Suvel Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks hariduse ja teoloogia seoseid, kaubandusšokkide mõju, HIV kandjate vähiriski ning puuõõnsuste tähtsust metsade elurikkuse toetamisel. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Igor Ahmedov kaitses teoloogia alal doktoritöö „Kierkegaardian theology of education“ („Kierkegaardlik haridusteoloogia“).
Doktoritöös uuritakse hariduse ja teoloogia seoseid Søren Kierkegaardi mõtlemise kaudu, esitledes haridust kui eksistentsiaalset ja teoloogilist teekonda. Esitatakse väide, et tõde ei peitu objektis ega subjektis, vaid suhtes. Inkarnatsiooni paradigma kaudu käsitletakse Jumalat kui kehastunud õpetajat. Esitatakse uus kierkegaardlik haridusteooria, mille kohaselt Jumal ongi haridus, ning kahtluse alla seatakse tänapäevases sekulaarses ülikoolis levinud haridusteoloogia käsitlus, mis lahutab teoloogia tegemise ja uurimise.
Juhendajad prof Anne Kull, prof Nigel Tubbs (Winchesteri Ülikool), oponent prof Solveig Magnus Reindal (NLA Kõrgkool, Norra).
Mattia Bellini kaitses maailmakirjanduse alal doktoritöö „Video games, narratives, and complexity“ („Videomängud, narratiivid ja komplekssus“).
Videomängud on võimas narratiivne meedium. Doktoritöös keskendutakse mängude ja mängijate vahelise koostoime kaudu tekkivatele keerukatele kogemustele ning uuritakse, kuidas loo koostisosad ja jutustamistehnikad mõjutavad mängijate emotsioone ja mõtlemist. Sellega pakutakse mängudisainiks väärtuslikke teadmisi. Autor seob narratiivide ja tunnetusprotsesside keerukuse ning väidab, et videomängud võivad aidata meil paremini mõista maailma keerukust.
Juhendajad prof Marina Grišakova ja Frank Nack (Amsterdami Ülikool), oponent vanemteadur Veli‐Matti Karhulahti (Jyväskylä Ülikool).
Elisabeth Kaukonen kaitses eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal doktoritöö „Revealing the gender in the genderless. Estonian gender-marked vocabulary and its perceptions“ („Sugu soota keeles. Eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumine“).
Doktoritöös käsitletakse eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumist, kasutades korpusanalüüsi ja küsitlusuuringut. Analüüsitakse liitsõnu, millel on soolise tähendusega lõpp (-mees, –naine, –tüdruk, -poiss, -tädi ja -onu), ning liitsõnu, mille sooline tähendus paikneb esiosas (nais- ja mees-). Töö eesmärk on dokumenteerida sugude nimetamiseks olemas olevat sõnavara ja uurida selle seoseid ühiskondlike soorollidega. Tulemused näitavad, et grammatilise soota eesti keel ei ole tegelikult sooneutraalne.
Juhendajad prof Liina Lindström ja prof Raili Marling, oponent prof Jarmo Jantunen (Jyväskylä Ülikool).
Heidy Meriste kaitses filosoofia alal doktoritöö „The emotion of guilt: integrating cases without perceived wrongdoing“ („Süütunne: kaasates juhtumeid, kus pole valesti toimitud“).
Süütunnet tuntakse ka olukordades, kus moraalset eksimust pole, näiteks kui autoõnnetuses on põhjustatud kellegi surm, kuid seejuures ei saanuks autojuht midagi teisiti teha, või kui pääsetakse eluga katastroofist, kus paljud teised hukkuvad. Selline süütunne põhineb hüvepõhisel moraalil, kus rõhk on moraalselt halval olukorral, mitte valel teol. Süütunne tekib, kui inimene tajub end panustavat halba asjade seisu. Suures plaanis näitab doktoritöö, kuidas süümõiste oleneb suurel määral meie üldisest normatiivsest raamistikust.
Juhendaja prof Margit Sutrop, oponent prof Edward Harcourt (Oxfordi Ülikool).
Kadi Kähär-Peterson kaitses ajaloo alal doktoritöö „Garlieb Merkel’s political thought: a Baltic perspective on enlightenment“ („Garlieb Merkeli poliitiline mõte: Balti vaade valgustusele“).
