Doktoritööd
Mais doktoritöö kaitsnud ukrainlanna Mariia Bakhtina, kellel on nii informaatika kui ka sotsiaalteaduste taust, peab uurimistöös kõige põnevamaks mitmemõõtmelisust. Ta püüdis oma väitekirjas, mis puudutab infoturvet ja privaatsuse kaitset nutilahendustes, mõista, kuidas ärivajadusi, eeskirju ja tööjõukorraldust turvatehnoloogiaga kõige paremal moel kokku sobitada. Foto: erakogu

Värsked doktoritööd: psalmide poeetikast väikekeelte digiteerimiseni

Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri ajakiri@ut.ee

Aprillis ja mais Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks süüria- ja heebreakeelseid psalme, Venemaa infomanipulatsioonide mõistmist Jaapanis, perearstide puuduse põhjusi ning väikekeelte masintõlke võimalusi. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Cristina Barcina Pérez kaitses religiooniuuringute alal doktoritöö „Before civilization: a non-evolutionist history of community-making in Southwest Asia“ („Enne tsivilisatsiooni: kogukonna kujunemise kriitiline ajalugu Edela-Aasias“).

See doktoritöö on kriitiline uurimus eelarvamustest, mis on juurdunud elitaarsust, ebavõrdsust, keerukust ja muid sarnaseid teemasid käsitlevates teooriates ja narratiivides ning mõjutavad Edela-Aasia ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni eelajaloo mõistmise mudeleid. Analüüs keskendub paikse kogukondliku elukorralduse kujunemisele. Põllumajandust, karjakasvatust, keraamikat, metallurgiat ja kirjasüsteemi käsitletakse kui ühiselu kogemuse tulemeid, millega kaasnesid katsetamine ja kohanemine.

Juhendajad kaasprof Amar Annus ja kaasprof Vladimir Sazonov, oponent prof Karina Croucher (Bradfordi Ülikool).

Amir Vasheghanifarahani kaitses religiooniuuringute alal doktoritöö „Poetical features of the Peshitta Psalter: A comparative study of the Hebrew and Syriac psalms“ („Pešitta psalmide poeetilised tunnusjooned: heebrea ja süüria psalmide võrdlev analüüs“).

Doktoritöös käsitletakse Pešitta psalme vormikriitilisest vaatenurgast, keskendudes stroofistruktuuride ja erinevate poeetiliste vahendite tuvastamisele ja analüüsile. Süüriakeelsete psalmide struktuuri- ja stiilielemente analüüsiti heebrea psalmide ja luule uurimiseks välja töötatud meetodite abil. Süüria psalmide põhiline tunnus on stroofid, mis ühendavad endas mitmesuguseid poeetilisi võtteid. Stroofide sees võib täheldada sõnakordust, algriimi, korduvaid süntaktilisi struktuure, parallelismi, inclusio’t, sulgemist, kiasmi ning silpide või sõnade tasakaalustatud arvu.

Juhendaja prof Urmas Nõmmik, oponent prof Serafim Veli-Petri Seppäla (Ida-Soome Ülikool).


Sotsiaalteaduste valdkond

Luca Alfieri kaitses majandusteaduse alal doktoritöö „Forecasting business cycles and financial crises with machine learning“ („Majandustsüklite ja finantskriiside prognoosimine masinõppe abil“).

Doktoritöös uuriti masinõppe meetodite rakendamist makromajanduslike näitajate prognoosimisel, keskendudes äritsüklite ja süsteemsete finantskriiside ennustamisele. Saadud tulemused viitavad, et kuigi võimendamismeetodid võivad suurte andmekogumite puhul olla tõhusad, nõuavad need hoolikat ettevalmistust, eriti kui andmete maht on piiratud. Ainult moodsatele masinõppetehnikatele ei tohiks loota – täpsemate tulemuste huvides on kasulik ühendada need traditsiooniliste ökonomeetriliste käsitlustega.

Juhendajad kaasprof Jaan Masso ja kaasprof Lenno Uusküla, oponendid kaasprof Christian Brownlees (Pompeu Fabra Ülikool, Hispaania) ja Dmitry Kulikov (Eesti Pank).

Sanshiro Hosaka kaitses politoloogia alal doktoritöö „Nothing but Politics? Explaining the reproduction of Russian narratives about the events in Ukraine among Japanese scholars and intellectuals 2014–2019“ („Pelgalt poliitika? Venemaa Ukraina-teemaliste narratiivide taastootmine Jaapani teadlas- ja haritlaskonnas aastatel 2014–2019“).

