Novembrist jaanuarini Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti muu hulgas Juhan Liivi loomingu seoseid kirjandusliku traditsiooniga, Venemaa kujutamist uudismeedias, COVID-19 pikaajalisi tagajärgi ja ööliblikate kooslusi inimtegevusest mõjutatud elupaikades. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA, kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Anna Branets kaitses keeleteaduse alal doktoritöö „Mediated receptive multilingualism: factors of success in facilitation of language learning“ („Vahendatud retseptiivne mitmekeelsus: edutegurid keeleõppe soodustamisel“).
Uurimuses vaadeldakse, kuidas eesti keelt emakeelena kõnelejad mõistavad ukraina keelt vene keele vahendusel. Samuti analüüsitakse suhtlust eesti ja ukraina keelt emakeelena kõnelejate vahel, kus mõlemad pooled kasutavad suhtlemisel oma emakeelt. Töös uuritakse, kuidas selline mõistmine toimib nii kirjalike tekstide lugemisel kui ka vahetus suhtluses ning millised tegurid seda mõistmist toetavad või takistavad. Doktoritöö kaitsti ühtlasi Groningeni Ülikoolis.
Juhendajad prof Marije C. Michel (Groningeni Ülikool), prof Birute Klaas-Lang, prof Anna Verschik (Tallinna Ülikool), kaasprof Anja Schüppert (Groningeni Ülikool) ja lektor Daria Bahtina (California Ülikool), oponendid prof Petar Kehayov, prof Renate Pajusalu, prof Virve-Anneli Vihman, kaasprof Ann Veismann, prof Jan ten Thije (Utrechti Ülikool), prof Janet M. Fuller (Groningeni Ülikool) ja kaasprof Remco Knooihuizen (Groningeni Ülikool).
Elmar Gams kaitses ajaloo alal doktoritöö „Eesti, Läti ja Leedu NSV-st väljasaadetutevabastamiskord 1945.–1989. a“.
1941. ja 1945.–1952. aastate väljasaatmisoperatsioonide käigus represseeriti Balti liiduvabariikides üle 202 000 inimese, neist Eestis 28 439. Vabastamiskord tähendas alates 1945. aastast väljasaatmisotsuste tühistamist, kuid alates 1954. aastast peamiselt vabastamist väljasaatmisotsuseid tühistamata. 1965. aastaks olid kõik väljasaadetud vabastatud, kuid otsuste tühistamine jätkus 1980-ndate lõpuni. 1988–1989 tunnistasid Balti vabariigid väljasaatmisotsused kehtetuks.
Juhendajad prof Tõnu Tannberg ja Meelis Maripuu (Eesti Mälu Instituut), oponent teadur David Feest (Hamburgi Ülikool).
Emmi Jennina Kaaya kaitses filosoofia alal doktoritöö „The ethics of informed consent in open science: from autonomy to fairness“ („Teadliku nõusoleku eetika avatud teaduses: autonoomiast õigluseni“).
Väitekirjas uuritakse, kas uuringus osalejate nõusolek võib olla moraalselt tähendusrikas ka avatud teaduses, s.t kui andmeid kasutatakse tulevastes uuringutes. Vastus on jaatav, kui nõusolekuprotsess on õiglane – kui uurijad selgitavad ausalt osalemise tagajärgi ja piiratud kontrolli andmete üle. Biopankade nõusolekuvormide analüüs näitas, et need loovad sageli eksitavalt optimistliku mulje osalejate võimalustest oma isikuandmete kasutamist mõjutada.
Juhendajad prof Kadri Simm ja teadur Jaana Eigi-Watkin, oponendid prof Mats Hansson (Uppsala Ülikool) ja Ants Nõmper (Ellex Raidla Advokaadibüroo).
Matthew Louis Kalkman kaitses religiooniuuringute alal doktoritöö „Enlightened sovereignty: a postsecular semiotic „Image of God““ („Valgustatud suveräänsus: postsekulaarne semiootiline „Jumala kujutis““).
Valgustusajastu mõtleja John Locke’i loomingut läbib pinge nähtava ja nähtamatu vahel: ta väitis ühelt poolt, et vastuvõetav sotsiaalne teadmine peaks piirduma üksnes päriselt tajutava ja kogetavaga, teisalt aga põhineb tema poliitfilosoofia arusaamal, et üksikisiku suveräänsus ja inimõigused tulenevad millestki nähtamatust – ideest, et kõik inimesed on loodud jumalanäolisena. Monograafiaga püütakse seda pinget leevendada ja otsida vastust küsimusele, millised sümboolsed „Jumala kujutise“ elemendid võivad toetada suveräänsuse ja inimõiguste põhjendamist olukorras, kus kirik ja riik on lahutatud.
Juhendajad kaasprof Thomas-Andreas Põder ja kaasprof Valerio Fabbrizi (Rooma Tor Vergata Ülikool), oponent prof Andrzej Wiercinski (Varssavi Ülikool).
Tanar Kirs kaitses maailmakirjanduse alal doktoritöö „Juhan Liiv kirjanduslikus traditsioonis“.
