Üliõpilased tõstavad esile põhjalikke ja entusiastlikke õppejõude, kes seovad aine sisu igapäevaeluga

Tartu Ülikooli möödunud aasta parimad õppejõud on soome keele ja kultuuri õpetaja Margit Kuusk, õpetajahariduse nooremlektor Pihel Hunt, inimese füsioloogia kaasprofessor Jana Kivastik ja arvutitehnika nooremteadur Renno Raudmäe.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas valiti aasta õppejõuks eesti ja üldkeele­teaduse instituudi soome keele ja kul­tuuri õpetaja Margit Kuusk. Üliõpi­laste hinnan­gul loob ta rõõmsa ja innustava õpikeskkonna ning on suure­päraselt ära tabanud, kuidas eestlas­tele soome keelt õpetada: ta pakub äratundmisrõõmu ja õpetab samas märkama tähtsaid erinevusi keelte vahel.

Kuusk pakub Moodle’is rohkelt enese­­kontrolliharjutusi ning jagab linke ja kokkuvõtteid, et kõigil oleks võimalik õppimisest maksimum võtta. Ta selgitab soome kõne- ja kirjakeele vorme, tema tunde ilmestavad osav kõnepruuk ja vahvad jutustused ning entusiasm soome muusika ja kokakunsti suhtes.

„Kultuuritausta tundmine võib keele­õppele palju kaasa aidata. Soomes on palju tähtpäevi, mil­lega on seotud konkreetsed toidud – see annab võimaluse üliõpilas­tega nende üle arutleda või neid isegi järele proovida. Ka muusika aitab keele­tunde huvitavamaks teha – muidugi võiks igas laulus ka mingi grammatika­teema sees olla,“ ütles Kuusk.

Sotsiaalteaduste valdkonna aasta õppejõu tiitli pälvis haridus­teaduste instituudi õpetajahariduse nooremlektor Pihel Hunt, kelle põhjalikkus tagasiside andmisel innustab are­nema ja edasi õppima. Tudengid kiitsid tema head huumorimeelt ja tõid esile, et ta kohtleb üliõpilast kui inimest, kes on teekonnal, mitte kui kedagi, kes peab täitma kontrollnimekirja.

„Suur osa minu õppetööst ongi seotud uurimismeetodite õpeta­mise, üliõpilaste lõputööde koostamise ja uurivaks praktikuks kujunemise toetamisega. Minu arvates võiks ülikoolis rohkem keskenduda sel­lele, kuidas toe­tada tudengeid oma õppi­mise eest suurema vastutuse võtmisel ja suunata neid märkama õppimisvõimalusi ka mujal – õppimine ei piirdu ainult loengute ja seminaridega,“ rääkis Hunt.

Pihel Hundi õppematerjalid on mitme­kesised, selgitused kiired ja tudengisõbralikult dialoogi soosivad ning tagasiside konstruktiivne. Ta kasutab e-kursuste võimalusi, muu hulgas annab audiofailiga suulist tagasi­sidet, mis mõjub mitteametlikult soojalt; ta on kutsunud loengutesse ka külalis­esinejaid ja viinud tudengeid teatrisse.

Meditsiiniteaduste valdkonna aasta õppejõuks kuulutati bio- ja siirde­medit­siini instituudi inimese füsioloogia kaasprofessor Jana Kivastik, kes annab endast parima, et üliõpilased saaksid füsioloogia keerulised teemad põhjalikult selgeks. Ta on pühendunud ka arstiteaduse õppekava arendamisele ja osaleb selle muutmise töörühmas.

Kivastik on üliõpilaste sõnul alati väga viisakas ja lahke, samas õppetöös süsteemne: tema videoloengud aitavad omandada aine õpisisu ja Moodle’i harjutustestid kinnistavad saadud tead­misi. Seminaridesse põimib ta nii palju praktilisi tegevusi ja pilte, et tudengid saavad õpitavast selgelt aru.

„Kui vanemate kursuste üliõpilased või vilistlased ütlevad, et nad kuulavad ikka aeg-ajalt minu salvestatud loenguid üle, tekitab see hea tunde. Kohapeal teeme sageli rühmatööd, kus tuleb vastus paberile kirjutada või siis lihtsalt kaaslastega läbi arutada. Rää­ki­da kõik ei jõua, aga see mõtisklus ise aitabki mõtteid koondada. Tulevased arstid peavad aru saama, mis võib juhtuda haiguse ajal, kui mingi osa süsteemist ei tööta korralikult, ja on võr­ratu näha, kuidas tudengid kahe esimese aastaga füsioloogiast järjest rohkem aru saavad,“ ütles Kivastik.

Loodus- ja täppisteaduste vald­konna aasta õppejõuks valiti tehno­loogia­instituudi arvutitehnika noorem­teadur Renno Raudmäe, kes pakub üliõpilastele positiivset õpi­kogemust tänu kursuste heale üles­ehitusele ja korralikele õppematerjalidele. „Õppejõu entusiasm tegi loengud põnevaks, lisaks sai sisuka üle­vaate mudelite joonistamisest ja tootmisprotsessidest,“ on tudengid öelnud.

Raudmäe tehnilise joonesta­mise ainetel on eriala parim tagasiside ja need ei nõua erilisi eelteadmisi, mistõttu saab neid valida terve ülikooli­pere. Tema meetodid arendavad tudengite ruumilise ja kriitilise mõtlemise oskusi, sest sunnivad nupu­tama, kuidas detailid eri vaatenurgast välja näevad ja kuidas joonised kõigi jaoks arusaadavad oleksid.

„Tehniline joonis peab olema koostatud nii hästi, et kui täiesti võõras vastava eriala spetsialist selle ette võtab, suudab ta detaili selle järgi valmis teha. Mõnes mõttes on minu aine nagu Youtube’i kanal „Kuidas seda tehakse“ – see võiks anda hea aluse, et mõista, kuidas füüsilisi asju luuakse. Selliseid teadmisi on väga hea tavaeluga siduda,“ sõnas Raudmäe.