Ülikooli õppehoonetes Omicumis ja Philosophicumis on juba neli aastat punutud varjevõrke, mis saadetakse Ukraina kaitsjatele. Milline näeb välja üks päev punujate elus, kirjeldab Omicumis võrkude punumist korraldav Signe Värv.
Alusvõrgu, punumismaterjalide, lõikevahendite ja Ukrainas rindel vajaminevate asjade ostmiseks kogutakse annetusi MTÜ Aitan Kaitsta pangakontole EE487700771011351792 (LHV).
On karge kevadhommik, kell on pool üheksa ja Omicumi rattaparklas ronib oma truu sinise Cube Aim SL 29 seljast hallipäine Peeter. Ta käib iga päev vabatahtlikuna Omicumi aatriumis Ukraina sõduritele varjevõrke punumas.
Enamasti jõuabki just Peeter võrgu juurde esimesena. Jätab üleriided garderoobi ja vaatab üle, kui palju jõudsid ära teha eelmise õhtu punujad. Läheb kööginurka, teeb endale tassi kohvi ja paneb paika päevaplaani. Alusvõrgud tellimuste tabelis olevate järgmiste võrkude jaoks on välja mõõdetud – sellega ei pea täna tegelema. Küll aga on jäänud väheks pruunikat tooni ribasid, mida võrgu sisse punuda. Tuleb lõigata kiudkanga rullist paane ja need ribade lõikajatele valmis seada.
Kella üheksa paiku asutab end võrgu juurde punuma endine kiirabivelsker, alati rõõmsameelne Tiina. Mis sest, et kätes on närvikahjustus ja kogu aeg on tunne, nagu torgiks sõrmeotsi väikesed nõelad. See pole ju miskit külmas ja porises kaevikus istumise kõrval … Suvel ootab Tiinat eest suur juubel – ta saab 80-aastaseks.
Hommikuse vahetuse usinad pensionärid
Varsti saabuvad Nadja* ja Mõhhailo*, mõlemad ukraina pensionärid. Nadja jõudis Eestisse 2022. aastal, tema abikaasa Mõhhailo pidas veel kodukohas mõnda aega vastu, kuid tuli siis naisele järele. Esialgu jagasid nad end võrgupunumise ja Tartu Toidupangas vabatahtlikuks olemise vahel, kuid pärast toidupanga kolimist käivad iga päev Omicumis. Ja iga päev loodavad nad kuulda midagigi oma poja kohta, kes teenis Azovi pataljonis ja langes 2022. aastal sõjavangi. Ehk jõuavad nad ära oodata päeva, mil teda jälle näha saavad.
Mõhhailo võitleb eesti arstide toel pahaloomulise kasvajaga ja Nadja saadab väsimatult palvekirju Punasele Ristile, suursaadikutele – kellele iganes, kes suudaks mõjutada mõnd agressorriigi ametnikku väljastama vajalikku infot nende poja kohta. Nad ei tea siiani, kas poeg on üldse veel elus.
Vahepeal on kohale jõudnud ka teised eakad vabatahtlikud: proua Katerõna* ja kiire punuja Lesja*. Katerõna käed ei luba tal võrku punuda, küll aga püüab ta teistele lõigata nii palju ribasid kui võimalik. Aeg-ajalt peab ikka üle küsima, kas kangas, mida ta lõikab, on üldse sobilikku tooni, sest silmanägemine on kehvake. Kui Katerõna pole Omicumis, on ta Laulupeomuuseumis, kus samuti tehakse tänuväärset kangalõikumistööd.
Tervis pole enam see, aga süda nõuab, et kui midagi on võimalik omade heaks teha, siis tuleb teha.
Lesja on vaikne ja visa. Tervis pole enam see, aga süda nõuab, et kui midagi on võimalik omade heaks teha, siis tuleb teha. Ja võrgu juures saab teiste naistega nii mõnedki maailma asjad läbi arutatud.
Täna on võrkude juures ka krapsakad Maia ja Anne, kes napsavad oma kiirest pensionärielust iga nädal ühel päeval mitu tundi, et pärast seenioride võimlemistrenni tulla ja aidata. Terve elu aktiivsed olnud prouade jaoks on mõeldamatu niisama kodus passida – nii palju on ju teha!
Samuti on end ühe laua taha sisse seadnud Ülle, kes teeb väga peent näputööd. Ta kasutab suurtest kohviubade kottidest saadud kiude, et valmistada snaipritele maskeerimisülikondi. Neid tehakse tellimise peale ja need on väga väärtuslikud.
Lõunaks on Tiina, Nadja, Mõhhailo ja Lesja ära läinud. Minekule seavad end ka Maia ja Anne. Nemad on võrgupunujate hommikune vahetus.
Noored näpud on väga oodatud
Juba on aga saabunud endised pedagoogid Tamara* ja Oksana*, kes kostitavad kõiki kohalolijaid koduste toitudega. Naistel on paika pandud, kes millisel päeval toob Peetrile söögi – teda peab korralikult toitma, et oleks ikka jaksu kõigi jaoks olemas olla!