Garlieb Merkel (1769–1850) oli üks Balti valgustusaja vastuolulisemaid autoreid, kelle teoseid on alates avaldamisest saatnud terav poleemika. Doktoritöös uuritakse Merkeli poliitilisi visioone ja filosoofilisi ideid nende sünni kontekstis. Analüüsitakse tema kriitikat pärisorjuse ja saksastamise kohta ning suhestumist Euroopa valgustusfilosoofide ideedega. Merkelit käsitletakse nii visionääri kui ka vastuolulise autorina, eraldi vaadeldakse tema arusaamu revolutsioonist, Euroopast ja Napoleoni-vastasusest.
Juhendajad prof Pärtel Piirimäe ja prof Eva Piirimäe, oponent vanemteadur Pauls Daija (Läti Rahvusraamatukogu).
Virginia Rapún Mombiela kaitses germaani-romaani filoloogia alal doktoritöö „Evolución en el uso del artículo por parte de estudiantes de grado estonias de lengua española. Un estudio longitudinal de corpus de aprendientes con énfasis en la influencia interlingüística“ („Eestikeelsete bakalaureusetudengite hispaania keele artiklikasutuse kujunemine. Keeltevahelistele mõjudele keskenduv longituudne õppijakorpusuuring“).
Hispaania keele artikli omandamine on keeruline õppijatele, kelle emakeeles artikkel puudub. Väitekirjas uuritakse, kuidas hispaania keele artikli kasutus õppe kestel areneb ja kuidas õppijate keeltepagas seda protsessi mõjutab. Tulemused viitavad vajadusele artikli funktsioone õppijatega põhjalikumalt arutada. Läbimõeldud ja rikkalik sisend koos õpetaja tagasiside ja metalingvistilise aruteluga aitab õppijatel harjuda artikli kasutamisega erinevates süntaktilistes ja semantilistes kontekstides, teha keeleõppe sihipärasemaks ning tulemused püsivamaks.
Juhendajad lektor Mari Kruse, kaasprof Gemma María Santiago Alonso (Ljubljana Ülikool), oponent kaasprof Carmen Caro Dugo (Vilniuse Ülikool).
Sotsiaalteaduste valdkond
Mathias Juust kaitses majandusteaduse alal doktoritöö „Dynamic effects of trade shocks“ („Kaubandusšokkide dünaamilised mõjud“).
Doktoritöös uuritakse kolme märkimisväärse kaubandusšoki makro- ja mikrotasandi mõju. Positiivse näitena suurendas EL-i ja Lõuna-Korea 2011. aasta vabakaubandusleping EL-i eksporti autotööstuses. Negatiivsete šokkidena analüüsitakse Venemaa 2014. aasta sanktsioonide mõju Eesti eksportijatele. Tulemused näitavad, et suurema tootlikkusega ettevõtted kohanesid paremini. Edukas kohanemine sõltus ka ekspordikogemusest, toote ja turu sobitamise võimest ja juhtimisvõimekusest.
Juhendajad prof Priit Vahter ja prof Urmas Varblane, oponendidprof Ari Kokko (Kopenhaageni Majandusülikool) ja prof Jože P. Damijan (Ljubljana Ülikool).
Eleri Lillemäe kaitses sotsioloogia alal doktoritöö „Pragmatic conscription: Perceptions and experiences of conscripts in Estonia“ („Pragmaatilise ajateenistuse kujunemisest Eesti ajateenijate kogemuste põhjal“).
Doktoritöös uuriti, kuidas ajateenijad tajuvad oma teenistuskogemust ning kuidas kaitsevägi ja ühiskondlikud muutused seda mõjutavad. Selgus, et lisaks kohusetundele on oluliseks motivaatoriks isiklik areng ja oskuste omandamine. Teenistuse kasulikkust toetab lähedaste positiivne suhtumine, liigne paindlikkus võib aga vähendada motivatsiooni ja tuua esile ajateenijate sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse.
Juhendajad prof Kairi Kasearu ja vanemteadur Eyal Ben-Ari (Jeruusalemma Strateegia ja Julgeoleku Instituut), oponent prof Torunn Laugen Haaland (Norra Kaitseuuringute Instituut).