Doktoritöös analüüsiti aastatel 2014–2019 avaldatud 460 teksti, et näha, kuidas Venemaa Ukraina-teemaliste narratiivide taastootmine on seostatav erinevate faktoritega. Muu hulgas nähtus, et Jaapani haritlased normaliseerisid Krimmi annekteerimist, viidates Venemaa väidetavalt ontoloogilisele julgeolekule, ning lääne hegemoonia vastased otsisid Putini agressiivsele poliitikale alternatiivseid selgitusi. Akadeemiliste ringkondade võimetus tunda ära Kremli manipulatsioone kujundas ka riiklikku välispoliitikat, mis muutus Venemaa-kriitiliseks alles pärast täieulatuslikku sissetungi Ukrainasse.

Juhendaja prof Andrey Makarychev, oponent vanemlektor Joanna Szostek (Glasgow’ Ülikool).

Eoin Micheál McNamara kaitses politoloogia alal doktoritöö „The risk society’s stabilisation failure? An analysis of NATO and the International Security Assistance Force in Afghanistan“ („Riskiühiskonna stabiliseerimise ebaõnnestumine? NATO ja rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude analüüs Afganistani näitel“).

Üleilmse terrorismivastase sõja käigus rakendas NATO märkimisväärseid tsiviil- ja sõjalisi ressursse, et toetada ülesehitustööd nõrkades riikides ja ennetada globaalseid riske. Afganistanis jäid paljud eesmärgid aga saavutamata. NATO ebaõnnestumised osutavad riskiteooria vastuolule, mille kohaselt julgeolekut küll tähtsustatakse, kuid strateegiline ambitsioon on väike. Väitekirjas analüüsitakse riskiühiskonna omadusi ja uuritakse nende mõju stabiliseerimispoliitika puudujääkidele.

Juhendajad prof Eiki Berg ja prof Andres Kasekamp (Toronto Ülikool), oponent prof Mikkel Vedby Rasmussen (Kopenhaageni Ülikool).


Meditsiiniteaduste valdkond

Ihor Filippov kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Single-cell data analysis in immunology: from technology to applications“ („Üherakuline andmeanalüüs immunoloogias: tehnoloogiast rakendusteni“).

Üherakuline RNA-sekveneerimine (scRNA-seq) võimaldab uurida rakkude heterogeensust üksiku raku tasandil, jälgida geenide avaldumist miljonites rakkudes ning tuvastada haruldasi rakutüüpe ja neis toimivaid molekulaarseid mehhanisme. Doktoritöös hinnati erinevate scRNA-seq lahenduste sobivust immuunrakkude uurimiseks, samuti uuriti immuunrakke monogeense haiguse APS-1 korral ja vanusest tulenevaid immuunsüsteemi muutusi. Tulemused näitasid scRNA-seq tehnoloogia eeliseid keeruliste rakusüsteemide uurimisel.

Juhendaja prof Pärt Peterson, oponent kaasprof Nuno Luís Barbosa Morais (Lissaboni Ülikool).

Mailis Liiv kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Role of mitochondrial dynamics in Wolfram syndrome“ („Mitokondriaalse dünaamika roll Wolframi sündroomi korral“).

Wolframi sündroomi peeti kaua mitokondriaalseks haiguseks, kuni avastati, et seda põhjustavad mutatsioonid kindlates geenides, mille kodeeritud valgud paiknevad mitokondrite ja endoplasmaatilise retiikulumi (ER) ühenduskohtades. Doktoritöö tulemustest saab järeldada, et neuroloogiliste sümptomite kujunemisel võib oluline roll olla vähenenud energiatootmisel närvirakkudes ja selle põhjusteks on nii mitokondrite dünaamika häired kui ka ER-i ja mitokondrite vaheliste kaltsiumivoogude vähenemine. Saadud teadmised võivad olla abiks uute ravimite väljatöötamisel.

Juhendajad kaasprof Annika Vaarmann ja prof Allen Kaasik, oponent juhtivteadur Jukka Kallijärvi (Folkhälsan Research Center, Soome).

Kirkke Reisberg kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktoritöö „Longitudinal associations between body fatness, physical fitness, physical activity, and cognitive skills in preschoolers“ („Keha rasvasisalduse, kehalise võimekuse, kehalise aktiivsuse ja kognitiivse võimekuse vahelised longitudinaalsed seosed eelkooliealistel lastel“).