Juhan Liivi loomingut on palju käsitletud, kuid seni on teda nähtud peamiselt omapärase geeniusena, kelle poeetika sündis justkui väljaspool mõjutusi. See uurimus on esimene süsteemne katse näidata, kuidas Liivi luuletunnetus on seotud kirjandusliku traditsiooni tõlgendamisega. Liivi looming ei sündinud üksnes isikliku eripära pinnalt, vaid dialoogis Euroopa kirjandusliku traditsiooniga. Liivi lüürika ja selle kaudu eesti esimese luuleuuenduse algus on arenenud tihedas kontaktis maailmaluule ja kirjandusliku mõttega.
Juhendaja prof Liina Lukas, oponent Sirje Olesk (Eesti Kirjandusmuuseum).
Kaspar Kolk kaitses klassikalise filoloogia alal doktoritöö „Trükitud raamatu esimene aastasada Eestis: raamatud, raamatukogud ja lugejad 15. sajandi teisest poolest 16. sajandi keskpaigani“.
Doktoritöös käsitletakse raamatukultuuri Eestis 15. sajandi keskpaigast 16. sajandi keskpaigani, mil trükiraamat muutis teadmiste levikut Euroopas. Enne reformatsiooni olid suurimad kogud kloostrites, hiljem kujunesid luterlikud kirikuraamatukogud. Rakvere frantsisklaste unikaalsed säilinud raamatud näitavad vastupanu luterlusele 1530.–1540. aastail. Reformatsiooni järel laienes raamatute kasutus eraisikute seas, sajandi keskpaigaks oli raamatuid kolmandikul Tallinna kõrg- ja keskklassi peredest.
Juhendajad prof Janika Päll ja prof Anu Mänd, oponent prof Outi Merisalo (Jyväskylä Ülikool).
Helen Roostma kaitses inglise keele ja kirjanduse alal doktoritöö „Affective hauntings, absolute reality: space, time, experience and the haunted house narrative“ („Afektiivsed kummitamised / absoluutne reaalsus: aeg, ruum ja kogemus kummitusmaja narratiivis“).
Väitekirja fookuses on kummitusmaja motiivi ajalugu, tõlgendamine ja kasutamine 21. sajandi ingliskeelses ilukirjanduses. Luuakse tüpoloogia, mis põhineb kolmel narratiivirežiimil: gootikal, kummastaval ulmel ja õudusel. Analüüs näitab, et iga narratiivirežiim loob eristuva atmosfääri, mille kaudu tekstid suhestuvad varasemate traditsioonidega. Uurimus tõestab, et neile režiimidele tuginedes on võimalik süstematiseerida rikkalikud ja mitmekesised kummitusmaja narratiivid.
Juhendaja prof Raili Marling, oponendid kaasprof Rebecca Janicker (Portsmouthi Ülikool) ja vanemlektor Xavier Aldana Reyes (Manchesteri Linnaülikool).
Kairit Tomson kaitses eesti keeleteaduse alal doktoritöö „Põhjustamisseoste väljendamine ning analüütiliste põhjustamiskonstruktsioonide kujunemine ja kasutus eesti keeles“.
Doktoritöö autor käsitleb põhjuslikkuse väljendumist eesti keeles, kirjeldades eesti kirjakeele korpustest pärit materjali põhjal panema-, ajama– ja laskma-kausatiivkonstruktsiooni kujunemist. Uurimused on tehtud kasutuspõhise keeleteaduse raamistikus. Kausatiivkonstruktsioonide kujunemist on selgitatud panema, ajama ja laskma tähenduse, sildkonstruktsioonide, tähendusseoste ja kasutusjuhtude sageduse kaudu.
Juhendajad kaasprof Külli Habicht ja prof Ilona Tragel, oponent vanemlektor Minna Jaakola (Helsingi Ülikool)
Sotsiaalteaduste valdkond
Gabriel Alberto Ceballos Rodríguez kaitses sotsioloogia alal doktoritöö „Ethnic identity and acculturation among binational Estonian-foreign families and individuals“ („Rahvuslik identiteet ja kultuuriline kohanemine kaherahvuseliste eesti ja välispäritolu perede ning inimeste puhul“).
Väitekirjas uuritakse Eesti kaherahvuselisi peresid ja inimesi, kes ei ole eesti- ja venekeelsed, keskendudes nende suhestumisele rahvusliku identiteedi ja kultuurilise kohanemisega. Kvantitatiivsed andmed näitavad, et nende identiteet ja lõimumine on keerulisem ja vähem lineaarne kui teistel rahvusrühmadel. Kvalitatiivsed intervjuud toovad esile mehhanismid, mis tugevdavad vanemate identiteeti pärast lapsevanemaks saamist, ning näitavad identiteedi mitmekesisust, nt „pooleldi eestlane“ või „maailmakodanik“.
Juhendajad kaasprof Mare Ainsaar ja kaasprof Marko Uibu, oponent teadur Asuncion Fresnoza-Flot (Brüsseli Vaba Ülikool).
Mihhail Kremez kaitses meedia ja kommunikatsiooni alal doktoritöö „Constructing and sending Russia-related news frames by different media and their perception among various audiences“ („Venemaad käsitlevate uudisraamide konstrueerimine ja edastamine erinevates meediakanalites ning nende tajumine erinevate auditooriumide poolt“).
Doktoritöös uuritakse, kuidas Venemaa kujutamist uudismeedias mõjutab kultuuriline, poliitiline ja ajalooline kontekst. Analüüs hõlmab Venemaa raamistamist seitsme riigi meedias ning raamide tajumist Eesti ja Küprose venekeelsetes auditooriumides. Selgub, et auditooriumide eelteadmised ja taustsüsteemid määravad raamide tõlgenduse ning meediakriitilisuse kasv vähendab usaldust meedia vastu. Uuritud auditooriumid vajavad meediapädevuse parandamisel meediaprofessionaalide tuge.