Sten Torpan kaitses sotsioloogia alal doktoritöö „European disaster risk reduction institutions’ practices in mitigating communication-related vulnerabilities in disasters“ („Euroopa kriisihaldajate praktikad kommunikatsiooniga seotud haavatavuse leevendamisel hädaolukordades“).
Kommunikatsiooniprobleemid kriisiolukordades suurendavad inimeste haavatavust ja raskendavad otsuste langetamist. Euroopa kriisihaldajate tegevust analüüsides selgus, et väärinfot ei käsitleta süsteemselt ja juhised sotsiaalmeedia kasutamiseks kriisikommunikatsioonis on puudulikud. Haavatavuse vähendamise meetmeid rakendatakse ebaühtlaselt, sõltudes peamiselt kogemusest ja ressurssidest. Töö peamine järeldus on, et kommunikatsioonitõrgetest tuleneva haavatavuse vähendamine nõuab struktuurset ja tõenduspõhist institutsionaalset lähenemist.
Juhendajad prof Kati Orru ja kaasprof Sten Hansson, oponent prof Bengt Johansson (Göteborgi Ülikool).
Meditsiiniteaduste valdkond
Keerthana Chithanathan kaitses neuroteaduste alal doktoritöö „Distinct roles of miR-146a and miR-146b in neurons and microglia“ („MiR-146a ja miR-146b erinevad rollid neuronites ja mikrogliias“).
Üks oluline aju protsessides osalevate molekulide rühm on mikroRNA-d (miRNA-d), mis aitavad reguleerida geenide aktiivsust. Võtmeroll aju põletiku ja immuunvastuste kontrollimisel on perekonnal miR-146, kuhu kuuluvad miR-146a ja miR-146b. Doktoritöös uuritakse nende spetsiifilisi rolle ajurakkudes. Ilmneb, et miR-146b mõjutab neuronite arvu ja kognitiivset funktsiooni, miR-146a aga reguleerib mikrogliiarakkude põletikuvastust. Kaks miRNA-d tasakaalustavad teineteist aju immuunvastustes. Töö näitab miR-146a ja miR-146b potentsiaali ajuhäirete ravis.
Juhendajad em-prof Aleksandr Žarkovski, prof Li Tian (Helsingi Ülikool), prof Ana Rebane ja teadur Monika Jürgenson, oponent prof Tomi Rantamäki (Helsingi Ülikool).
Jane Idavain kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Health effects of environmental contamination in the oil shale industry region of Estonia“ („Keskkonnasaastatuse tervisemõjud Kirde-Eesti põlevkivitööstuse piirkonnas“).
Põlevkivitööstus on põhjustanud Ida-Virumaal ulatuslikku õhusaastet. Uuringutes selgus, et selle piirkonna elanikel on sagedamini hingamisteede vaevusi nagu pikaajaline köha ja vilistav hingamine, astmahooge, diabeeti ning südame-veresoonkonnahaigusi. Õhusaaste mõjutab ka elanike vaimset heaolu ja rahulolu elukeskkonnaga. Viimasel ajal on teadlikkus kasvanud, sh on suurenenud ootused kiiremaks tervise ja keskkonna parandamiseks. Selleks on vaja sihtrühmapõhiseid uuringuid, paremat seiret ja asjaosaliste koostööd.
Juhendajad prof Hans Orru, lektor Kaja Julge ja kaasprof Aavo Lang, oponent prof Anna Hansell (Leicesteri Ülikool).
Getter Marie Lemberg kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktoritöö „The role of outdoor recess opportunities, schoolyard design, and parents in encouraging physical activity in school among 9-13-year-old students“ („Õuevahetunni ja koolihoovi võimaluste ning lapsevanemate roll 9–13-aastaste õpilaste kehalise aktiivsuse toetamisel koolis“).
Doktoritöös uuritakse õuevahetundide mõju 3.–6. klassi õpilaste kehalisele aktiivsusele. Selgub, et igapäevased õuevahetunnid suurendavad aktiivsust ja parandavad nii laste kui ka nende vanemate suhtumist liikumisse. Suuremad ja looduslikumad koolihoovid toetavad aktiivsust kõige enam. Tulemused pakuvad praktilist teavet koolihoovide arendamiseks.
