Veebruaris ja märtsis Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks rinnavähist räägitavaid lugusid, tehisaru abil valminud loomingu õiguskaitset ja metsa mikroelupaiku. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alessandra Dezi kaitses vene keele alal doktoritöö „Функции иноязычных вкраплений в интернет-дискурсе русскоязычных жителей Италии и Эстонии: сопоставительный аспект“ („Itaalia ja Eesti venekeelse diasporaa internetisuhtluse võõrkeelsete keelendite funktsioonid: võrdlev analüüs“).
Veebietnograafia ja diskursuseanalüüsi meetoditega analüüsiti võõrkeelseid keelendeid Itaalias ja Eestis elavate venekeelsete inimeste kasutuses. Doktoritöö tulemused näitavad, et võõrkeelsed keelendid toimivad vahenditena, millega kõnelejad viitavad sotsiokultuurilisele keskkonnale, hindavad oma elukogemusi ja loovad identiteeti. Kasutusmustrite erinevused viitavad sellele, et keelevälised tegurid ja erinevad ajaloolised kontekstid kujundavad võõrkeelsete keelendite funktsioone.
Juhendaja em-dots Jelisaveta-Kaarina Kostandi, oponendid prof Kapitolina Fedorova (Tallinna Ülikool) ja dots Ekaterina Protassova (Helsingi Ülikool).
Irina Khrustaleva kaitses ajaloo alal doktoritöö „Architecture of the 5th and 4th millennia BC in the northwestern part of the East European Plain“ („Süvendpõhjalised ehitised Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas V–IV aastatuhandel eKr“).
Kuigi Ida-Euroopa lauskmaa loodeosa kiviaegsete küttide-kalurite-korilaste elamud vastavad kõigile arhitektuuri kriteeriumidele, jäetakse need arhitektuurist rääkides sageli teenimatult kõrvale. Doktoritöö annab esimest korda regiooniülese ülevaate, mis sisaldab andmeid enam kui 200 Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest väljakaevatud kiviaegse elamu kohta. Tulemustest nähtub, et hästi säilinud süvendpõhjalised ehitised ei olnud kiviajal selle piirkonna peamine elamutüüp ning eri tüüpide esinemisel oli arvatust rohkem põhjuseid.
Juhendajad prof Aivar Kriiska ja dots Kerkko Samuli Nordqvist (Helsingi Ülikool), oponent vanemteadur Valdis Bērziņš (Läti Ülikool).
Pavel Kutergin kaitses etnoloogia alal doktoritöö „Современные творческие коллективы Шарканского района Удмуртии в деле сохранения и популяризации традиционной культуры“ („Tänapäeva Udmurdimaa Šarkani rajooni loomingulised ansamblid ja udmurdi traditsioonilise kultuuri säilitamise viisid“).
Kohalikud kultuurilised eripärad on etnilise identiteedi osa. Šarkani rajoonis on täheldatav rahvamuusikalise traditsiooni aktiivne taaselustamine: folklooriansamblid taasloovad rituaale, uurivad arhiivimaterjale ja teevad välitöid autentse repertuaari taastamiseks. Loovkollektiivid aitavad kaasa udmurdi kultuuri lõimimisele tänapäeva kultuuriruumi, tagades põlvkondade järjepidevuse ja traditsioonide säilitamise. See on esimene doktoritöö, kus käsitletakse folkloorikollektiive udmurdi keele säilitamise vaatenurgast.
Juhendajad prof Art Leete ja teadur Eva Toulouze, oponendid Aīda Rancāne (Läti Ülikool) ja slaavi keelte koordinaator Irina Sadovina (Sheffieldi Ülikool).
Indrek Linnuste kaitses religiooniuuringute alal doktoritöö „Spirituaalse dimensiooni integreerimise võimalusest ja vajadusest tervishoiu- ja rehabilitatsioonisüsteemis“.
Tervishoius ja rehabilitatsioonis on spirituaalse dimensiooni roll sageli alahinnatud, kuigi see võib toetada patsientide tervenemist ja taastumist. Selle peamised põhjused on tervishoiutöötajate ajapuudus, vähene väljaõpe ja ebamugavustunne eksistentsiaalsete teemade käsitlemisel. Spirituaalse dimensiooni lõimimine tervishoiuteenustesse tähendab inimese tervikliku heaolu arvestamist – patsient ei ole vaid haiguspilt, vaid ka oma kultuurilise tausta, uskumuste ja väärtuste kandja. Selline lähenemine võib aidata paremini mõista, millist tuge patsiendid vajavad.