Doktoritöös uuriti pikemaajalisi seoseid keha rasvasisalduse, kehalise võimekuse ja aktiivsuse, istumisaja ja kognitiivse võimekuse vahel lasteaiast kooli minevatel Eesti lastel. Uuringu tulemused näitavad, et tüdrukutel aitaks istuvale tegevusele kuluva aja vähendamine ja lihasjõudu suurendava tegevuse harrastamine koolieelses eas vähendada ülemäärase kehakaalu kujunemise riski koolieas, aga poistel võiks see olla kasulik verbaalse võimekuse arengu toetamiseks esimeses klassis.

Juhendajad teadur Eva-Maria Riso ja prof Jaak Jürimäe, oponent kaasprof Rima Solianik (Leedu Spordiülikool).

Meruert Sarsenova kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Molecular and cellular landscape of endometriosis“ („Endometrioosi rakuline profiil ja molekulaarsed mehhanismid“).

Ligikaudu 10%-l reproduktiivses eas naistest esineb endometrioosi, millega võivad kaasneda krooniline vaagnavalu, düsmenorröa ja viljatus. Kuna selle haiguse sümptomid on mittespetsiifilised ja mitteinvasiivseid diagnostikameetodeid on vähe, hilineb diagnoosi saamine sageli aastaid ja hiline ravi toob kaasa ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Doktoritöös uuriti nende kitsaskohtadega seotud analüüsivõimalusi, uued teadmised endometrioosi arengu kohta pakuvad uusi võimalusi mittehormonaalsete ravimeetodite väljatöötamiseks.

Juhendajad prof Andres Salumets, kaasprof Maire Peters, dots Lalit Kumar Parameswaran Grace (Karolinska Instituut ja Karolinska Ülikooli haigla) ja prof Kristina Gemzell-Danielsson (Karolinska Instituut ja Karolinska Ülikooli haigla), oponent prof Tea Lanišnik Rižner (Ljubljana Ülikool).

Marta Velgan kaitses arstiteaduse alal doktoritöö „Addressing the family physician shortage: career and migration intentions in Estonia and Europe“ („Perearstide puuduse põhjused Eestis ja Euroopas: eriala- ja karjäärivalikud ning perearstide migratsioon“).

Perearstide puudusest on räägitud palju. Eestis oli 2023. aastal perearstide keskmine vanus 56,1 aastat, üle 65-aastaste perearstide hulk on viimasel kümnendil peaaegu kahekordistunud. Doktoritöö tulemused näitasid, et noorte perearstide jaoks on tähtsad töö- ja eraelu tasakaal, head töötingimused ning paindlik eriarstiõppe korraldus. Praegust nimistule kandideerimist ja perearstikeskuse asutamist nähakse bürokraatliku protsessina ning töökohana eelistatakse paindlikumate võimalustega grupipraksiseid.

Juhendajad prof Ruth Kalda ja dr Nele Michels (The Interuniversity Center for General Practicioner Training (ICHO), Belgia), oponent vanemlektor Eeva Pyörälä (Helsingi Ülikool).


Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Alireza Akhavi Zadegan kaitses informaatika alal doktoritöö „A multimodal approach for refining mapping and localization by integrating generative AI and pedestrian-centric data“ („Multimodaalne lähenemine kaardistamise ja lokaliseerimise täpsustamiseks, integreerides generatiivset tehisintellekti ja jalakäijatele orienteeritud andmeid“).

Doktoritöö käigus ehitati jalakäijatele mõeldud taristu kohta üksikasjalike andmete kogumiseks spetsiaalne andurite ja kaameratega elektritõukeratas ning töötati välja süsteemid, mis teisendavad tänaval tehtud fotod satelliidivaadetesse ja standardsetesse geoinfosüsteemi vormingutesse. Tehisaru abil loodud kaardid aitavad linnaplaneerijaid ja võivad linnakeskkonnas orienteerumise lihtsamaks teha ka iseliikuvatele sõidukitele, sh robotitele.

Juhendaja kaasprof Amnir Hadachi, oponendid kaasprof Alain Kibangou (Grenoble’i Alpi Ülikool) ja abiprof Salvatore Flavio Pileggi (Sydney Tehnikaülikool).

Mariia Bakhtina kaitses informaatika alal doktoritöö „A method for information security and privacy management in smart solutions“ („Infoturbe ja privaatsuse haldamise meetod nutilahendustes“).