Juhendaja teadur Evelin Mäestu, oponent vanemteadur Anna Bugge (Kopenhaageni Rakenduskõrgkool).
Pille-Riin Meerits kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktoritöö „Self-determination theory-based interventions combining physical education teachers’ and parents’ need-supportive training to increase out-of-school physical activity among school students“ („Kooliõpilaste kehalise aktiivsuse suurendamine psühholoogiliste põhivajaduste toetamise kaudu: kehalise kasvatuse õpetajatele ja lapsevanematele suunatud veebipõhiste sekkumisprogrammide roll“).
Liikumisaktiivsus sõltub suuresti inimese motivatsioonist. Sisemise motivatsiooni korral liigub ta seetõttu, et see pakub talle rõõmu, välise motivatsiooni korral aga tasu ootuses või karistuse hirmus. Doktoritöös uuritakse, kuidas pakkuda kehalise kasvatuse õpetajatele ja lapsevanematele oskusi, mille abil nad saaksid toetada teismeliste sisemist motivatsiooni vabal ajal liikuda. Tulemused rõhutavad, kui tähtis on liikumisharjumuste kujundamisel kooli ja kodu koostöö.
Juhendajad prof Lennart Raudsepp, kaasprof Andre Koka ja külalisteadur Henri Tilga, oponent kaasprof Timo Jaakkola (Jyväskylä Ülikool).
Priit Paluoja kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Computational methods for NIPT-based aneuploidy and microdeletion screening“ („Arvutuslikud metoodikad loote trisoomiate ja mikrodeletsioonide riski tuvastamiseks mitteinvasiivses sõeluuringus“).
Doktoritöö eesmärk oli parandada mitteinvasiivse sünnieelse geneetilise testimise (NIPT) täpsust loote kromosoomhaiguste ja mikrodeletsioonide tuvastamisel. Selleks loodi uus arvutuslik raamistik ja tarkvarapakett BinDel, mis suurendab mikrodeletsioonide tuvastamise võimekust. Analüüs näitas, et NIPT täpsust mõjutavad sekveneerimissügavus, loote DNA osakaal ja kasutatav algoritm. Välja töötati ka masinõppepõhine lahendus kromosoomi koopiaarvu muutuste tuvastamiseks, mis aitab muuta sünnieelse sõeluuringu täpsemaks ja kulutõhusamaks.
Juhendajad prof Andres Salumets, prof Priit Palta ja Kaarel Krjutškov (Celvia CC AS), oponent prof Silvia Bottini (Prantsusmaa Riiklik Põllumajandus-, Toidu- ja Keskkonnauuringute Instituut).
Anna Tisler kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „HPV-related cancers among people living with HIV and transition towards risk-based prevention“ („HPV-ga seotud vähid HIV-ga elavatel inimestel ja üleminek riskipõhisele ennetusele“).
Doktoritöö käsitleb inimese papilloomiviirusega (HPV) seotud vähiriski HIV-ga elavatel inimestel, rõhutades riskipõhise ennetuse vajadust. HIV suurendab vähiriski, mh immuunsüsteemi nõrgenemise tõttu. Ka HPV-st põhjustatud emakakaelavähi risk on HIV-ga elavatel naistel suurem, kuid sõeluuringutel osalemine on vähene. Töös soovitatakse personaalset ja kogukonnapõhist sekkumist. Ennetuse tõhustamiseks on tähtis poliitikakujundajate, teadlaste ja tervishoiutöötajate koostöö.
Juhendaja prof Anneli Uusküla, oponent Miriam Elfström (Karolinska Instituut).
Ere Uibu kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Utilisation and outcomes of patient safety incident reporting and learning in hospitals from a nursing perspective: a multi-method study“ („Patsiendiohutusjuhtumitest teavitamine ja õppimine ning selle tulemused haiglates õenduse vaatenurgast: mitmemeetodiline uuring“).
Doktoritöös analüüsitakse patsiendiohutusjuhtumitest teavitamist haiglates õenduse vaatenurgast, tuues esile vajaduse süsteemsete muudatuste järele. Õed ja õendusjuhid hindavad teavitussüsteemide mõju personali teadlikkusele, kuid tunnistavad, et organisatsioonilised muudatused ja kutsealade koostöö on ebapiisavad. Tagasiside juhtumitest teavitajatele ja süsteemne õppimine on harvad. Patsiendiohutuse parandamiseks on vaja tervishoiusüsteemi üleseid muudatusi ja juhtide suuremat tuge.