Juhendaja kaasprof Ragne Kõuts-Klemm, oponent prof Hedwig Wagner (Flensburgi Euroopa Ülikool).
Susann Liin kaitses õigusteaduse alal doktoritöö „Varaühisus ja ühisvara valitsemine“.
Eestis valib üle 80% abielupaaridest oma varasuhete korraldamiseks ühisvara, kuid paljud ei tea, et isegi pangaülekanded, auto müük ja investeeringud vajavad mõlema nõusolekut. Doktoritöös sedastatakse, et mõistlikum on muuta üldreeglit, mis nõuab peaaegu kõigi otsuste ühist tegemist, ja anda abikaasadele rohkem iseseisvat otsustusõigust. Seaduses saaks loetleda vaid kõige tähtsamad asjad, mida abikaasad peaksid koos otsustama.
Juhendaja prof Janno Lahe, oponendid prof Michael Stürner (Konstanzi Ülikool) ja jurist Priidu Pärna.
Anna Markina kaitses õigusteaduse alal doktoritöö „Operationalising ISRD evidence for youth justice in Estonia: a child-rights framework for proportionate, least‑restrictive responses“ („Noorte õigusrikkujate erikohtlemine Eestis ISRD-andmete valguses: lapse õigustel põhinev lähenemine“).
2018. aastal viidi ellu alaealiste erikohtlemise reform, misjärel kadusid alaealiste komisjonid ning suurem roll anti prokurörile ja kohtule. Reformi algul kardeti, et leebem reageerimine tekitab alaealistes õigusrikkujates karistamatuse tunde ja suurendab kuritegevust, kuid doktoritöö tulemused näitavad, et seda ei ole juhtunud. Töös võrreldakse Eesti süsteemi lapse õiguste konventsiooni ja Euroopa lapsekeskse õigusemõistmise põhimõtetega, ning järeldatakse, et tuleb keskenduda sekkumisele, mis aitab noorel eluga edasi minna.
Juhendajad kaasprof Anneli Soo ja kaasprof Katre Luhamaa, oponent prof Aleksandras Dobryninas (Vilniuse Ülikool).
Kristi Nero kaitses sotsioloogia alal doktoritöö „Dynamic vulnerability in the COVID-19 pandemic: experiences of the socially marginalised in Europe“ („Dünaamiline haavatavus COVID-19 pandeemia ajal: sotsiaalselt tõrjutute kogemused Euroopas“).
Doktoritöös käsitletakse supiköökide, päevakeskuste ja varjupaikade ning nende klientide pandeemiakogemusi 12 Euroopa riigi näitel. Koroonaaeg tõi esile puudused avalikes tugistruktuurides ja kommunikatsioonis, halvendas tõrjutute olukorda ja suurendas väärinfo levikut, mis omakorda pisendas pandeemiaga seotud riske. Uurimus rõhutab vajadust kaasata sotsiaalhoolekanne kriisideks valmistumisse ja nende mõjust taastumisse.
Juhendajad prof Kati Orru ja Tor-Olav Nævestad (Norra Transpordiökonoomika Instituut), oponent prof Alexander Fekete (Kölni Tehnikakõrgkool).
Heily Raska kaitses haridusteaduse alal doktoritöö „Teachers’ opinions on aspects related to the choice of learning materials“ („Õpetajate arvamused õppevara valimisega seotud aspektidest“).
Doktoritöös selgus, et kui lasteaiaõpetajatel on peaaegu täielik vabadus valida sobivat õppevara, siis esimese kooliastme õpetajate otsustusõigus on piiratud. Tähtsaks peetakse eelkõige kognitiivseid ja afektiivseid eesmärke. Valikupõhimõtted jagunevad nelja rühma: vastavus õppekavale, sisu ja ülesannete mitmekesisus, selgus ning välised tegurid, kusjuures mängulisust ei peeta oluliseks. Valikut mõjutavad makro-, meso- ja mikrotasandi tegurid, sh õppekava, ümbritsevad isikud ja õpetaja töökogemus.
Juhendajad prof Krista Uibu, kaasprof Merle Taimalu ja em-prof Aino Ugaste, oponent prof Lasse Lipponen (Helsingi Ülikool).
Kärol Soidla kaitses psühholoogia alal doktoritöö „Latent profiles and developmental trajectories of eating disorder symptoms“ („Söömishäire sümptomite latentsed profiilid ja arengulised trajektoorid“).
Doktoritöö autori eesmärk oli uurida, kuidas perfektsionismi ja impulsiivsuse tahud on seotud häirunud söömiskäitumise ja söömishäiretega ning kuidas häirunud söömiskäitumine noorukieas kujuneb. Tulemused viitavad sellele, et ennetust tuleks alustada juba enne varajast noorukiiga ning keskenduda tuleb perfektsionismi ja kehakuvandiga seotud murede vähendamisele.
Juhendaja prof Kirsti Akkermann, oponent prof Glenn Waller (Sheffieldi Ülikool).
Hannes Vallikivi kaitses õigusteaduse alal doktoritöö „Eesti Vabariik kui õigusriik. Poliitiliste põhivabaduste õiguslik kaitse 1918–1940“.
