1. oktoobril hakkas Eestis kehtima teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (TAIKS). Milliseid muudatusi tähendab see Tartu Ülikooli teadustegevuse korraldamisele ja juhtimisele?
Esiteks tuleb nimetada teadustöö rahastamise uusi põhimõtteid. Senine teaduse baasfinantseerimine asendub asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusega ning vastutus selle eest jagatakse ära kahe ministeeriumi vahel.
Ülikoolidele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele ning riigi ja avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatakse teadus- ja arendustegevuse toetust Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest, eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele toetuse maksmine läheb aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse.
Selle põhjuseks on asjaolu, et positiivselt evalveeritud ettevõtete arvu kiire kasv on viimastel aastatel avaldanud survet ülikoolide baasfinantseerimisele. Sõltumata sellest, kui palju kõrgetasemelisi teaduspublikatsioone ülikoolide teadlased avaldasid või kui palju doktoritöid kaitsti, ei saanud baasraha maht proportsionaalselt kasvada, sest lisandus järjest uusi positiivselt evalveeritud äriühinguid.
Teadus- ja arendustegevuse toetuse uutmoodi arvestus ei tohiks lähiajal suuri kõikumisi kaasa tuua. Muudatuse soodne mõju ilmneb eeldatavasti küll alles mõne aja pärast, kuid tegevustoetuse jagamine kahe ministeeriumi vahel oli kindlasti õige samm.
Väiksem hindamiskoormus kõrgkoolidele
Rahvusteaduste toetus jääb kehtima asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldi osana, kusjuures senise maksimaalselt viie protsendi asemel on TAIKS-is rahvusteadustele ette nähtud vähemalt viis protsenti teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahust.
Teadus- ja arendustegevuse evalveerimine seotakse institutsionaalse akrediteerimisega. Tänu sellele väheneb ülikoolide hindamiskoormus.
Teaduse rahastamise vahendite süsteemis muudatusi ei ole, peale selle, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas seatakse teadusmahuka ettevõtluse toetamiseks sisse ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetus.
Märkimist väärib oluline muudatus, et teadus- ja arendustegevuse evalveerimine seotakse institutsionaalse akrediteerimisega, tänu millele väheneb oluliselt ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide hindamiskoormus.
Seni pidid ülikoolid tegema mõlemaks välishindamiseks iga kuue aasta tagant mahuka eneseanalüüsi, milles teaduse osa suurel määral kattus. Sellega kaasnenud koormus langes põhiliselt akadeemilistele üksustele. Edaspidi hindab ülikooli ja rakenduskõrgkooli võimekust tagada ja edendada teadustegevuse kvaliteeti Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur institutsionaalse akrediteerimise käigus.
Tartu Ülikool läbis institutsionaalse akrediteerimise viimati 2022. aastal ning teadustegevuse evalveerimise 2024. aastal. Järgmine institutsionaalne akrediteerimine, mis on uue korra järgi juba ühendatud teadustegevuse evalveerimisega, toimub 2029. aastal.
Suurem tähelepanu teaduseetikale
Arvestades, et Eesti oli seni Euroopa teadusruumis üks väheseid riike, mille teadussüsteemis puudus riiklik teaduseetika tagamise raamistik, tuleb väga positiivsena esile tõsta seda, et TAIKS-is on esmakordselt määratletud Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutus riikliku teaduseetika süsteemi toimimise eest.
Sätestatud on teadus- ja arendustegevuse osalistele teaduseetika järgimise kohustus ning ette nähtud riikliku teaduseetika komitee moodustamine Eesti Teadusagentuuri juurde. Samuti moodustatakse sinna teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon. Suur samm teaduseetika õigusliku raamistiku korrastamise poole on ka see, et TAIKS-is on sõnastatud alla 18-aastaste isikute teadusuuringusse kaasamise tingimused.
Tööd alustab riiklik teaduseetika komitee.
Riikliku teaduseetika komitee moodustamise eesmärk on ühtlustada seni Tartu Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ja mitme ministeeriumi juures tegutsenud eetikakomiteede tegevuse alused, tagada komiteele asjakohane juriidiline tugi ning lihtsustada ja muuta läbipaistvamaks kooskõlastuse taotlemise ja andmise protsessi. Riiklik komitee alustab praeguse kava kohaselt tööd 1. jaanuaril 2026 ja koosneb esialgu kolmest alamkomiteest, mille pädevusalaks on biomeditsiin, geenivaramu andmed ning sotsiaal- ja humanitaarteadused.
Järgmise aasta algusest tuleb eetikakooskõlastust taotleda Eesti Teadusinfosüsteemis. Haridus- ja Teadusministeeriumi info kohaselt peaks riikliku teaduseetika komitee kooskõlastuse taotlemine olema esialgu teadlastele tasuta, ent TAIKS-is on siiski ette nähtud võimalus küsida kuni 3000 euro suurust tasu.
Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni pädevusse hakkab kuuluma teaduseetika rikkumise kahtluste menetlemine ning vajaduse korral hinnangu andmine asutustes korraldatud rikkumiskahtluse menetluste kohta. Ka selle komisjoni teenuse eest on ette nähtud tasu kuni 3000 eurot.
Lahendused senisele segadusele
Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ning teadus- ja arendusasutustes võivad tegutseda institutsionaalsed eetikakomiteed ja väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonid; võimalik on ka mitme ülikooli või asutuse ühise komitee moodustamine.
Vähemalt esialgu jääb asutuste endi otsustada, milliseid eetikakomitee kooskõlastuse taotlusi hakkab menetlema nende enda komitee ja millised nad suunavad riiklikku komiteesse. Erandiks on seadustega ette nähtud riikliku eetikakomitee kooskõlastuse kohustus, nt geenivaramu andmete väljastamise ja kasutamise taotluste korral.
Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee jätkab tegutsemist. Teave ja juhendmaterjalid selle kohta, millised taotlused jäävad edaspidigi selle pädevusse ja millised suunatakse riiklikku komiteesse, on plaanis avaldada detsembris.
Märkimist väärib ka muudatus, mille kohaselt antakse Haridus- ja Teadusministeeriumile teiste ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse koordineerimise ülesanne. Ülikoolil on sellest muudatusest loota lahendust viimasel ajal sagenenud segadusele, et eri ministeeriumide korraldatud toetusvoorud paistavad silma ebaselgete ja teadusele sobimatute tingimustega.