Juhendajad külalisprof Mari Katariina Kangasniemi, kaasprof Kaja Põlluste ja prof Margus Lember, oponent kaasprof Marja Härkänen (Ida-Soome Ülikool).
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Débora Aguiar Gomes kaitses füüsika alal doktoritöö „Theoretical and astrophysical aspects of extended general relativity“ („Laiendatud üldrelatiivsusteooria teoreetilised ja astrofüüsikalised aspektid“).
Doktoritöö käsitleb üldrelatiivsusteooria eri formulatsioonide ja nende laienduste rakendamist kosmoloogias ja tähefüüsikas. Uuritakse skalaarvälja tutvustavaid teooriaid, et kirjeldada gravitatsioonilisi interaktsioone koos aegruumi kõverusega. Muu hulgas vaadeldakse, kuidas need teooriad mõjutavad tähtede arengut enne põhijadasse jõudmist, ja käsitletakse teooriaid, mis põhinevad aegruumi geomeetrilistel omadustel. Laiendatud teooriad pakuvad uusi vaatenurki gravitatsioonile.
Juhendajad külalisprof Tomi Sebastian Koivisto ja kaasprof Aneta Magdalena Wojnar (Wrocławi Ülikool), oponent kaasprof Sante Carloni (Karli Ülikool, Tšehhi).
Biplabi Bhattarai kaitses maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse alal doktoritöö „Soil warming effect on belowground dynamics in subarctic grasslands: responses of roots, rhizomes, and rhizobiomes“ („Mulla soojenemise mõju subarktiliste rohumaade taimekoosluste maa-alusele osale: muutused juurte, risoomide ja risobioomide dünaamikas“).
Doktoritöös uuritakse subarktiliste rohumaade maa-aluste taimeorganite ja mullamikroobide reaktsioone pikaajalisele mulla soojenemisele. Selgub, et soojemas mullas väheneb juurte osakaal, mis mõjutab mullamikroobide toitumist ja ökosüsteemi aineringet, põhjustades talitluslikke nihkeid. Kohastumuslikud muutused taimekoosluses ilmnevad alles aastakümnete möödudes. Töö rõhutab vajadust analüüsida maa-aluseid protsesse täpsemalt, funktsionaalsete rühmade tasandil.
Juhendajad prof Ivika Ostonen, prof Boris Rewald (Brno Mendeli Ülikool) ja prof Marika Truu, oponent lektor Lorna Street (Edinburghi Ülikool).
Ovidiu Copoț kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritöö „Relevance of eDNA, citizen science, and species distribution modelling for fungal conservation“ („Keskkonna-DNA, kodanikuteaduse ja levikumudelite olulisus seente kaitses“).
Seente looduskaitset piiravad andmevajakud, kuid uued allikad nagu keskkonna DNA andmestik ja harrastusteadus pakuvad uusi võimalusi. Autor näitab, et need andmed täiendavad liikide levikupilti ja aitavad ohustatust hinnata. Euroopas vajavad ohustatud seeneliigid paremat ja koordineeritumat kaitset. eDNA, kodanikuteadus ja liikide levikuprognoosid võivad koos täita olulisi teadmiste lünki ja tugevdada seente looduskaitset.
Juhendajad teadur Kadri Runnel ja prof Asko Lõhmus, oponent prof Hans Henrik Bruun (Kopenhaageni Ülikool).
Mina Hajizadeh Omaslanolya kaitses füüsika alal doktoritöö „Structure and dynamics of photoactive proteins studied by (in situ-) neutron scattering methods“ („Fotoaktiivsete proteiinide struktuuri ja dünaamika uurimine (in situ) neutronhajumise meetoditega“).