1934. aasta lõpuni olid Eesti Vabariigis poliitilisi põhivabadusi piiravad normid üldiselt selged ja kodanikud said rikkumisi halduskohtus vaidlustada. Pärast 1934. aasta dekreetide kehtestamist muutusid piirangud ebaselgeks ja kaotati kohtulik kontroll, mis viis õigusriigi põhimõtetest hälbimiseni. Riigikohus aktsepteeris seda – põhjuseks võisid olla väljakujunenud praktika ja ideoloogia, mille järgi halduskohus nõustus haldusvõimu ulatusliku kaalutlusõigusega riigikorra ja julgeoleku kaitsel ning kohtute sekkumist poliitikasse peeti lubamatuks.
Juhendajad prof Marju Luts-Sootak ja kaasprof Hesi Siimets-Gross, oponendid õiguskantsler Ülle Madise ja prof Anneli Albi (Kenti Ülikool).
Meditsiiniteaduste valdkond
Piret Asser kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „From registry to reality: insights into myocardial infarction care and prevention across Estonia and Europe“ („Registriandmetest kliinilisse praktikasse: müokardiinfarkti käsitlus ja ennetus Eestis ja Euroopas“).
Eestis on südamelihaseinfarkti järgse suremuse langus olnud aeglasem kui Põhjamaades ja viimasel ajal on see pidurdunud. Haiglaravi on paranenud, kuid pikaajaline suremus püsib suur liiga hilise abiotsimise, riskipatsientide alaravi ja ebaühtlase järelravi tõttu. Uuringus rõhutatakse mh neerufunktsiooni languse mõju suremusele. Põhjamaade kogemus näitab, et suurim võit võiks tulla pärast haiglaravi: süsteemsest järelkontrollist, taastusravist ja sekundaarsest preventsioonist.
Juhendajad prof Jaan Eha, prof Krista Fischer, teadur Tiia Ainla ja teadur Toomas Marandi, oponent em-prof Markku Sakari Nieminen (Helsingi Ülikool).
Tatjana Meister kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Assessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes“ („COVID-19 riskitegurid ja tagajärjed: vaktsineerimise mõju nakatumisele, haiguse raskusastmele ja tervisetulemitele“).
Uurimistöös analüüsiti COVID-19 riski ja pikaajalisi tagajärgi kolme Eesti kohortuuringu põhjal. Nakatumisrisk oli suurem naistel ja tööealistel, raskem haiguskulg seostus vanuse ja kaasuvate haigustega. Vaktsineerimine vähendas riske, kuid kaitse infektsiooni eest oli lühiajaline, samas kui kaitse raske haiguse vastu püsis vähemalt kuus kuud ja tõhustusdoos parandas seda. Tulemused rõhutavad riskipõhiseid ennetusmeetmeid, järelevalvet pärast põdemist ja vaktsineerimise käsitlemist laiemalt kui ainult haiguse raskuse vähendamise vahendina.
Juhendajad kaasprof Kadri Suija, prof Ruth Kalda ja prof Anneli Uusküla, oponent kaasprof Lena Margareta Thorn (Helsingi Ülikool).
Kaire Sildver kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Operative deliveries in Estonia and Finland, 1992–2023“ („Operatiivsed sünnitused Eestis ja Soomes 1992–2023“).
Doktoritöös analüüsitakse keisrilõigete ja operatiivsete vaginaalsete sünnituste suundumusi Eestis ja Soomes viimase 30 aasta jooksul. Uuring näitab, et operatiivsete sünnituste osakaal on mõlemas riigis kasvanud, keisrilõigete osakaal oli 2023. aastal sarnane maailma keskmisega (21%). Operatiivsete vaginaalsete sünnituste osakaal on Soomes olnud püsivalt ligi poole suurem kui Eestis, kusjuures vaakumsünnitusest on saanud ainus operatiivse vaginaalse sünnituse meetod. Uuringuperioodi lõpuks moodustasid operatiivsed sünnitused umbes veerandi kõigist sünnitustest nii Eestis kui ka Soomes.
Juhendajad vanemteadur Piret Veerus (Tervise Arengu Instituut), juhtivteadur Mika Gissler (Soome Tervise- ja Heaoluinstituut ning Karolinska Instituut) ja kaasprof Katrin Lang, oponent prof Piotr Sieroszewski (Łódźi Meditsiiniülikool).
Katyayani Sukhavasi kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Single-cell RNA sequencing analysis integrated with human gene-regulatory networks provides mechanistic insights of advanced atherosclerosis in men and women“ („Inimese geeniregulatsioonivõrgustikega integreeritud üheraku RNA järjestuse analüüs annab mehhanistlikke teadmisi ateroskleroosi kohta nii meestel kui naistel“).
Väitekirjas uuritakse ateroskleroosi arengut ning südame-veresoonkonnahaiguste geneetilisi, rakulisi ja soospetsiifilisi mehhanisme. Tuvastati 224 geeniregulatoorset koekspressioonivõrgustikku, mis selgitavad üle poole südame isheemiatõve pärilikkusest. Unearteri naastude üksikraku RNA-sekveneerimine andis üksikasjaliku ülevaate haiguse rakulisest mitmekesisusest. Tulemused näitavad, et rakutasandil areneb ateroskleroos meestel ja naistel erinevalt, mis loob aluse senisest täpsemaks raviks.