Lõuna ajal peab teda utsitama kööginurga poole, sest tal on parasjagu pooleli eesti keele õpetamine kahele ukraina vabatahtlikule. Vassõl* loodab aprillis ära teha eesti keele algtaseme eksami, aga Peeter on skeptiline. Tema teine õpilane, nooremapoolne Olena*, seab end sisse kööginurgas. Olena on jõudnud juba B2-tasemele. Varsti pendeldab Peeter aatriumi ja köögi vahet, katkub juukseid ja üritab seletada, kuidas küll oast saab uba ja vastupidi.
Tudengid on punumisel haruldased külalised, kuid nad võetakse alati rõõmuga vastu – noored, artriidist puremata näpud teevad kiiret tööd.
Võrgu juures on nüüd ka kaks tudengit, kellel lõppes loeng suures auditooriumis. Tudengid on punumisel haruldased külalised, kuid nad võetakse alati rõõmuga vastu – noored, artriidist puremata näpud teevad kiiret tööd.
Pärastlõunal tuleb läbi kolmekümnendates Darja*, kes töötab ilusalongis. Kui parasjagu pole kedagi teenindada, jõuab ta mitu riba võrku punuda. Darja on ka see, kes siis, kui annetustest on kogunenud vajalik summa, tellib Ukrainast kerget kiudkangast, mis on võrgupunumiseks parim materjal. Lõunapausi ajal käib punumas ka Katre, kes töötab ühes lähedalasuvas asutuses.
Halõnal* on täna kangalõikumispäev. Natalija* soovib pigem punuda. Sofijal*, kes on erialalt kiirabiõde, kuid praegu kliinikumis koristustöid tegemas, on vaba päev ning ta korrastab laoruumi, kuhu on jälle kuhjunud annetustena toodud kasutatud riideid. Sofijale tuleb neid appi sorteerima ka Kristina*. Liiga pikalt järjest punumine pole mõnus.
Kraam sorditakse mitmesse hunnikusse: riided, mis on Ukrainasse saatmiseks liiga katkised või kulunud, lähevad varjevõrgu materjaliks; mis ei sobi ka selleks, läheb tekstiiliprügisse.
Kella viie paiku jääb võrgu juures hõredamaks. Tamara on otsustanud teha täna ka mõned kiivrikatted ja ta lähim võitluskaaslane Vira* liitub temaga. Vahepeal on nende laua juurest kosta ka lauluhääli. Vira käib laulmas ukrainlaste kooris, mis aeg-ajalt Tartu peal ka kontserte annab. Tasapisi seab lõunane vahetus end minekule.
Õhtuse vahetuse asjalikud korraldajad
Väsinud moega Peeter arvab, et läheb täna koju kella kuue paiku. Õnneks ei ole kolmapäev ja Peetrit ei oota ees veel ka kaevikuküünalde tegemine Vasara tänava kandis. Peeter vaatab veel üle, kas punujatele jääb piisavalt materjali ja uus alusvõrk – juhuks, kui praegune valmis saab –, ning väntab sumedas kevadõhtus kodu poole.
Pisut pärast Peetri lahkumist saabuvad Kaja ja Raili. Kaja on kulda väärt, sest ta on suurepärane organisaator ja korraldab suuresti varjevõrkude saatmist Ukrainasse – ikka nimeliselt sõduritele, kes võrke oma brigaadidele on tellinud. Koos Darjaga on ta sisse seadnud sõbrasuhted Ukrainasse suunduvate pakivedajatega, kes valminud võrgud tasuta oma mikrobussi peale võtavad ja Ukrainas posti panevad.
Mõnikord saab raskemaid saadetisi, näiteks Tartus ja Viljandis tehtud kaevikuküünlaid ja kokku pandud toidupakke, saata rindele ka eesti vabatahtlikega, kes viivad Ukrainasse humanitaarabi ja masinaid. Kaja hangib saatmiseks ka süle- ja tahvelarvuteid ning akupankasid.
Raili toob võrguõhtusse värvi ja särtsu. Temaga on tore rääkida kultuurisündmustest, nagu ka Iraga, keda täna küll punumas pole. Railil ja Sofijal on plaan jõuda pärast punumist veel juuksurisse.
Juba õhtupimeduses astub uksest sisse Magnus – kõige hilisema vahetuse esindaja. Tema on punujate IT-guru, kes vastavalt vajadustele seadistab ukrainlannade arvuteid ja nutividinaid. Koduse tiguposti juurest ootamatult digiriiki sulpsatamine pole kõigi jaoks kerge olnud. Mõnikord on Magnus täitsa omapäi, kuid täna on varjevõrgu jaoks aega ka Marijal*.
Magnus ja Marija on need, kes mõne tunni pärast pühivad võrgualuse põranda puhtaks, kustutavad köögis ja laoruumis tuled ning sulgevad uksed. Päev varjevõrgu varjus on möödunud.
Tartu Ülikoolis on varjevõrke järjepanu punutud 2022. aasta kevadest. Riia 23b/2 asuvas Omicumis, kus punumistöö käib iga päev, täitub võrgupunumise alustamisest 13. aprillil neli aastat. Kolmapäeviti kella 16–20 saab varjevõrke punuda ka Jakobi 2 asuvas Philosphicumis. Neis kahes õppehoones on võrke punutud kokku 24 019 m2, üle Eesti asuvates punumiskohtades kokku 89 555 m2.
Märkus
- Ukrainlastest vabatahtlikud on artiklis muudetud nimedega, kuna osal neist elavad lähedased veel okupeeritud aladel.
