Juhtkiri
Universitas Tartuensise tegevtoimetaja Merilyn Merisalu. Foto: Anett Leesment

Teaduskeel tahab turgutamist

Merilyn Merisalu UT tegevtoimetaja merilyn.merisalu@ut.ee

Sel kuul, kui tähistame Eesti iseseisvuspäeva ja hoo saab sisse eesti raamatu aasta, tasub mõtiskleda, kas eesti keel on oma kodus tõepoolest peremees – või on ta pelgalt suiline, kes murrab küll tööd teha, aga tähtsate asjade otsustamisest jääb kõrvale.

Kolm aastat tagasi alanud täiemahuline sõda Ukrainas tuletas valusalt meelde, et kättevõidetud iseseisvus ei püsi enesestmõistetavalt. Hakkasime uuesti pingutama – muu hulgas selle nimel, et kogu Eesti oleks keeleliselt iseseisev ja ühtne. Mullu jõustus lõpuks aastakümneid oodatud keelereform koolides ja lasteaedades. 

Nüüdseks on üleminek eestikeelsele õppele kestnud pool aastat. Kuidas meil sellega läheb, võib lugeda siit. Aga olgem ausad – keel ei püsi elus paberil sõnastatud reformikavade abil. Kui noored tajuvad eesti keelt pelgalt õppevahendina, ent nende tegelik mõttemaailm ja igapäevane infoväli on inglis- või venekeelne, siis milles seisneb võit? Keel ei ole monument, see on voolav, elav organism, mille elujõud sõltub tema kasutamisest.

Seda elujõudu tuleb turgutada ka ülikoolides. Ometi võib doktoritöid lugedes vahel tunduda, et eestikeelsed kokkuvõtted justkui polegi töö osa, vaid üks kohustuslik vähetähtis tõlkepeatükk. Kuidas hoida ja ergastada meie teaduskeelt, selle üle arutlevad selles numbris ülikooli keeletoimetajad.

Kas hariduskeel üksinda aga kindlustab eesti keele püsimise loovuse, teaduse ja kultuuri keelena? Millises keeles unistab, arutleb, loob ja vaidleb noor põlvkond? Eesti raamatu aasta, mis pole mitte lihtsalt aukartust äratav sümboolne sündmus, annab võimaluse arutleda mineviku, oleviku ja tuleviku üle, mõtestada eesti kirjandust ning elavdada eesti keelt. 

Kui kirjandus jääb vaid kultuuripärandi ja haridusprogrammi eksponaadiks, ent noored otsivad lugemiseks midagi päriselt kõnetavat mujalt, siis ei ole küsimus ainult eesti keele püsimises, vaid selle elujõulisuses.

Keel kas elab ja areneb või sureb aeglaselt omaenese mugavustsooni. Meie ülesanne ei ole ainult kinnitada, et eesti keel on olemas. Meie ülesanne on tagada, et see oleks tuleviku keel, mitte mineviku monument. Eeskujuks olgu meile siin läinud sajandi algupoole suurmehed, nagu kirjutab Rahvusmõtte auhinna värskeim Krista Aru oma essees.

„Pegasuse“ rubriigis paneb täpi i peale emeriitprofessor Jüri Talvet, kes meenutab meile Gustav Suitsu luuletust eestikeelse ülikooli avaaktuselt aastast 1919.

Arvamus Triinu Laan on eesti lastekirjanik, kultuurikorraldaja ning võru keele ja kultuuri aktivist.

„Teadlased on ka toredad!“

Aegade suurimaks Lõuna-Eesti kultuurikoostööks tituleeritud kultuuripealinna-aasta möödus kui ühe hingetõmbega. „Tartu 2024“ põhiprogrammi kuulunud ja eetikakeskuse veetud teaduskommunikatsiooni projekti „Tartu maailmaülikool“ juhina mõtisklen veidi mullu tehtu ja nähtu üle. „Tartu 2024“ oli mõistetavalt oma eestvedajate ja ideoloogide nägu ning selles ei ole ...
Triinu Laan
Kõne TÜ poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel pidas vabariigi aastapäeva kontsertaktusel ettekande sõnade hirmutavast jõust.

„Sõnade hirmutav jõud“

Tartu Ülikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professori Andreas Ventseli ettekanne vabariigi aastapäeva kontsertaktusel 21. veebruaril 2025. Täna, pidupäeva ootuses kõlab kõne pealkiri „Sõnade hirmutav jõud“ ehk pisut ebakohaselt, võiks ju rääkida millestki helgest. Samas – Eesti Vabariiki meile rohkem kui saja aasta eest ...
Andreas Ventsel
Essee Rahvusülikooli 105. aastapäeva aktusel anti ajakirjandus­loolasele ja museoloogile Krista Arule üle Rahvusmõtte auhind.

Rahvusülikool kui tunnistus, et iseolemine kestab

Kas ülikool, vaba mõtte kandja, on jäänud Eesti avalikkuse silmis ka rahvusmõtte hoidjaks ja eestvedajaks? Rahvusmõte pole midagi imetabast, midagi iseäralikku. See on vaid rahvale iseloomuliku – esivanematelt päritud väärtuste, teadmiste ja traditsioonide – hoidmine ning nende edasikandmine ja tõlgendamine muutuvates vooludes ...
Krista Aru
Arvamus Teadus- ja arendustegevuse püsiv ja ennustatav rahastamine on ­Eesti arenguks ülimalt tähtis, ütleb Mart Saarma.

Kuidas teadustööks uusi rahastusallikaid leida

Universitas Tartuensis jätkab arutelu teaduse rahastamise üle. Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma kirjeldab oma kogemuste põhjal võimalusi, mida biomeditsiini ja biotehnoloogia valdkonna teadlastel proovida tasub. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine on arenenud riikides jõudsalt kasvanud ja jõudnud isegi ...
Mart Saarma
Accept Cookies