustööd teeb ta uurimisrühmas, mille huviorbiidis on eukarüootides toimuv valgusüntees.

Elusorganism ja masin – mille poolest nad erinevad?

Inimestena meeldib meile asju defineerida ja raamistada – selleta ei oska me nende olemust seletada. Kui suudame asjaolu, nähtust, olukorda, probleemi või toimingut seletada nii, et kõik seda mõistavad ja sellest ühtemoodi aru saavad, on seda lihtsam uurida ning ka järeldusi ...
Egert Vene
Arvamus Tartu Ülikooli uue arengukava koostamise komisjoni esimees arendusprorektor Tõnu Esko ütleb, et tähtis on see, kas muutused saavutatakse päriselt.

Kas tuleb „see tunne“ peale?

Edgar Valter kirjutas oma „Pokuraamatus“, et pokudel hakkab ebamugav, kui elupaik enam ei toimi. Kui vesi kaob, kui toitained ei jõua enam nendeni, ei jää nad ootama, et ehk paraneb olukord iseenesest. Nad hakkavad liikuma. Nad otsivad uut kodu, peatuvad ...
Tõnu Esko
Kõne TÜ poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel pidas vabariigi aastapäeva kontsertaktusel ettekande sõnade hirmutavast jõust.

„Sõnade hirmutav jõud“

Tartu Ülikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professori Andreas Ventseli ettekanne vabariigi aastapäeva kontsertaktusel 21. veebruaril 2025. Täna, pidupäeva ootuses kõlab kõne pealkiri „Sõnade hirmutav jõud“ ehk pisut ebakohaselt, võiks ju rääkida millestki helgest. Samas – Eesti Vabariiki meile rohkem kui saja aasta eest ...
Andreas Ventsel
Arvamus Teadus- ja arendustegevuse püsiv ja ennustatav rahastamine on ­Eesti arenguks ülimalt tähtis, ütleb Mart Saarma.

Kuidas teadustööks uusi rahastusallikaid leida

Universitas Tartuensis jätkab arutelu teaduse rahastamise üle. Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma kirjeldab oma kogemuste põhjal võimalusi, mida biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkonna teadlastel proovida tasub. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine on arenenud riikides jõudsalt kasvanud ja jõudnud isegi ...
Mart Saarma
Accept Cookies