Doktoritöös uuriti, kuidas eraettevõtted ja avalik-õiguslikud asutused saavad tehnoloogiat kasutada oma väärtusliku teabe ja klientide isikuandmete kaitsmiseks. See on muutunud eriti oluliseks, sest üha rohkem pakutakse lihtsustatud rakendusi, mis kasutavad mitmest süsteemist saadud andmeid, kuid see muudab lõppkasutaja jaoks süsteemi uutele turvaohtudele ja andmeleketele vastuvõtlikumaks. Mitme partneri vahetatud andmeid kasutavate nutilahenduste jaoks loodi uus infoturbe ja privaatsuse haldamise meetod.

Juhendaja prof Raimundas Matulevičius, oponendid prof Manfred A. Jeusfeld (Skövde Ülikool) ja prof Siv Hilde Houmb (Norra Loodusteaduste ja Tehnoloogia Ülikool).

Marianne Kivastik kaitses botaanika ja mükoloogia alal doktoritöö „Heterostylous plants in an era of global change: the role of local, landscape and climatic factors“ („Erikaelsed taimed globaalmuutuste ajastul: kohalike, maastiku- ja kliimategurite roll“).

Erikaelsus on taimetunnus, mille puhul koosneb taimepopulatsioon kahest või kolmest õietüübist, mis erinevad üksteisest tolmukate ja emaka paigutuse poolest. Ühes populatsioonis peaks edukaks paljunemiseks õietüüpe olema enam-vähem võrdselt, doktoritöö tulemustest nähtub aga, et vähemalt nurmenuku puhul domineerib üks õietüüp. Paigast nihkunud tasakaal võib viia geneetilise mitmekesisuse vähenemiseni ning näitab, et erikaelsed taimeliigid on kiirete maastiku- ja kliimamuutuste suhtes eriti tundlikud.

Juhendaja kaasprof Tsipe Aavik, oponent vanemlektor Øystein H. Opedal (Lundi Ülikool).

Kalev Koppel kaitses geoinformaatika alal doktoritöö „Advancing urban and agricultural monitoring using Sentinel-1 synthetic aperture radar data“ („Sentinel-1 tehisavaradari andmete kasutamine hoonestuse ja rohumaade kaugseires“).

Doktoritöö raames tehtud uuringute tulemused tõestasid Euroopa Kosmoseagentuuri tehisavaradari Sentinel-1 andmete suurt potentsiaali nii linnaruumi kui ka põllumajanduse kaugseires ja avardasid võimalusi innovaatiliste rakenduste väljatöötamiseks. Väljatöötatud uus meetod hoonete tuvastamiseks radaripiltidelt oli tihedama hoonestusega piirkondades senistest meetoditest täpsem ning uued teadmised põllutöid näitavate mustrite kohta aitasid PRIA jaoks välja töötada niitmise tuvastamise rakenduse Satikas.

Juhendaja prof Tõnu Oja, oponent prof Ramon F. Hanssen (Delfti Tehnikaülikool).

Mahmoud Kamel Akila Soliman Shoush kaitses informaatika alal doktoritöö „Prescriptive process monitoring under uncertainty and resource constraints“ („Ettekirjutav protsessijälgimine määramatuse ja ressursipiirangute korral“).

Ülikooli astumisel, pangalaenu küsimisel või veebis toodete tagastamisel edeneb taotlusprotsess enamasti tõrgeteta, kuid siiski tekib puuduste tõttu viivitusi. Masinõpe võimaldab probleemide teket ennustada, kuid ennustused on kasulikud vaid siis, kui neile järgneb sekkumine soovimatu tulemuse vältimiseks. Sekkumise käivitamiseks pakuti doktoritöös välja kolm masinõppele tuginevat meetodit: esimene käsitleb ennustuste määramatust, teine võimaldab kasutajatel määrata reegleid ja kolmas õpib ilma määratletud reegliteta automaatselt selgeks parima sekkumisstrateegia.

Juhendaja prof Marlon Dumas, oponendid prof Annalisa Appice (Bari Aldo Moro Ülikool) ja kaasprof Sylvio Barbon Junior (Trieste Ülikool).

Artjom Stepanjuk kaitses rakubioloogia alal doktoritöö „Function of adhesion molecules and signalling pathways in human endometrial and embryonic models“ („Adhesioonimolekulide ja signaaliradade funktsioonide uurimine, kasutades inimese endomeetriumi ja embrüo mudeleid“).