Juhendajad kaasprof Arno Ruusalepp ja kaasprof Johan L. M. Björkegren (Karolinska Instituut), oponent prof Tanja Zeller (Lübecki Ülikool).
Ivi Vaher kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktoritöö „The effects of acute sodium citrate supplementation on metabolism and 5000 m running performance in a trained young men“ („Naatriumtstraadi manustamise mõju ainevahetusele ja 5000 m jooksu tulemusele hästi treenitud vastupidavusalade sportlastel“).
Uuringute eesmärk oli hinnata naatriumtsitraadi manustamise mõju ainevahetusele ja sooritusvõimele 5000 meetri jooksus erinevates keskkonnatingimustes. Tulemused näitavad, et naatriumtsitraat parandas jooksu aega vaid mõõduka temperatuuriga laborikeskkonnas, kuid mitte kõrge temperatuuriga laboris ega mõõduka temperatuuriga välistaadionil. Aine manustamine põhjustas veepeetust ja plasma mahu suurenemist stardi eel ning kutsus esile metaboolse alkaloosi, mis soodustab laktaadi väljutamist lihastest.
Juhendaja prof Vahur Ööpik, oponent prof Lars Mc Naughton (Edge Hilli Ülikool).
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Marharyta Domnich kaitses informaatika alal doktoritöö „Advancing human-centric counterfactual explanations in explainable AI“ („Inimkesksete kontrafaktuaalsete seletuste arendamine seletatavas tehisintellektis“).
Doktoritöös keskendutakse inimkesksetele kontrafaktuaalsetele selgitustele, mis muudavad tehisaru otsused arusaadavamaks. Uuringud hõlmavad uue inimkeskse seletusmeetodi (CoDiCE) loomist ning usaldusväärse hindamisraamistiku ja andmestiku (CounterEval) väljatöötamist. Samuti näidatakse nende praktilist väärtust meditsiinilises pilditöötluses COIN-meetodi abil, mis vähendab käsitsi märgistamise koormust ja parandab patoloogiliste piirkondade tuvastamist.
Juhendajad prof Raul Vicente Zafra ja teadur Eduard Barbu, oponendid prof Barbara Hammer (Bielefeldi Ülikool) ja kaasprof Luca Longo (Corki Ülikool).
Alice Fabbretto kaitses keskkonnatehnoloogia alal doktoritöö „Exploiting spaceborne imaging spectroscopy in optically complex waters for aquatic ecosystems mapping“ („Satelliidiandmete kasutamine veeökosüsteemide uurimiseks“).
Väitekirjas uuritakse Itaalia Kosmoseagentuuri missiooni PRISMA – Maa vaatluse hüperspektraalse satelliitsensori – andmete kasutamist järvede ja rannikuvete ökoloogilise seisundi seireks. PRISMA andmed valideeritakse ning neid kombineeritakse teiste sarnaste Euroopa missioonide, DESIS-e ja EnMAP-i andmetega. Tulemused näitavad, et hüperspektraalne kaugseire on veeökosüsteemide jälgimiseks usaldusväärne ja väärtuslik vahend ning toetab nii keskkonnapoliitikat kui ka tulevasi satelliidimissioone.
Juhendajad kaasprof Krista Alikas, vanemteadur Claudia Giardino (Itaalia Riiklik Teadusnõukogu) ja teadur Mariano Bresciani (Itaalia Riiklik Teadusnõukogu), oponent prof Ana Belén Ruescas Orient (Valencia Ülikool).
Nidal Fetnassi kaitses zooloogia ja ökoloogia alal doktoritöö „Determinants of moth assemblages across human-modified landscapes of Estonia and Morocco“ („Liblikakooslusi kujundavad tegurid Eesti ja Maroko inimmõjulistes maastikes“).
Doktoritöös uuritakse ööliblikate kooslusi Eesti ja Maroko inimtegevusest mõjutatud elupaikades. Eestis osutusid liigirikkaks kunstlikult taastatavate raiesmike liblikakooslused, kuigi mitmed rohumaadele iseloomulikud liigid neilt puudusid. Maroko uuringutes selgus, et põllumajandusmaastike, sh oliivisalude ööliblikakooslused on üllatavalt arvukad ja mitmekesised. Põhjuseks on tõenäoliselt traditsioonilised põllumaa niisutamise viisid. Vähearvukaid liike leiti seevastu pigem looduslikest metsadest.
Juhendajad prof Toomas Tammaru ja prof Mohamed Ghamizi (Caddi Ayyadi Ülikool, Maroko), oponent kaasprof Markus Franzén (Linköpingi Ülikool).
Hanna Maria Kariis kaitses geenitehnoloogia alal doktoritöö „Improving pharmacotherapy outcomes in psychiatric and cardiovascular conditions“ („Psühhiaatriliste ja kardiovaskulaarsete haiguste ravitulemuste parandamine“).
Doktoritöös uuritakse Eesti ja Soome biopankade andmete põhjal geneetilisi tegureid, mis mõjutavad südame-veresoonkonnahaiguste ravimite tarbimist ja antidepressantide kõrvaltoimeid. Statiinravi soostumus on Eestis väiksem kui Soomes, geneetiliste tegurite mõju ravimite tarbimisele on väike, kuid suurem südamehaiguste polügeenne risk suurendab statiinide kasutamist. Depressioon ja selle polügeenne risk seostuvad väiksema vererõhuravimite tarbimisega, kuid variatsioon farmakogeenis CYP2C19 mõjutab antidepressantide kõrvaltoimete sagedust.
