Ajakirjast
Kolleegiumist
Kaasautorile
Reklaam
Paku teema
Juurdepääsetavus
Avaleht
Aktuaalne
Arvamus
Inimesed
Teadus
Varia
Arhiiv
Otsi
Juurdepääsetavus
Otsi
Ava menüü
Sulge menüü
Mobiili peamenüü
Avaleht
Aktuaalne
Arvamus
Inimesed
Teadus
Varia
Arhiiv
Sulge
Otsi
Otsi:
Otsi
Intervjuu
Toomas Hendrik Ilves: üldiselt on Eesti täielik ime
Loe artiklit
Aktuaalne
Aktuaalne
Pool aastat eestikeelset õpet. Kuidas meil läheb?
Möödunud aastal anti täiskäik reformile, millest on räägitud aastakümneid: septembris alustasid esimeste ja neljandate klasside õpilased kõikjal Eestis kooliaastat eesti keeles. Lasnamäe Põhikool palus eelmise aasta alguses eestikeelsele õppele üleminekul ajapikendust – nagu ka Narva koolid ja lasteaiad, ent Lasnamäel õpivad haridusliku erivajadusega lapsed. Kooli direktor Milena Pogodajeva räägib nüüd, 2025. aasta algul, et …
Merilyn Merisalu
Diskussioon
Tehisaruga seotud hirmud on düstoopilised, kuid mitte ebarealistlikud
Tehisaru arengu üle murravad pead nii arendajad kui ka iduettevõtjad, nii filosoofid kui ka poliitikud. Kas ja kuidas saab sellega kaasnevaid riske tehisarueetika abil vähendada? Universitas Tartuensise palvel kohtusid vestlusringis Eesti tehisintellekti tippkeskuse rahvusvahelise eetikanõukogu esimees professor Margit Sutrop, tippkeskuse …
Margit Sutrop
Aktuaalne
Pool tuhat aastat omakeelset kirjasõna
Tänavu möödub 500 aastat esimese eesti- ja lätikeelse tekstiga missaraamatu ilmumisest. See on vägev piirikivi ühe juba küllaltki vanaks saanud kirjakultuurrahva ajaloos. Selle suursündmuse auks kannavad järgmise kevadeni ulatuvad kuud pidulikku nime Eesti Raamatu Aasta. Me oleme, kes me oleme, tänu …
Arne Merilai
Aktuaalne
Piibel, aabits ja entsüklopeedia ning nende väiksemad velled
Logo „Eesti raamat 500 aastat“ on lugejale küllap juba tuttavaks saanud. Eestikeelne raamat ei sündinud aga tühjalt kohalt: sel on pikk eel- ja järellugu. Pool tuhat aastat on auväärne aeg, selle pika ea sisse mahub tegusust ja kulgemist. Siinjuures identifitseeritakse …
Ilmar Vaaro
Aktuaalne
Naised teaduses: karjääril ei ole sugu!
„Me tahame öelda valjult, et karjääril ei ole sugu! Tegelikult ei ole vahet, kas oled mees või naine, noor või vana,“ ütleb analüütilise keemia kaasprofessor Ester Oras. Nii pole see aga alati olnud ja sooline palgalõhe pole praegugi kadunud. Neuroloogia …
Merilyn Merisalu
Uudis
Meie parimad kaasautorid 2024
Eelmisel aastal paistsid oma kirjatöödega Universitas Tartuensise veergudel silma kaasautorid Kadri Simm, Silja Paavle ja Sven Paulus. Tunnustame kaasautorite aastapreemiaga teadlast, kes on pühendumusega võtnud aega, et oma valdkonna tegemisi lugejale lähemale tuua, ajakirjanikku, kes on täpse sulega vahendanud olusid …
Universitas Tartuensis
Arvamus
Kõne
„Sõnade hirmutav jõud“
Andreas Ventsel
Juhtkiri
Teaduskeel tahab turgutamist
Merilyn Merisalu
Arvamus
Kuidas teadustööks uusi rahastusallikaid leida
Mart Saarma
Essee
Rahvusülikool kui tunnistus, et iseolemine kestab
Krista Aru
Inimesed
Intervjuu
Toomas Hendrik Ilves: üldiselt on Eesti täielik ime
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president kahe ametiaja jooksul, on alates 2021. aastast Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis külalisprofessor. Oma loengutes räägib ta demokraatiast digiajastul. Kuidas näeb „Tiigrihüppe“ alusepanija olukorda praegu? Aasta tagasi, vabariigi aastapäeval peetud aulakõnes ütles Toomas Hendrik …
Tiia Kõnnussaar
Uus professor
Poliitikateooria vajab enam väikerahvaste perspektiivi