Juhendaja prof Anne Kull, oponent prof Kairi Kõlves (Griffithi Ülikool, Austraalia).
Lona Päll kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritöö „Bridging the disconnections: an ecosemiotic approach to place-lore in environmental conflict communication“ („Semiootiliste ühenduste taastamine: ökosemiootiline vaade kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides“).
Kohapärimus väljendab keskkonnakonfliktides kultuurilisi ja ökoloogilisi tähendusi ning identiteeti, teadmisi ja ideoloogilisi seisukohti. Kohapärimust kasutatakse konfliktsetes aruteludes sageli lihtsustatult ja valikuliselt vastanduste loomiseks ning konflikti eskaleerimiseks. Doktoritöös loodi uus teoreetiline raamistik kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, arendati ökosemiootika mudeleid ja pakuti praktilisi lahendusi keskkonnakonfliktide haldamiseks.
Juhendajad prof Timo Maran ja lektor Ergo-Hart Västrik, oponendid prof Tema Milstein (Uus-Lõuna-Walesi Ülikool) ja kaasprof Renata Sõukand (Veneetsia Ca’ Foscari Ülikool).
Sten-Erik Tammemäe kaitses ajaloo alal doktoritöö „Teadussild üle Soome lahe. Eesti-Soome teadussuhted 1918–1940“.
Eesti ja Soome vahel oli 1920. ja 1930. aastatel märksa mitmekülgsem teaduslik suhtlus ja koostöö, kui senisest ajalookirjutusest on näha. Kinnitust leidis arvamus, et tihedaimad teadussidemed olid humanitaarteadustes, kuid arvukalt oli kontakte nii humanitaar-, loodus-, põllumajandus-, arsti-, loomaarsti- kui ka usuteadustes. Kõige mitmekülgsemateks koostöömoodusteks osutusid töö- ja uurimisreisid ning rahvusvahelised kongressid, kusjuures üldises plaanis said kahe riigi teadussuhetest enam kasu Eesti teadlased.
Juhendajad kaasprof Erki Tammiksaar, prof Tõnu-Andrus Tannberg ja teadur Ülle Tarkiainen (Rahvusarhiiv), oponent prof Kari Alenius (Oulu Ülikool).
Pinelopi Tzouva kaitses maailmakirjanduse alal doktoritöö „Breaking free of Cancerland: changing the stories we tell about breast cancer“ („Vähimaast lahtiütlemine: rinnavähist räägitavate lugude muutmine“).
Rinnavähki haigestunud naiste isiklikud lood mõjutavad suuresti inimeste arusaamu sellest haigusest ja rinnavähiteemalisi arutelusid. Ellujäämisest, positiivsest mõtlemisest ja isiklikust vastutusest rääkivad lood jätavad varju kogemuste tegeliku mitmekesisuse, seosed majanduspoliitiliste huvide ja kogukondliku mõjuga. „Sangarite“ lugude jutustamise mustrile peaks lähenema kriitiliselt, ka teistsugustest kogemustest rääkimine võiks anda parema arusaama rinnavähi komplekssusest ja laiapõhjalisest mõjust.
Juhendajad prof Marina Grišakova ja prof Anneleen Masschelein (Leuveni Katoliku Ülikool), oponent kaasprof Anita Wohlmann (Lõuna-Taani Ülikool).
Piret Upser kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritöö „Eesti hädaabikõned: tüübid, teemad ja suhtlusprobleemid“.
Hädaabikõne edukuse alus on täpne ja võimalikult probleemivaba suhtlus ning tõhus infovahetus: iga tõrge ja suhtlusprobleem pikendab kõne kestust, mis omakorda tähendab, et abi jõudmine sündmuskohale viibib. Uurimistulemustest ilmneb, et suhtlusprobleemide teke on enam seotud kõnes edastatava infoga, mitte vestlejate emotsionaalsuse või vähese koostöösooviga. Enamik tuvastatud probleeme tekib suure hulga detailse info vahetamisel. Hädaabikõnede struktuuri uurides selgus ka, et kõiki kõnesid ei saa sugugi tõlgendada kui üht tüüpi suhtlust, sest eesmärgid ja lahendused võivad märkimisväärselt varieeruda.