Juhendajad prof Lili Milani, kaasprof Kelli Lehto ja teadur Maris Alver, oponent kaasprof Aleksi Tornio (Turu Ülikool, Turu Ülikooli Keskhaigla).
Viacheslav Komisarenko kaitses informaatika alal doktoritöö „Aligning training loss to evaluation metrics in deep learning“ („Sügavõppe treeningkao sobitamine hindamismõõdikutega“).
Doktoritöös uuritakse masinõppe kaofunktsioonide valikut ja nende kooskõla praktiliste hindamismõõdikutega. Töö keskendub hinnatundlikule klassifitseerimisele, mudelite kalibreeritusele ning üldiste ja rakenduspõhiste mõõdikute sidumisele. Uurimused pakuvad uusi teoreetilisi ja praktilisi lahendusi kaofunktsioonide paremaks sobitamiseks tegelike rakendusnõuetega.
Juhendaja prof Meelis Kull, oponendid prof Jesús Cid-Sueiro (Madridi Carlos III Ülikool) ja kaasprof Maurizio Filippone (Kuningas Abdullah’ Teadus- ja Tehnikaülikool, Saudi Araabia).
Mati Kook kaitses materjaliteaduse alal doktoritöö „Photoexcited processes in ionic liquid vapors“ („Fotoergastatud protsessid ioonvedelike aurudes“).
Doktoritöös uuritakse valitud ioonvedelike elektronstruktuuri aurufaasis, keskendudes sellele, kuidas erinevad aniooni-katiooni kombinatsioonid mõjutavad nende elektronstruktuuri. Mõõtmisi tehti MAX IV labori FinEstBeAMS-i kiirekanalil, mis võimaldas esmakordselt mõõta paljude ioonvedelike aurufaasi spektreid ja kinnitada isoleeritud ioonpaaride olemasolu. Uuring pakub kvaliteetseid katseandmeid ja süvendab arusaama ioonvedelike struktuurist gaasfaasis.
Juhendajad prof Vambola Kisand, dr Rainer Pärna ja prof Ergo Nõmmiste, oponent teadur Oksana Travnikova (Sorbonne’i Ülikool).
Daniel Majoral Lopez kaitses informaatika alal doktoritöö „Deep neural networks for microscopy images“ („Sügavad närvivõrgud mikroskoopiapiltide jaoks“).
Doktoritöö uuritakse tehisaru kasutamist mikroskoopiapiltide analüüsiks rakkude tuvastamisel ja kirjeldamisel. Töö näitab, kuidas tehisaru aitab tuvastada rakke keerulistel ja väikese kontrastsusega piltidel ning määrata rakkude arengustaadiume, sh sperma kujunemise protsessis. Tulemused kinnitavad, et tehisaru võib oluliselt parandada mikroskoopiakujutiste analüüsi ja toetada biomeditsiinilisi uuringuid.
Juhendaja kaasprof Leopold Parts (Wellcome Sangeri Instituut ja Tartu Ülikool) ja prof Raul Vicente Zafra, oponendid prof Nataša Sladoje (Uppsala Ülikool) ja teadur Craig Glastonbury (Human Technopole, Itaalia).
Sanu Bifal Maji kaitses füüsika alal doktoritöö „Synthesis and luminescence investigation of nanoparticles doped with Pr³⁺ ions in selected fluoride and phosphate hosts“ („Pr3+ ioonidega legeeritud nanoosakeste süntees ja luminestsentsi uuringud valitud laia keelutsooniga fluoriidsetes ja fosfaatsetes materjalides“).
Doktoritöös uuritakse praseodüümiioonidega legeeritud fluoriidi- ja fosfaadipõhiseid nanoosakesi, mis kiirgavad UV-C-kiirgust ja nähtavat valgust, kui neid ioniseeriva kiirgusega ergastada. UV-C-kiirgus kahjustab vähirakkude DNA-d, nähtav valgus aga aktiveerib fotodünaamilise ravi; see võimaldab kombineeritud ravi. Uurimus näitab, et nanoosakeste struktuuri ja koostise peenhäälestamine ning termiline töötlus suurendavad kiirgusefektiivsust, avades tee täpsematele ja vähem invasiivsetele vähiravi meetoditele.
Juhendajad prof Marco Kirm ja teadur Alexander Vanetsev, oponent prof Anatolijs Šarakovskis (Läti Ülikool).
Sander Mikelsaar kaitses informaatika alal doktoritöö „Analysis and optimization of iteratively decodable codes“ („Iteratiivselt dekodeeritavate koodide analüüs ja optimeerimine“).
Et tagada seadmete vahel vigadeta kommunikatsioon, on tarvis usaldusväärset digitaalset andmesidet. Uurimus hõlmab uute veaparanduskoodide projekteerimist ja nende lõimimist telekommunikatsioonisüsteemidesse, optimeerides sobivust füüsiliste signaalidega. Eesmärk on parandada jõudlust ja energiatõhusust, eriti mobiilseadmetes. Doktoritöö pakub lahendusi tulevaste sidestandardite jaoks.
Juhendajad kaasprof Vitaly Skachek, prof Boris Kudryashov ja kaasprof Irina Bocharova, oponendid prof Emmanuel Boutillon (Lõuna-Bretagne’i Ülikool) ja kaasprof Michael Lentmaier (Lundi Ülikool).