Doktoritöös tuvastati uued molekulaarsed rajad, mis on seotud endomeetriumi valmistumisega embrüo pesastumiseks. Tulemused näitavad, et endomeetriumi vastuvõtlikkuses mängivad olulist rolli mutsiinid, mis võivad mõjutada epiteelirakkude adhesiooni ja morfogeneesi. Suurenenud ROCK2 ekspressioon ja aktiivsus põhjustavad stroomarakkudes muutusi, soodustades implantatsiooniks vajalikku sekretoorset fenotüüpi. Samuti näitasid uuringu tulemused, et integriin β1 blokeerimine häirib embrüoidkehade moodustumist in vitro, rõhutades selle olulisust embrüo rakkude adhesioonis.

Juhendajad prof Andres Salumets, em-dots Sulev Ingerpuu ja kaasprof Maire Peters, oponent dots Damian Oscar Muzzio (Greifswaldi Ülikool).

Andre Tättar kaitses informaatika alal doktoritöö „Multilingual machine translation for under-resourced languages“ („Mitmekeelne masintõlge ressursivaestele keeltele“).

Soome-ugri keelte hulgas on üle 40 keele ning neid räägib Euroopas ja Põhja-Aasias üle 20 miljoni inimese. Need keeled kannavad endas rikkalikku kultuuripärandit, kuid seisavad silmitsi märkimisväärse digitaalse mahajäämusega. Doktoritöö käigus arendati keeleressursivaeste keelte jaoks välja tehisnärvivõrkudel põhinevad masintõlkesüsteemid. Need toetavad 23 soome-ugri keelt ning seeläbi väikeste kogukondade juurdepääsu teabele ja teenustele. Eesti-kesksed tõlkimisvahendid on juba kasutusel avalikus sektoris.

Juhendaja prof Mark Fišel, oponendid prof Jörg Tiedemann (Helsingi Ülikool) ja teadur David Vilar Torres (Google Berlin).

Väitekiri Analüüsi käigus tuli esile, et suhtlust päästekorraldajaga mõjutavad eriomased tegurid, mis tulenevad just hädaabikõne detailirohkest ja tihti pingelisest olemusest.

Eesti hädaabikõned on teistest nüansirikkamad

Hiljutises doktoritöös selgus, et Eesti hädaabikõned erinevad teiste riikide omadest mitmeski mõttes. Töö tulemused annavad paremini mõista, millised probleemid võivad hädaabikõnedes tekkida, ning see omakorda loob võimaluse neid tulevikus ennetada. Hädaabikõnede vestlusanalüütiline uurimine algas Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel ja esimene materjal ...
Piret Upser
Teadus Kui mündiviskel on kulli tõenäosus 0,7, tähendab see, et visates münti n korda, saame suure tõenäosusega jada, kus on ligi 70% kulle. Suurima tõenäosusega jada koosneb aga ainult kullidest.

Elumuutvad tõenäosusteooriad

Iga statistiline analüüs põhineb mudelil ja mudelist sõltub vähemalt sama palju kui andmetest. Erinevad mudelid, mis kasutavad täpselt samu andmeid, võivad anda miljoneid kordi erineva tulemuse – mudeli valik võib mõnikord olla sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus. Selle sajandi ...
Jüri Lember
Teadus Maastike kaugseire kaasprofessor Jan Pisek ja tema kolleegid töötavad välja ja täiustavad meetodeid, mis hõlbustavad lehe kaldenurga mõõtmist ükskõik kus. Okaste kalde kohta teabe saamiseks kasutab ta 3D-fotogrammeetriat.

Valguse püüdmise kunst

Elu Maal sõltub taimede võimest muuta päikeseenergia fotosünteesi abil keemiliseks energiaks. Selle protsessi tõhusus sõltub imeväikestest asjadest – näiteks lehtede kaldenurgast. Valgus, mida taimed eluks vajavad, on äärmiselt muutlik keskkonnategur ning sel on taimede kasvule, ellujäämisele ja konkurentsivõimele väga suur mõju. ...
Jan Pisek
Teadus Juhan Ross 1979, aastal uurimistööd tegemas.