Doktoritöös uuritakse fotoaktiivsete valkude OCP ja WSCP põhjal, kuidas valguse poolt esile kutsutud struktuurimuutused ja valgu paindlikkus mõjutavad selle bioloogilist funktsiooni. Lõimitakse eksperimentaalseid tehnikaid, et jälgida valkude käitumist füsioloogilistele tingimustele sarnastes keskkondades. Tulemused annavad tervikliku ülevaate sellest, kuidas valkude paindlikkus toetab nende funktsionaalset ümberlülitust, ning aitavad paremini mõista struktuuri ja dünaamika seoseid valkude funktsiooni määramisel.
Juhendajad prof Jörg Pieper ja teadur Maksym Golub, oponent Viktor Petrenko (Ikerbasque, Basque Foundation for Science).
Jaanus Kalde kaitses füüsikalise infotehnoloogia alal doktoritöö „Extending frequency and steering range of amplifier-antenna array via controlled mutual coupling“ („Võreantenni ja võimenditega süsteemi sagedusala ja kiire juhtimisala laiendamine vastastikuse sidestuse abil“).
Tartu Ülikooli ja Aalto Ülikooli ühisjuhendamise lepingu alusel tehtud doktoritöös uuritakse antennidevahelist sidestust, mida tavaliselt peetakse probleemiks. Siin vaadeldakse raadiosüsteemi tervikuna ja otsitakse võimalusi sidestust nutikalt ära kasutada. Tulemused näitavad, et antennide vastastikmõju teadlik rakendamine võib suurendada süsteemi jõudlust, laiendada sagedusala ja parandada signaali suunamise võimekust. See avab võimaluse ehitada tulevikus tõhusamaid ja võimekamaid side- ja radarisüsteeme.
Juhendajad prof Alvo Aabloo ja prof Ville Viikari (Aalto Ülikool), oponent prof Cyrille Menudier (Limogesi Ülikool).
Miriam Koppel kaitses keemia alal doktoritöö „The diffusion of H2 adsorbed in carbide-derived carbons: a quasi-elastic neutron scattering study“ („Karbiididest sünteesitud süsinikes adsorbeerunud H2 difusiooni uurimine kvaasielastse neutronhajumise meetodiga“).
Doktoritöös uuritakse vesinikumolekulide liikumist erineva poorsuse ja korrapäraga süsinikmaterjalides, mis on olulised energia salvestamisel ja muundamisel. Selgub, et väiksemates ja ebakorrapärastes poorides jääb vesinik tugevamalt kinni, samas kui suuremates poorides liigub see kiiremini. Tulemused aitavad arendada vesinikutehnoloogia jaoks tõhusamaid materjale.
Juhendajad kaasprof Rasmus Palm, Riinu Härmas (Destiny Energy Estonia OÜ) ja prof Enn Lust, oponent lektor Alexander O’Malley (Bathi Ülikool).
Kateryna Kubrak kaitses informaatika alal doktoritöö „Towards user-centered prescriptive process monitoring systems“ („Kasutajakesksete ettekirjutavate protsessijälgimise süsteemide suunas“).
Doktoritöö raames arendati kasutajakeskseid ettekirjutava protsessijälgimise (PrPM) süsteeme, mis aitavad teha andmepõhiseid otsuseid reaalajas. Esile tuli vajadus muuta PrPM-i väljundid kasutajasõbralikumaks ja arusaadavamaks. Loodi tööriist Kairos, mis pakub soovitusi ja kasutab suuri keelemudeleid nende selgitamiseks. Uuringu tulemusel parandati PrPM-süsteemide praktilist rakendatavust.
Juhendajad kaasprof Fredrik Payman Milani, kaasprof Alexander Udo Nolte (Eindhoveni Tehnikaülikool ja Carnegie Melloni Ülikool) ja prof Marlon Dumas, oponendid prof Pnina Soffer (Haifa Ülikool) ja kaasprof Adela del Río Ortega (Sevilla Ülikool).
Eerik Muuli kaitses informaatika alal doktoritöö „Automating the assessment and feedback processes in IT teaching – improving creation and maintenance from the teaching staff perspective“ („IT õpetamise hindamis- ja tagasisideprotsesside automatiseerimine – loomise ja haldamise täiustamine õppejõudude vaatenurgast“).