Magdaleena Männik kaitses geoloogia alal doktoritöö „Groundwater vulnerability assessment in confined aquifers: modifying the DRASTIC method for aquifers covered by Quaternary deposits“ („Põhjavee kaitstuse hindamine kvaternaarisetetega kaetud põhjaveekihtides, kasutades kohandatud DRASTIC meetodit“).
Doktoritöös kohandati rahvusvaheliselt tuntud DRASTIC-meetodit, et hinnata põhjavee kaitstust Eesti ja teiste endiste jäätumisalade oludes. See võimaldab täpsemat hinnangut kui senised käsitsi koostatud kaardid, sest arvestab kvaternaarisetete kaitsvaid omadusi ja põhjavee survetaset. Lahendus aitab koos maakasutuse analüüsiga tuvastada reostusriskiga alasid, sobib piiriüleseks koostööks ja toetab kestliku veemajanduse planeerimist.
Juhendajad kaasprof Enn Karro, Andres Marandi (Eesti Geoloogiateenistus) ja prof Alar Rosentau, oponent prof Christoph Neukum (Saksamaa Föderaalne Geoteaduste ja Maavarade Instituut).
Vineesh Nedumpally kaitses zooloogia ja ökoloogia alal doktoritöö „Assembling the phylogenetic tree of northern European macroheteroceran moths“ („Põhja-Euroopa suurliblikate fülogeneesipuu koostamine“).
Uurimistöös koostati DNA järjestustel põhinevad evolutsioonipuud Põhja-Euroopa sirptiiblastele, vaksiklastele ja öölastele, et selgitada nende sugulussuhteid. Analüüsid kinnitasid ja täpsustasid mitmete rühmade evolutsioonilist jaotust ning tõid kaasa olulisi taksonoomilisi muudatusi. Tulemused andsid ka uusi teadmisi tunnuste evolutsiooni ja liikide mitmekesistumise ajastuse kohta.
Juhendajad teadur Erki Õunap ja prof Toomas Tammaru, oponent teadur Kyung Min Lee (Helsingi Ülikool).
Alexandra Nefedova kaitses materjaliteaduse alal doktoritöö „Oxide nanostructures as antiviral coatings for textiles“ („Oksiidsed nanostruktuurid tekstiilide antiviraalseks töötluseks“).
Viirusnakkused levivad ka puutepindade kaudu, mistõttu on oluline pehmete pindade, nt tekstiilide viirusvastane kaitse. Töö käigus katsetati viirusvastaste katete loomiseks metallioksiidseid nanostruktuure. Leiti, et kvaternaarse ammooniumühendiga (CTAB) täidetud poorsed ränidioksiidi nanostruktuurid säilitavad aktiivsuse ka poolkuivades tingimustes, erinevalt tseeriumoksiidist ja vasknitraadist. Stabiilse kaitse saavutamiseks on vajalik materjali sisemine niiskus ja katte püsivus, mis teeb CTAB-ga ränidioksiidist paljulubava lahenduse.
Juhendajad prof Angela Ivask, teadur Alexander Vanetsev ja prof Vambola Kisand, oponent vanemteadur Nadiya M. Zholobak (Ukraina Teaduste Akadeemia D. K. Zabolotnõi Mikrobioloogia- ja Viroloogiainstituut).
Abdul-Rasheed Olatunji Ottun kaitses informaatika alal doktoritöö „Practical trustworthy artificial intelligence with human oversight“ („Praktiline usaldusväärne tehisintellekt inimjärelevalvega“).
Doktoritöö peamine uurimisküsimus on, kuidas integreerida inimlik järelevalve tehisarupõhistesse rakendustesse, et jälgida ja parandada nende usaldusväärsust. Esimene lahendus on koostööpõhine liitõpe, mis tähendab andmete kvaliteedi ja mudelite jõudluse parandamist inimeste osaluse kaudu. Teiseks loodi süsteem SPATIAL, mis kuvab ekspertidele jälgimiseks tehisaru usaldusväärsuse mõõdikuid. Kolmandaks pakuti välja meetod AntiVenom anomaaliate tuvastamiseks hajutatud tehisarusüsteemides.
Juhendaja kaasprof Huber Raul Flores Macario, oponendid prof Christian Becker (Stuttgardi Ülikool) ja Alexandre Da Silva Veith (Nokia Bell Labs).
Hans Priks kaitses keskkonnatehnika alal doktoritöö „Life within 3D-printed engineered living materials based on micellar hydrogels“ („Elu mitsellaarsetel hüdrogeelidel põhinevates 3D-trükitud elusmaterjalides“).
Biotehnoloogial on kestlike tootmisviiside arendamisel keskne roll. Töös uuritakse, kuidas saab elusrakke kasutada „tehastena“, mis muudavad taastuvad lähteained väärtuslikeks toodeteks, ja millised piirangud nende tööstuslikul rakendamisel esinevad. Lahendusena käsitletakse rakkude kapseldamist konstrueeritud elusmaterjalidesse, mis parandavad sünteetiliste bioloogiliste süsteemide stabiilsust. Uuring keskendub UV-ristsidestatavatele mitsellaarsetele hüdrogeelidele kui platvormile 3D-trükitavate, ruumiliselt organiseeritud ja metaboolselt juhitavate elussüsteemide loomiseks.