Juhendajad teadur Tiit Hennoste ja lektor Andra Rumm, oponent lektor Hanna-Ilona Härmävaara (Helsingi Ülikool).
Sotsiaalteaduste valdkond
Liva Rudzite-Celmina kaitses õigusteaduse alal doktoritöö „Creations involving artificial intelligence under the European Patent Convention: legal implications and potential solutions“ („Tehisintellekti kaasav looming ja Euroopa patendikonventsioon: õiguslikud tagajärjed ja võimalikud lahendused“).
Tehisaru abil sündinud loomingu puhul võidakse nõuda kõigi andmete avalikult kättesaadavaks tegemist, avalikustamiskohustust, masinõppemudelite registreerimist ja masinõppeväljundi õigusjõudu. Praegune Euroopa patendikonventsioon ei võimalda neid probleeme lahendada ja võib anda konkurentidele ebaproportsionaalse eelise. Doktoritöös pakutakse välja esialgne patendisarnane sertifitseerimismehhanism tehisaru hõlmava loomingu kaitsmiseks.
Juhendajad prof Aleksei Kelli ja külalisprof Martin Ebers, oponent prof Jan De Bruyne (Leuveni Katoliku Ülikool).
Meditsiiniteaduste valdkond
Gerli Mõts kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Ethical issues in nursing before and during the COVID-19 pandemic: a multi-method study“ („Eetilised probleemid õenduses enne COVID-19 pandeemiat ja pandeemia ajal: mitmemeetodiline uuring“).
Eestis on meditsiiniõdede eetilised probleemid tingitud patsiendi õiguste ohustamisest, õdede professionaalse rolli ja autonoomia ebamäärasusest, aga ka mittetoetavatest töösuhetest ja -keskkonnast. COVID-19 pandeemia tõi ka tervishoius kaasa uusi eetilisi küsimusi ning võimendas varasemaid. Probleemide süvenemist mõjutasid muu hulgas reguleerimata ja ülemäärane töökoormus ning õdede ebapiisav valmisolek kriisideks. Doktoritöö tulemused kinnitavad, et õdede professionaalne roll ja autonoomia tuleks kindlamini määratleda, samuti tuleks reguleerida töökoormust ja luua koostööl põhinev organisatsioonikultuur.
Juhendajad külalisprof Mari Katariina Kangasniemi (Tartu Ülikool ja Turu Ülikool) ja prof Ruth Kalda, oponent prof Sanna Salanterä (Turu Ülikool).
Ingrid Oit-Wiscombe kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Genetic markers of enzymatics in the pathogenesis of chronic obstructive pulmonary disease as a systemic disease and the effects of antioxidant peptides“ („Ensümaatika geneetilised markerid kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse kui süsteemse haiguse patogeneesis ja antioksüdantsete peptiidide mõju“).
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekkes ja süvenemises mängib võtmerolli oksüdatiivse stressi ülekaal antioksüdantide üle. Doktoritöös uuriti, kas sünteetilised antioksüdandid võiksid olla potentsiaalsed kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravimid, mis suurendaks antioksüdantset kaitset ja vähendaks põletikulist vastust. Selgus, et hoolimata tugevatest antioksüdantsetest omadustest suurendasid nad kindlate põletikku toetavate ensüümide ekspressiooni. Seetõttu ei saa neid antioksüdante kasutada ravimina, vaid pigem tuleks need võtta aluseks potentsiaalsete ravimite kavandamisel.
Juhendajad prof Alan Altraja ja prof Ursel Soomets (kuni jaanuar 2022), oponent kaasprof Terttu Harju (Oulu Ülikooli Haigla).
Annika Valner kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Changes in structure and function of extremities in early rheumatoid arthritis“ („Jäsemete strukturaalsed ja funktsionaalsed muutused varase reumatoidartriidi korral“).
Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis tekitab põletiku peamiselt käe ja jala väikestes liigestes. Seda esineb kuni 1%-l elanikkonnast. Doktoritöö tulemused näitasid, et reumatoidartriidi korral ilmnevad süsteemsest põletikust tingituna varakult nii käte kui ka jalgade struktuuri ja funktsiooni muutused. Haigetel esines luutiheduse langus käeluudes, käte ja jalgade lihasmassi vähenemine ning koos sellega ka lihasfunktsiooni halvenemine, lisaks käe rasvamassi suurenemine. Artriidikahjustuste ennetamiseks saaks seega lisaks tavapärasele röntgenülesvõttele kasutada luutiheduse ja lihasmassi hindamist koos interleukiin-6 määramisega analüüsidest.
Juhendajad prof Margus Lember ja kaasprof Riina Kallikorm, oponent prof Daina Andersone (Läti Ülikool).
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eleonora Beccari kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritöö „Mapping and exploring trait spaces across the tree of life“ („Erinevate elustikurühmade tunnusruumide kaardistamine ja uurimine“).
Tunnusruum on organismide mõõdetavate omaduste jaotus mitmemõõtmelises ruumis. Doktoritöö käigus uuriti ülemaailmset taimede ja imetajate tunnusruumi, samuti seda, kas tunnusruumi raamistikku saab rakendada elurikkuse kaugseirel. Tunnusruumi metoodika abil saab võrrelda strateegiaid eri liikide vahel, hinnata tunnuste mitmekesisust ja uurida, kuidas liikide strateegiad on seotud keskkonnaga. See aitab paremini mõista organismide kohanemist keskkonnatingimustega ning ennustada koosluste reageerimist üleilmsetele muutustele.
Juhendaja prof Carlos Pérez Carmona, oponent prof Holger Kreft (Göttingeni Ülikool).
Jan-Michael Cayme kaitses keemia alal doktoritöö „Organic-inorganic interactions in experimental and archaeological ceramics“ („Orgaanilised-anorgaanilised interaktsioonid eksperimentaalses ja arheoloogilises keraamikas“).
Arheoloogiliste savinõude keemilise teabe põhjal saab infot mineviku toitumise, tehnoloogiate, kaubandussuhete ja elatusviiside kohta. Doktoritöö tulemused aitavad mõista, kuidas savide mineraalne koostis mõjutab mikro- ja mesopooride teket. Näiteks selgus, et savi põletustemperatuur ja rasvhapete lagunemine kuumutamisel mõjutavad oluliselt rasvhapete säilimist ja ekstraheerimistõhusust savimaatriksist. Nõude mineraloogiline koostis mõjutab märkimisväärselt lipiidide säilivust ja tuvastamist arheoloogilisest savimaterjalist.
Juhendajad kaasprof Ester Oras, kaasprof Signe Vahur ja prof Ivo Leito, oponent Léa Drieu (Prantsusmaa Riiklik Teadusuuringute Keskus CNRS).
Alejandra Duque Torres kaitses informaatika alal doktoritöö „Classifying, constraining and ranking metamorphic relations“ („Metamorfsete seoste klassifitseerimine, täiustamine ja järjestamine“).
Tarkvara testimine tagab, et lõpptoode töötab õigesti, kuid see on sageli aeganõudev, kulukas ja keeruline. Õige väljundi määramiseks kasutatakse metamorfset testimist, mille puhul analüüsitakse sisendi-väljundipaaride seoseid tarkvara järjestikusel käivitamisel. Doktoritöös loodi vahend MetaTrimmer, mis aitab metamorfseid seoseid täpsemalt klassifitseerida, ja MetaTrimmer+, mis tuvastab testandmetes mustreid, et segaseid tulemusi näitavaid seoseid täiustada. Seoste järjestamine veatuvastusvõimekuse alusel aitab vähendada testide arvu, säilitades samal ajal tõhusa veatuvastuse.
Juhendaja prof Dietmar Pfahl, oponendid prof Shaukat Ali (Simula teadusuuringute labor, Norra) ja kaasprof Emelie Engström (Lundi Ülikool).
Jack Royd Hall kaitses hüdrobioloogia ja kalanduse alal doktoritöö „Dissolved organic carbon dynamics of Baltic Sea macroalgae: production, bioavailability and ecosystem effects“ („Läänemere makrovetikate lahustunud orgaanilise süsiniku dünaamika: tootmine, biojuurdepääsetavus ja ökosüsteemi mõju“).