Töö teema on programmeerimisülesannete hindamise ja tagasisideprotsesside automatiseerimine IT-õppes, et vähendada õppejõudude töökoormust. Loodi kaks süsteemi: üks kasutab pildituvastust loovamate ülesannete hindamiseks, teine, testimiseks loodud programmeerimiskeelel TSL põhinev tööriist lihtsustab automaatkontrolli tegemist. Mõlemad süsteemid säilitavad hindamise ja tagasiside kvaliteedi.
Juhendaja kaasprof Marina Lepp, oponendid prof Natalie Kiesler (Nürnbergi Georg Simon Ohmi Tehnikakõrgkool) ja prof Lauri Malmi (Aalto Ülikool).
Marta-Lisette Pikma kaitses keemia alal doktoritöö „Exploring the basicity of phosphanes and related compounds“ („Fosfaanide ja seotud ühendite aluselisus“).
Doktoritöös koondati fosfaanide aluselisuse andmed ning analüüsiti nende elektroonilisi ja steerilisi omadusi. Pakuti välja lihtsustatud hindamismeetodid, mis võimaldavad ligandide tõhusamat sõelumist. Uuriti 80 fosfororgaanilist ühendit ja sünteesiti üheksa uut alust. Tulemused aitavad arendada paremaid katalüüsis kasutatavaid fosfaan-ligande.
Juhendajad kaasprof Agnes Kütt ja prof Ivo Leito, oponent vanemlektor Martin Smith, Loughborough’ Ülikool.
Jorma Rahu kaitses füüsika alal doktoritöö „Novel insights into aerosol-cloud interactions by analysing the temporal evolution of strong anthropogenic cloud perturbations“ („Tugevate inimtekkeliste pilvehäirituste ajalise arengu uurimine aitab paremini mõista aerosoolide mõju pilvedele“).
Inimtekkelised aerosoolid mõjutavad pilvede omadusi ja arengut. Doktoritöös saadi satelliidiandmeid kasutades uusi tulemusi tööstusallikate tõttu saastunud pilvede omaduste ajaliste muutuste kohta. Väitekirja uudseim osa on avastus, et inimtekkelise aerosoolse õhusaaste mõju ei piirdu ainult veepilvedega, vaid teatud tüüpi tööstuslik õhusaaste võib käituda ka jäätekketuumadena. Paremad teadmised aerosoolide ja pilvede vastastikmõjust aitavad suurendada kliimaprojektsioonide täpsust.
Juhendajad kaasprof Velle Toll ja prof Piia Post, oponent prof Harri Kokkola (Soome Meteoroloogia Instituut).
Sandeep Thayamkottu kaitses loodusgeograafia alal doktoritöö „Ecosystem scale modelling of carbon and nitrogen cycles in peatlands“ („Soode süsiniku- ja lämmastikuvoogude modelleerimine ökosüsteemi tasandil“).
Doktoritöös uuritakse, kuidas mullaniiskus ja ilmastikutingimused mõjutavad kasvuhoonegaaside, eriti CO₂ ja N₂O voogusid soodes. Selgub, et kasvuhoonegaaside heide on suurim mõõdukal mullaniiskusel ja taimede kasv on madala veetaseme korral piiratud. Tulemused täiendavad teadmisi hüdrokliima ja ökosüsteemide vastasmõjust.
Juhendajad kaasprof Jaan Pärn, prof Ülo Mander ja teadur Thomas Luke Smallman (Edinburghi Ülikool), oponent teadur Avni Malhotra (Vaikse Ookeani Loodeosa Riiklik Labor, USA).
Yehor Yatsiuk kaitses zooloogia ja ökoloogia alal doktoritöö „Large tree-cavities as key structures for forest biodiversity“ („Suured puuõõnsused metsade elurikkuse tugielemendina“).
Doktoritöös uuriti suurte puuõõnsuste tähtsust metsade elurikkuse toetamisel. Looduslikult üsna haruldased suured puuõõnsused pakuvad elupaiku paljudele liikidele. Suhteliselt vähesed loomaliigid kasutavad suuri õõnsusi sigimispaigana, sest seal on suur kisklusrisk, aga märksa laialdasem on õõnsuste kasutamine toidu ja vee hankimiseks ning sotsiaalses käitumises. Üllatuslikult on suurte õõnsuste hävimine metsades ka looduslikult üsna sage.