Juhendaja prof Tarmo Tamm, oponent kaasprof Johan Ulrik Lind (Taani Tehnikaülikool).
Andres Rõigas kaitses inimgeograafia ja regionaalplaneerimise alal doktoritöö „Rural marketing: connections between local government, communities, and heritage“ („Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga“).
Doktoritöö käsitleb kogukonnapõhist sisserännet ja kohaturundust kui omavahel seotud nähtusi, mis mõjutavad maapiirkondade arengut, identiteeti ning sotsiaalset sidusust. Selgus, et kohaturundus ei ole pelgalt majanduslik tööriist, vaid kultuuriline ja poliitiline vahend, mille kaudu kogukonnad ja omavalitsused kujundavad paiga identiteeti ja atraktiivsust. Kultuuripärandit kasutatakse nii kogukondliku kuuluvuse loomiseks kui ka turunduslikel eesmärkidel, kuid selle tähendus võib olla vastuoluline, iseäranis kui eri rühmad tõlgendavad pärandit erinevalt.
Juhendajad prof Jussi Sakari Jauhiainen ja kaasprof Kadri Leetmaa, oponent teadusdirektor Petri Kahila (Ida-Soome Ülikool).
Yauheni Sarokin kaitses füüsikalise infotehnoloogia alal doktoritöö „Passive and active liquid mediation in natural and synthetic morphing systems“ („Passiiv- ja aktiivvedelikuvahetus looduslikes ja sünteetilistes kujumuutvates süsteemides“).
Doktoritöös uuriti taimedest inspireeritud vedelikvahendatud mehhanisme, mis võimaldavad struktuuridel kohandada jäikust ja kuju lokaalse paisumise abil. Uurimus näitas, kuidas vedelikumahu gradiendid võimendavad konfiguratsioonimuutusi ning võimaldavad optimeerida paisumise kiirust ja ulatust. Neid põhimõtteid rakendades loodi sünteetiline muutuva jäikusega süsteem, millel on perspektiivi pehmerobootika arendamisel.
Juhendajad kaasprof Indrek Must ja prof Alvo Aabloo, oponent prof Veikko Tapani Sariola (Tampere Ülikool).
Heidi Taveter kaitses informaatika alal doktoritöö „Using programming-process data of introductory programming courses: finding solver types, giving feedback, and detecting plagiarism“ („Programmeerimisprotsessi andmete kasutamine sissejuhatavatel programmeerimiskursustel: lahendajatüüpide leidmine, tagasiside andmine ja plagiaadi tuvastamine“).
Üliõpilaste meetodid programmeerimise õppimisel on erinevad ja nende toetamiseks on vaja leida tõhusaid viise. Doktoritöö tulemuste põhjal võiks õpetamisel julgustada üliõpilasi oma programme sageli käivitama, et see oleks loomulik osa koodi kirjutamise protsessist. Algajate koodilugemisoskuse (mis on tehisaru ajastul eriti oluline) parandamiseks on tõhus kasutada logidel põhinevat tagasisidet.
Juhendaja kaasprof Marina Lepp, oponendid prof Erik Barendsen (Radboudi Ülikool) ja kaasprof Julien Broisin (Toulouse’i Ülikool).
Karin Torpan kaitses inimgeograafia ja regionaalplaneerimise alal doktoritöö „Tenure transitions and residential mobility of migrants: evidence from three Nordic welfare states“ („Sisserändajate eluasemeomandi vahetuse ja elukohamobiilsuse erinevused kolme Põhjamaa heaoluriigi näitel“).
Doktoritöös uuriti sisserändajate elukohapõhist lõimumist Helsingis, Stockholmis ja Oslos, keskendudes eluaseme- ja tööturuteedele. Tulemused näitavad, et sisserändajate eluasemevalikuid kujundab isiklike ressursside ning linnade eluasemepoliitika ja -turu koosmõju. Linnade erinev poliitika loob lõimumiseks erinevaid võimalusi ja piiranguid, mõjutades nii elamupiirkonda, tööalast edenemist kui ka jõukuse kujunemist.
Juhendajad prof Tiit Tammaru, kaasprof Anneli Kährik ja prof Jussi Sakari Jauhiainen (Turu Ülikool), oponent vanemteadur Rikke Skovgaard Nielsen (Aalborgi Ülikool).
Gulnara Yusibova kaitses keemia alal doktoritöö „TAL MOF-Derived M-N-C electrocatalysts for oxygen reduction and evolution reaction“ („TAL MOF-põhised M-N-C elektrokatalüsaatorid hapniku redutseerumis- ja eraldumisreaktsioonideks“).
Doktoritöös arendati plaatinavabu katalüsaatoreid taastuvenergias rakendamiseks, kasutades metall-orgaanilisi võrestikke (MOF). Uurimistöö käigus töötati välja uudne MOF-materjalide perekond nimega TAL (TalTech-UniTartu Alliance Laboratory). Materjalide struktuuri ja aktiivsust reguleeriti metallisisalduse ja sünteesitingimuste kaudu. Valmistatud katalüsaatorid näitasid suurepärast jõudlust kütuseelementides ja tsink-õhk-akudes. Töö pakub keskkonnasäästlikke ja kohandatavaid lahendusi puhta energia tehnoloogia jaoks.
Juhendajad kaasprof Nadežda Kongi ja prof Kaido Tammeveski, oponent kaasprof Annukka Santasalo-Aarnio (Aalto Ülikool).