Rannikualad on olulised elurikkuse keskused ja neil on globaalses süsinikuringes tähtis roll. Doktoritöös uuriti seoseid makrovetikate (merevetikate) lahustunud orgaanilise süsiniku dünaamika, mikroobiprotsesside ja ökosüsteemi muutuste vahel ning anti uusi teadmisi selle kohta, milline on rannikualade osa mere süsinikureservis. Makrovetikate kiire asendumine mikrovetikatega muudab süsiniku sidumist ja mikroobide kooslust ning nõrgendab toiduahela alust. Tulemuste põhjal saab välja töötada kaitsemeetmed, mis tagaksid rannikualade ökosüsteemide vastupanuvõime.
Juhendajad prof Georg Martin ja prof Christopher David Hepburn (Otago Ülikool, Uus-Meremaa), oponent teadur Maria E. Asplund (Göteborgi Ülikool).
Maarja Kõrkjas kaitses zooloogia ja ökoloogia alal doktoritöö „Dynamics of tree-related microhabitats in live forest trees and its links with biodiversity“ („Mikroelupaigad elusatel puudel, nende kujunemine, püsimine ja seos metsa elurikkusega“).
Mikroelupaigad, näiteks puuõõnsused, -praod, tuuleluuad jm moodustised suurendavad metsaelupaikade mitmekesisust. Doktoritöös uuriti eluspuudega seotud mikroelupaikade kujunemist, püsimist ja ökoloogilist tähtsust. Mikroelupaikade kujunemist mõjutavad puu vanus, suurus, liik, elupaiga tingimused ja häiringud. Eesti majandusmetsades on puudega seotud mikroelupaiku üldiselt vähe, mõnda tüüpi välitööl neid ei leitudki. Doktoritöö tulemused rõhutavad ettevaatuspõhimõtte olulisust metsa majandamisel, et toetada mikroelupaikade mitmekesisust.
Juhendajad prof Asko Lõhmus ja teadur Liina Remm, oponent vanemlektor Panu Halme (Jyväskylä Ülikool).
Rauno Sedrik kaitses bioaktiivsete ainete tehnoloogia alal doktoritöö „Synthesis and investigation of polymers from different cyclic bio-based monomers“ („Tsüklilise struktuuriga biopõhiste monomeeride ja vastavate polümeeride süntees ning analüüs“).
Peamiselt fossiilsetel ressurssidel põhineva plasti tarbimise kiire kasv ei ole kestlik, seetõttu on vaja leida alternatiivsed lähteained. Doktoritöös uuriti biomassist saadavaid struktuure. Kasutatud monomeeride tsükliline struktuur peaks parandama nende materjalide omadusi, näiteks tõstma klaasistumistemperatuuri. Samuti uuriti neist saadud polümeeride taaskasutatavust, keskkonnajälge ja toksilisust keskkonnale. Saadud tulemused kinnitavad, et väljatöötatud materjalidel on perspektiivi asendada tulevikus fossiilseid polümeere.
Juhendajad kaasprof Lauri Vares ja külalisprof Patric Jannasch, oponent kaasprof Jonathan Potier (Lille’i Ülikool).
Yan Zhao kaitses geenitehnoloogia alal doktoritöö „Unravelling the mechanisms of chromosomal instability during early embryogenesis“ („Kromosomaalse ebastabiilsuse tekkemehhanismid varases embrüogeneesis“).
Kromosomaalne ebastabiilsus on imetajate implantatsioonieelsete embrüote küllaltki sage tunnus. Enamasti eemaldatakse kromosoomianomaaliatega embrüod juba varases arengufaasis iseenesliku abordiga, kuid elussünnini jõudmisel võib kromosomaalne ebastabiilsus viia ka kaasasündinud väärarenditeni. Doktoritöös saadud teadmisi embrüote uurimise ning kromosomaalse ebastabiilsuse avastamis- ja analüüsimeetodite kohta saab ära kasutada näiteks veiste ja hobuste tõuaretuses, aga ka kehavälise viljastamise programmide edu suurendamiseks.
Juhendajad prof Ants Kurg, prof Joris Vermeesch (Leuveni Ülikool) ja prof Thierry Voet (Leuveni Ülikool). Doktoritöö kaitsti Leuveni Ülikooli eksamikomisjoni ees, mille kaks liiget olid Tartu Ülikoolist.