Juhendaja prof Asko Lõhmus, oponent kaasprof Adam Felton (Rootsi Põllumajandusülikool).
Indrek Saar kaitses keemia alal doktoritöö „Development of novel on-site chemical analysis tests – from alternative materials and technologies to functional prototypes“ („Uudsete keemilise analüüsi kiirtestide arendus – alternatiivsetest materjalidest ja tehnoloogiatest kuni toimivate prototüüpideni“).
Doktoritöö käigus töötati välja uued kohapealsed keemilise analüüsi testid, milles on ühendatud nutikas disain, alternatiivsed materjalid ja keerukad analüüsimeetodid. Testid on kompaktsed, kasutajasõbralikud ja sobivad masstootmiseks. Neisse integreeriti laboritehnikaid, nt kromatograafia ja tahke faasi ekstraktsioon. Tulemused võimaldavad täpsemat ja kiiremat otsustamist keskkonnaseires, tervishoius ja põllumajanduses.
Juhendajad teadur Hanno Evard ja prof Ivo Leito, oponent prof Nicole Pamme (Stockholmi Ülikool).
Hanna Britt Soots kaitses matemaatika alal doktoritöö „Collocation based approximations for fractional differential equations“ („Kollokatsioonitüüpi meetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ligikaudseks lahendamiseks“).
Murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandid võimaldavad kirjeldada süsteeme, mille käitumine sõltub nende varasemast olekust. Doktoritöös uuritakse eri tüüpi murrulisi tuletisi sisaldavate diferentsiaalvõrrandite lahendite olemasolu. Töötati välja suure täpsusega ligikaudsed lahendusmeetodid, mis arvestavad lahendi võimalikku singulaarset käitumist. Tulemusi illustreeriti numbriliste näidetega.
Juhendajad prof Arvet Pedas, lektor Kaido Lätt, oponendid prof Luigi Brugnano (Firenze Ülikool) ja prof Martin Stynes (Pekingi Arvutusteaduse Keskus).
Kenneth Tuul kaitses keemia alal doktoritöö „Evaluating lithium-ion pouch cells and hydrogen storage materials under extreme conditions using advanced techniques“ („Liitiumioonakude ja vesinikuhoiustusmaterjalide karakteriseerimine ekstreemsetes keskkonnatingimustes kõrgtehnoloogiliste meetoditega“).
Doktoritöös uuriti kaht energiasalvestustehnoloogiat: vesiniku salvestamist naatriumalanaadis (NaAlH₄) ja pikaealisi liitiumioonakusid. NaAlH₄ salvestusomadusi parandati, lõksustades materjali poorsesse süsinikku. Akude eluea hindamiseks kasutati kõrgtehnoloogilisi meetodeid, mis võimaldasid prognoosida nende mahutavuse vähenemist. Töö tulemused toetavad taastuvenergia laiemat kasutust.
Juhendajad kaasprof Rasmus Palm, prof Enn Lust, em-prof Jeff R. Dahn (Dalhousie Ülikool, Kanada), oponent kaasprof Johannes Wandt (Agderi Ülikool, Norra).
Gulnara Yusibova kaitses keemia alal doktoritöö „TAL MOF-Derived M-N-C Electrocatalysts for Oxygen Reduction and Evolution Reaction“ („TAL MOF-põhised M-N-C elektrokatalüsaatorid hapniku redutseerumis- ja eraldumisreaktsioonideks“).
Doktoritöös arendati plaatinavabu katalüsaatoreid taastuvenergias rakendamiseks, kasutades metall-orgaanilisi võrestikke (MOF). Uurimistöö käigus töötati välja uudne MOF-materjalide perekond nimega TAL (TalTech-UniTartu Alliance Laboratory). Materjalide struktuuri ja aktiivsust reguleeriti metallisisalduse ja sünteesitingimuste kaudu. Valmistatud katalüsaatorid näitasid suurepärast jõudlust kütuseelementides ja tsink-õhk-akudes. Töö pakub keskkonnasäästlikke ja kohandatavaid lahendusi puhta energia tehnoloogia jaoks.
Juhendajad kaasprof Nadežda Kongi ja prof Kaido Tammeveski, oponent kaasprof Annukka Santasalo-Aarnio (Aalto Ülikool).
