Veebruari algul kunstimuuseumis avatud näitus „Võimu märgid“ teeb ilmseks, kuidas ja milliste märkide abil on Eestit parasjagu valitsenud võim ülikooli peahoone aulas end kehtestanud.
Näituse kuraatori, ülikooli muuseumi teadussekretäri Ken Irdi sõnul on isikute ja riigi võimu ülikooli aulas näha olnud mitut moodi. „Süvenedes aulasse kui ruumi koos semiootikute Andreas Ventseli ja Tiit Remmiga, üllatas kõige rohkem see, kui tugevalt rõhutas võimusuhteid isegi aula esialgne sisekujundus,“ ütles Ird.
Keiserliku Tartu Ülikooli 1809. aastal valminud aula kujunduses andsid tooni rõdupiirde küljes rippuvad Vene valitsejate elusuurused portreed. Neid pidas silmas juba arhitekt Johann Wilhelm Krause, kui ta kavandas aula rõdule ülikooli taasavaja Aleksander I portree tarbeks uhke keisrisümbolitega ehisraami. 19. sajandil telliti aulasse järjest kõikide troonile tulnud keisrite paraadportreed, mis pidid rõhutama truualamlikkust ning tuletama jõuliselt meelde, kelle käes oli siinmail tegelik poliitiline võim.
Võimu sümboliseeris ka kaheastmeline kõnepult, mille Krause kujundas Aleksander I portree alla. Isiku akadeemilist staatust näitas see, kas ta kõneles aula ülemisest või alumisest kateedrist. Eriti selgelt joonistus hierarhia välja doktoritööde kaitsmisel, kui ülemises seisis ülikooli esindanud kaitsmise juhataja, alumises aga teaduskraadi taotlev doktorant. Kaheastmelist kateedrit kasutati aulas 1950. aastateni.
Näitus ei piirdu ainult vaatega minevikku. Rühmituse Ajuokse kunstnikud on kokku pannud sümbolitest kubiseva installatsiooni, mis kujutab unistusi teadlikumast ühiskonnast. Sellega tõstatatakse küsimus, millist ruumi ja ühiskonda tahame enda ümber luua ning kuidas meid ümbritsevaid võimumärke edaspidi ära tunda.
Kasutatud materjalid on pärit Rahvusarhiivi, Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Ülikooli muuseumi, Tartu Ülikooli raamatukogu, Herderi instituudi, Bildarchiv Foto Marburgi ning Indrek Ilometsa kogudest.
Näitus „Võimu märgid“ on ülikooli kunstimuuseumis avatud 5. oktoobrini.