Sajand silmapaistva atmosfäärifüüsiku sünnist 

14. augustil möödub sada aastat meie tuntuima biogeofüüsiku, akadeemik Juhan Rossi sünnist. Muu hulgas peetakse teda Eesti kaugseire teadusharu alusepanijaks. Juhan Rossi nimi on jäädvustatud õige mitme teadusharu sünniloos ja arengus. Tema teened teaduse ees said algtõuke päikesekiirguse uurimisest. Nimelt ...
Ain Kallis
Teadus Ric Dengel on ka üliõpilasprojekti „KuupKulgur“ juhtivinsener. „KuupKulgur“ on Tartu Ülikooli tudengite algatus, mille eesmärk on arendada Eesti esimest kuukulgurit. Üliõpilased saavad sellest väärtusliku praktilise kogemuse, Eesti inseneeria- ja kosmoseteadus saab aga järelkasvu.

Kosmosetehnoloogia avardab võimaluste piire ka Maal

Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia nooremteadur Ric Dengel on üks kolmest Eesti doktorandist, kellel on oma projekt Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tehnoloogilisi uuendusi otsivas programmis „Open Space Innovation Platform“. Selle aasta veedab ta külalisuurijana Hollandis ESA kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskuses ESTEC. Kosmosetehnoloogia on ...
Merilyn Merisalu
Teadus Kultuurifiltrite uurimiseks analüüsiti ka kunstiteoseid, näiteks teatri Ekspeditsioon lavastust „Reis metsa lõppu“ (lavastaja Lauri Lagle).

Kuidas ökoloogid, sotsiaalteadlased ja teadusfilosoofid kultuurifiltreid uurisid

Teadusavastused jõuavad inimesteni läbi kultuurifiltrite, mis võimendavad üht osa faktidest ja jätavad teise osa nähtamatuks. Tartu Ülikooli ökoloogid, sotsiaalteadlased ja teadusfilosoofid uurisid, kuidas need filtrid mõjutavad arusaamist keskkonnateemadest. Kestlikkuse ja keskkonnahoiuga seotud arutelud tekitavad ühiskonnas suurt vastukaja ega jäta kedagi ...
Endla Lõhkivi
Teadus Utrechti Ülikooli kestliku arengu Copernicuse instituudi kaasprofes­sor Jonas Torrens soovitab koostöö tegemisel olla avatud ja uudishimulik.

Teadlaste tavatu koostöö viib senitundmatu avastamiseni

Jonas Torrens ärgitab teadlasi keeruliste probleemide lahendamiseks erialade ja valdkondade piire ületama. „Sillad teadusalade ja ühiskonna vahel: miks ja kuidas teha eri valdkondi ühendavat teadustööd?“ – sellist pealkirja kandis eelmise aasta lõpul Tartus toimunud rahvusvaheline konverents, mille keskmes oli teaduskoostöö köögipool. ...
Sven Paulus
Doktoritööd Veebruaris doktoritöö kaitsnud Jan-Michael Cayme uuris, kuidas mõjutavad savi omadused orgaaniliste toidujääkide säilimist arheoloogilises keraamikas. „On väga põnev uurida selle protsessi taga peituvat mehhanismi, eriti seda, kuidas need jäägid võivad sajandeid savinõude pinnal püsida. See andis ainulaadse vaate minevikku, mis võimaldab paremini mõista iidsete kogukondade eluviise ja kultuuri,“ ütles Cayme.

Värsked teadustööd: kiviaja elamutest biolagunevate polümeerideni

Veebruaris ja märtsis Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uuriti näiteks rinnavähist räägitavaid lugusid, tehisaru abil valminud loomingu õiguskaitset ja metsa mikroelupaiku. Kõigi kaitstud doktoritöödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is ja kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis. Humanitaarteaduste ja kunstide ...
Universitas Tartuensis
Teadus 1903. aasta detsembris Pierre ja Marie Curie'le välja antud Nobeli füüsikapreemia diplom. Mõlemad jagasid seda tunnustust Henri Becquereliga, kelle nimi on dokumendis märgitud.

Eesti teaduse tuleviku kindlustab rahvusvaheline järeldoktorantuur

Eesti ühiskond võidab sellest, kui meie teadlased lähevad järeldoktorantuuri tegema võõrsile ja mujalt tullakse selleks siia. Alates 2022. aastast on järeldoktorantuuriks Eestis võimalik kasutada Marie Skłodowska-Curie meetme (MSCA) kvaliteedimärgist (ingl Seal of Excellence), mis antakse kõigile MSCA järeldoktorantuuri toetuse taotlustele, ...
Aet Rebane
Accept Cookies