Praegust aega võrreldakse sageli maailmasõdade vahelise ajaga – ka tollal räägiti kriisist kõikides eluvaldkondades. Septembris Tartu Ülikooli poliitikateooria professoriks saanud Eva Piirimäe hinnangul peaksime mõtlema, kuidas leida võimalusi demokraatia tugevdamiseks. „Sõdadevahelisel ajal oli demokraatia staatus oluliselt madalam ning paljudes praegu demokraatlikes …
Merilyn Merisalu
In memoriam
Krista Aru (1.08.1958–25.02.2025)
Teadus
Teadus
Tehnoloogiafolkloor aitab üha modernsemas ühiskonnas inimest näha
Andrus Tins
Teadus
Tehnoloogiafolkloor aitab üha modernsemas ühiskonnas inimest näha
Eesti Kirjandusmuuseumis on juba aastakümneid uuritud ka moodsa aja nähtusi – tänavakunsti, meeme, veebihuumorit, meedia ja folkloori ühisosa jm –, kuid seni polnud see fookusena sõnastatud. Minu uurimistöös on täiesti tänapäevased teemad ühendatud 19. sajandi arhiivimaterjalidega. Inimese ja tehnoloogia suhteid analüüsiti sügavuti …
Teadus
Fotokatalüüsi püha graali otsides
Eduard Feldbach
Teadus
Fotokatalüüsi püha graali otsides
Fotokatalüüsil põhinev vesiniku tootmine veest on peagi konkurentsivõimeline ja vesinikust saab peamine energiaallikas. Tartu Ülikooli füüsika ja keemia instituudi teadlased on selles veendunud, kuid teel sinna tuleb üles leida püha graal ehk sobiv katalüsaatorimaterjal. Üleminek vesinikuenergeetikale on mitmel põhjusel vältimatu. …
Teadus
Kelle hoida on eesti teaduskeel?
Helika Mäekivi
Teadus
Kelle hoida on eesti teaduskeel?
Möödunud sügisel arutles Anto Veldre Sirbi artiklis „Kas kellelgi peaks väga häbi olema?“[1], kui võimatu või võimalik on tõlkida ingliskeelsete magistritööde pealkirjad ja sisukokkuvõtted arusaadavasse eesti keelde. Astusime sammu edasi ja uurisime, kuidas on lood Tartu Ülikooli doktoritöödega. Enamik doktoritöid kirjutatakse …
Doktoritööd
Värsked teadustööd: eesti sõdurite motivatsioonist tugeva elektrivälja mõjuni
Universitas Tartuensis
Doktoritööd
Värsked teadustööd: eesti sõdurite motivatsioonist tugeva elektrivälja mõjuni
Novembrist jaanuarini Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks vabadussõja vaimu, riikliku vaktsineerimisprogrammi mõju ja ooteaegade lühendamist äriprotsessides. Siit saab lugeda jaanuaris kaitstud tööde kokkuvõtteid. Kõigi kaitstud töödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu …
Varia
Ars longa
Kui andmetele anda värv, võib tulemuseks olla kunst
Kadri Asmer
Ars longa
Kui andmetele anda värv, võib tulemuseks olla kunst
Ryoji Ikeda isikunäitusel Eesti Rahva Muuseumis on eksponeeritud teos „The Critical Paths“ („Kriitilised teed“, 2024), mille loomise aluseks oli koostöö Tartu Ülikooli genoomika instituudiga[1]. Sisuliselt on tegemist 25 meetri pikkuse peegelkoridoriga, mille laes olevatel leedekraanidel on liikuvate valgus- ja värvimustrite kaudu …
Alma mater
Delta maja on toonud Ülejõele pulbitsevat elu
Silja Paavle
Alma mater
Delta maja on toonud Ülejõele pulbitsevat elu
Delta õppehoonesse jagub tudengeid hoolimata kellaajast ja nädalapäevast: sealsetes instituutides õpib ligi 3000 üliõpilast. Kevad- ja suveõhtutel naudivad nii tudengid kui ka linlased aga jõepoolsetel treppidel päikeseloojangut. Delta keskuse avamispeost möödus jaanuari lõpus viis aastat. IT-majana kavandatud hoone visiooni pani toonane …
Pegasus
Kui
alma mater
’isse Pegasusel asja oli …
Jüri Talvet
Pegasus
Kui
alma mater
’isse Pegasusel asja oli …
Rahvuse ärkamisajast saadik on eesti raamatu keskmes olnud algupärane või tõlkeline omakeelne sõnaloome. See on eesti emakeele elujõu kindlaim tagatis. Äratajate esisalka (nii meil kui ka paljudel teistel väiksematel ja suurematelgi rahvastel) on aina kuulunud luuletajad. Nende erksad ja kirglikud, …
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. Loe lähemalt kasutustingimustest.
Kasutustingimused
Nõustun
Ei nõustu